lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-4688/9

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 02.07.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-4688/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
02.07.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1316
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TMS § 221 lg 1, 2Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiTMS § 2 lg 1TäitedokumendidTsMS § 150 lg 1Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 168 lg 2Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 177 lg 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 423 lg 2Hagi läbivaatamata jätmise alusedTsMS § 426 lg 1Hagi läbivaatamata jätmise tagajärjed

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
Määrus 1896/2006Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1896/2006, 12. detsember 2006 , millega luuakse Euroopa maksekäsumenetlus

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-21-4688

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Kohtunik Kohtujurist Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi

Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamine

Harju Maakohus Mai Grauberg Koidu Mölderson 02.07.2021a, Tallinn, Tallinna kohtumaja 2-21-4688 T. J. hagi PlusPlus Capital AS vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 025/2020/4382, alternatiivselt tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 025/2020/4382 osaliselt lubamatuks. Hagi läbivaatamata jätmine Hageja: T. J. (endine S., isikukood xxx, xxx), e-post: xxx Kostja: PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806, Tartu mnt 83-601, Tallinn), esindaja T. I., e-post: xxx Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta läbi vaatamata T. J. hagi PlusPlus Capital AS –i vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 025/2020/4382 või alternatiivselt tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 025/2020/4382 osaliselt lubamatuks, milles täitemenetluses saadavast rahast arvestataks viivise katteks rohkem kui 533,05 eurot. Menetluskulude jaotus
1.Jätta poolte menetluskulud hageja kanda.
2.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul käesoleva määruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 06.07.20262-26-8450/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 29.06.20262-25-18381/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-8918/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
T. J. esitas 24.03.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse PlusPlus Capital AS vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 025/2020/4382 või alternatiiselt tunnistada sundtäitmine osaliselt lubamatuks, milles täitemenetluses saadavast rahast arvestataks viivise katteks rohkem kui 533,05 eurot. Kohus võttis hagi menetlusse. Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et hageja ei saa vaidlustada teises riigis välja antud maksekäsku.
2.Hagi asjaolude kohaselt andis Helsingin Käräjäoikeus kostja taotlusel välja 12.04.2016 Euroopa maksekäsu nr 15/53050. Maksekäsu avaldus oli kostja poolt esitatud pahauskselt. Maksekäsu dokumendist nähtub, et väidetav nõue oli tekkinud 09.10.2010, seega oli möödunud üle viie aasta nõude sissenõutavaks muutumisest selle Euroopa maksekäsu menetluses sissenõudmiseni. Nõue oli aegunud juba selle Euroopa maksekäsu menetlusse andmise ajal. Väidetava nõude põhisumma oli maksekäsu dokumendist tulenevalt 533,05 eurot, millele lisanduvad kostja taotlusel alusel intressid alates 09.10.2010 määras 55% kuni

2-21-4688 nõude täieliku rahuldamiseni on kostja menetlejale esitanud ebaõiged hageja kontaktandmed. Ebaõigete kontaktandmete (mille esitas vastaspool) tõttu ei õnnestunud maksekäsku hagejale kätte toimetada. Hageja ei olnud tema suhtes toimunud menetlusest teadlik ning selle tõttu ei olnud hagejal võimalik maksekäsule vastuväidet esitada.

3.20.11.2020 esitas kostja Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts büroole avalduse täitemenetluse alustamiseks hageja suhtes. Avalduse kohaselt oli avalduse esitamise ajaks koguvõlgnevus 3573,48 EUR sh põhinõue 533,05 EUR, kõrvalnõue 2954,43 EUR, menetluskulu 86 EUR. Avalduse alusel alustas kohtutäitur täitemenetlust numbriga 025/2020/4382. Nõudele lisandusid täitekulud ja kohtutäituri tasud.
4.Ehkki hagejale ei toimetatud maksekäsku kätte, möönab hageja, et vastuväidete esitamise aeg on ammu möödunud. Hageja palub kohtul tühistada nõude rahuldamine kõrvalnõudena esitatud intressi osas kuna kohustuse sissenõutavaks muutumisest lõpeb õiguslik alus intressi arvestamiseks ja esitatud avalduse alusel ei ole võimalik kindlaks määrata kohustuse sissenõutavaks muutumise aega. Lisaks, arvestades maksekäsu väljaandmise asjaolusid ja võimaluse puudumist hagejal sellele õigeaegselt vastuväidet esitada, ei ole kõrvalnõuete sisse nõudmine põhjendatud, mõistlik ega õiglane ning asetaks hageja raskesse majanduslikku olukorda. Alternatiivselt, kui kohus ei pea võimalikuks täitemenetlust kõrvalnõude osas täielikult lubamatuks tunnistada, vähendada kõrvalnõudeid kuni põhinõude määrani ja tunnistada juba alustatud täitemenetlus selles osas lubamatuks. Viivised ületavad käesolevaks ajaks põhinõude enam kui viiekordselt. Arvestades maksekäsu väljaandmise asjaolusid ja võimaluse puudumist hagejal sellele õigeaegselt vastuväidet esitada, ei ole kõrvalnõuete sellises määras sisse nõudmine põhjendatud, mõistlik ega õiglane ning asetaks hageja raskesse majanduslikku olukorda. Asjas ei ole tuvastatud, millal tuli laenulepingu kohaselt laen tagastada. Seega ei ole võimalik kindlaks teha millisel ajavahemikul kasutati laenu ning millise ajavahemiku eest tuli tasuda laenu kasutamise eest intressi. Seega palub hageja vähendada kõrvalnõudeid mõistliku määrani, kuni põhinõudeni ning tunnistada täitemenetlus seda ületavas osas lubamatuks.

