Määrus 2019/1111

1. Käesolevat määrust kohaldatakse järgmiste tsiviilasjade suhtes: a) abielulahutus, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamine; b) vanemliku vastutuse tekkimine, teostamine, piiramine või äravõtmine. 2. Lõike 1 punktis b osutatud küsimused võivad hõlmata eelkõige järgmist: a) hooldusõigus ja suhtlusõigus; b) eestkoste, hooldus ja samalaadsed institutsioonid; c) sellise isiku või organi määramine ja ülesanded, kes vastutab lapse isiku või tema vara eest või esindab või abistab last; d) lapse paigutamine asutuse- või perepõhisele hooldusele; e) lapse kaitseks võetavad meetmed, mis käsitlevad lapse vara haldamist, säilitamist või käsutamist. 3. Käesoleva määruse III ja VI peatükki kohaldatakse lapse õigusvastase äraviimise või kinnihoidmise suhtes, kui see puudutab rohkem kui ühte liikmesriiki, ning need täiendavad 1980. aasta Haagi konventsiooni. Käesoleva määruse IV peatükki kohaldatakse lahendite suhtes, millega nõutakse lapse tagastamist teise liikmesriiki 1980. aasta Haagi konventsiooni alusel ning mis kuuluvad täitmisele muus liikmesriigis kui see, kus lahend tehti. 4. Käesolevat määrust ei kohaldata järgmise suhtes: a) lapse põlvnemise tuvastamine või vaidlustamine; b) lapsendamisotsused, lapsendamisega seotud ettevalmistavad meetmed või lapsendamise kehtetuks tunnistamine või tühistamine; c) lapse nimi ja eesnimed; d) emantsipatsioon; e) ülalpidamiskohustused; f) usaldusomand või pärimine; g) laste toime pandud kriminaalkuritegude tulemusel võetud meetmed.

1. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: „lahend“ – liikmesriigi kohtu otsus, sealhulgas dekreet, korraldus või kohtuotsus, millega nähakse ette lahutus, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamine või mis käsitleb vanemlikku vastutust; IV peatüki kohaldamisel hõlmab „lahend“ järgmist: a) lahend, mis on tehtud liikmesriigis ja millega nõutakse lapse tagastamist teise liikmesriiki 1980. aasta Haagi konventsiooni alusel ning mis kuulub täitmisele muus liikmesriigis kui see, kus lahend tehti; b) ajutised meetmed, sealhulgas kaitsemeetmed, mille on kehtestanud kohus, kellel on käesoleva määruse kohaselt kohtualluvus asja sisuliseks arutamiseks, või meetmed, mis on kehtestatud vastavalt artikli 27 lõikele 5 koostoimes artikliga 15. IV peatüki kohaldamisel ei hõlma „lahend“ ajutisi meetmeid, sealhulgas kaitsemeetmeid, mille on kehtestanud see kohus ilma vastaspoolt kohale kutsumata, välja arvatud juhul, kui lahend on vastaspoolele kätte toimetatud enne täitmist. 2. Käesolevas määruses kasutatakse ka järgmisi mõisteid: 1) „kohus“– liikmesriigi ametiasutus, mis on pädev käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvates küsimustes; 2) „ametlik dokument“– dokument, mis on liikmesriigis ametlikult koostatud või ametliku dokumendina registreeritud käesoleva määruse kohaldamisalasse jäävates küsimustes ning mille ehtsus on a) seotud allkirja ja dokumendi sisuga ning b) kindlaks tehtud avalik-õigusliku asutuse või muu selleks volitatud pädeva asutuse poolt. Liikmesriigid teavitavad nendest ametiasutustest komisjoni kooskõlas artikliga 103; 3) „kokkulepe“– IV peatüki kohaldamisel dokument, mis ei ole ametlik dokument, mille pooled on sõlminud käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvates küsimustes ning mille on registreerinud ametiasutus, kellest liikmesriik on sel eesmärgil teavitanud komisjoni vastavalt artiklile 103; 4) „päritoluliikmesriik“– liikmesriik, kus on tehtud lahend, kus on ametlikult koostatud või registreeritud ametlik dokument või kus on registreeritud kokkulepe; 5) „lahendi täitmise liikmesriik“– liikmesriik, kus taotletakse lahendi, ametliku dokumendi või kokkuleppe täitmist; 6) „laps“– alla 18 aasta vanune isik; 7) „vanemlik vastutus“– kõik lapse isiku või varaga seotud õigused ja kohustused, mis antakse füüsilisele või juriidilisele isikule lahendiga, seaduse alusel või õigusliku mõjuga kokkuleppe põhjal, sealhulgas hooldusõigus ja suhtlusõigus; 8) „vanemliku vastutuse kandja“– iga isik, institutsioon või muu organ, kellel on lapse suhtes vanemlik vastutus; 9) „hooldusõigus“– hõlmab lapse isiku eest hoolitsemisega seotud õigusi ja kohustusi, eeskätt õigust määrata lapse elukoht; 10) „suhtlusõigus“– suhtlusõigus lapse suhtes, sealhulgas õigus viia laps piiratud ajavahemikuks kohta, mis ei ole tema harilik viibimiskoht; 11) „õigusvastane äraviimine või kinnihoidmine“– lapse äraviimine või kinnihoidmine, kui a) sellise äraviimise või kinnihoidmisega rikutakse lahendiga, seaduse alusel või õigusliku mõjuga kokkuleppe põhjal saadud hooldusõigust selle liikmesriigi õiguse alusel, kus oli lapse harilik viibimiskoht vahetult enne äraviimist või kinnihoidmist, ning b) seda hooldusõigust teostati tegelikult äraviimise või kinnihoidmise ajal üksi või ühiselt või seda oleks teostatud, kui äraviimist või kinnihoidmist ei oleks toimunud. 3. Artiklite 3, 6, 10, 12, 13, 51, 59, 75, 94 ja 102 kohaldamisel asendab mõiste „alaline elukoht“ mõistet „kodakondsus“ Iirimaa ja Ühendkuningriigi puhul ning sellel on sama tähendus nagu nende liikmesriikide õigussüsteemides.

Abielulahutuse, lahuselu ja abielu kehtetuks tunnistamisega seotud asjad on selle liikmesriigi kohtu alluvuses, a) kelle territooriumil: i) on abikaasade harilik viibimiskoht, ii) oli abikaasade viimane harilik viibimiskoht, kui üks neist veel elab seal, iii) on vastaspoole harilik viibimiskoht, iv) on ühistaotluse puhul ühe abikaasa harilik viibimiskoht, v) on taotleja harilik viibimiskoht, kui ta on seal elanud vähemalt aasta vahetult enne taotluse esitamist, või vi) on taotleja harilik viibimiskoht, kui ta on seal elanud vähemalt kuus kuud vahetult enne taotluse esitamist ja kui ta on kõnealuse liikmesriigi kodanik, või b) kelle kodanikud mõlemad abikaasad on.

Vastuhagi menetlemine on selle kohtu alluvuses, kus on pooleli menetlus artikli 3 alusel, kui vastuhagi kuulub käesoleva määruse kohaldamisalasse.

Ilma et see piiraks artikli 3 kohaldamist, on selle liikmesriigi kohtul, kes on teinud lahuseluotsuse, kohtualluvus muuta see lahuselu abielulahutuseks, kui kõnealuse liikmesriigi õigus seda ette näeb.

1. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, kui liikmesriigi