KOHTU PÕHJENDUSED

5.Täitemenetluse (TMS) § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. TMS § 2 lg 1 p 5 sätestab, et täitedokumendiks on välisriigi kohtu Eestis täidetavaks tunnistatud või tunnustamiseta täitmisele kuuluv lahend.
6.TsMS § 423 lõike 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1896/2006 art 19 sätestab, et päritoluliikmesriigis täidetavaks muutunud Euroopa maksekäsku tunnustatakse ja täidetakse teistes liikmesriikides ilma vajaduseta täidetavust tõendada ning ilma võimaluseta vaidlustada selle tunnustamist. Määruse art 20

2-21-4688 Lg 1 sätestab, et pärast artikli 16 lõikes 2 sätestatud tähtaja möödumist on kostjal õigus taotleda Euroopa maksekäsu läbivaatamist päritoluliikmesriigi pädevas kohtus, kui: a) i) maksekäsk toimetati kätte ühel artiklis 14 sätestatud viisidest, ning ii) maksekäsku ei toimetatud kätte piisavalt aegsasti, mis ei võimaldanud kostjal temast olenemata põhjustel oma kaitset korraldada, või b) kostjat takistasid nõude vaidlustamisel vääramatu jõud või temast sõltumatud erakorralised asjaolud, tingimusel et mõlemal juhul tegutseb kostja viivitamata. Lg 2 sätestab, et pärast artikli 16 lõikes 2 sätestatud tähtaja möödumist on kostjal samuti õigus taotleda Euroopa maksekäsu läbivaatamist päritoluliikmesriigi pädevas kohtus, kui käesolevas määruses sätestatud nõudeid arvesse võttes anti maksekäsk välja selgelt valesti, või muudel erandlikel asjaoludel. Lg 3 sätestab, et kui kohus lükkab kostja avalduse tagasi, kuna läbivaatamiseks ei anna alust ükski lõigetes 1 ja 2 osutatud põhjustest, jääb Euroopa maksekäsk jõusse. Kui kohus otsustab, et läbivaatamine on õigustatud ühel lõigetes 1 ja 2 sätestatud põhjustest, muutub Euroopa maksekäsk tühiseks.

7.Käesoleval juhul on hageja tuginenud oma väidetes sellele, et ta ei saanud maksekäsku kätte ja ta ei saanud seda õigeaegselt vaidlustada ja et tegemist on teises riigis ehk Soome Vabariigi kohtu poolt välja antud maksekäsuga. Seega on tegemist olukorraga, kus Eestis täidetakse määruse art 19 mõtte kohalt Euroopa liikmesriigi kohtu lahendit, mis on täitedokument TMS § 2 lg 1 p 5 tähenduses.
8.Hageja ei ole tuginenud oma hagis sellele, et täitedokument oleks täidetud, ajatatud või tasaarvestatud ja need asjaolud oleksid tekkinud ärast lahendi (maksekäsu) jõustumist. Seega ei ole tegemist TMS § 221 lg 1, 2 tuleneva olukorraga, millisel juhul saab võlgnik esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
9.Hageja väited, et nõue on aegunud ja intress, viivis, leppetrahv on suur, on väited, mida hageja pidanuks esitama vastuväites maksekäsule EÜ määruse 1896/2006 art 16 järgi. Leppetrahvi, viivise suurust saab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga TMS § 221 lg 1. 1 järgi vaidlustada siis, kui täitedokumendiks oleks muu täitedokument kui kohtulahend. Käesoleva hagi asjaolude järgi see aga nii pole.
10.Eeltoodu tõttu asub maakohus seisukohale, et hagi tuleb jätta läbivaatamata, kuivõrd TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt ei ole hagiga hagejal võimalik taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
11.Kohtu märgib täiendavalt, et kohtu hinnangul ei ole hageja kasutanud EÜ määruse nr 1896/2006 art 20 sätestatud võimalusi maksekäsu erandlikuks vaidlustamiseks, mida saab teha aga maksekäsu andnud päritolu riigi kohus (Soome kohus). Kohus märgib, et Eesti kohus ei saa anda hinnangut sellele, kas maksekäsk on välja antud õigesti või ei. Selliste asjaolude kontrollimine kuulub Soome kohtu pädevusse.
12.Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 426 lg 1 hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

2-21-4688

13.TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbivaatamata. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul käesoleva määruse jõustumisest.
14.Kohus selgitab, et TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldus jäetakse läbivaatamata. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja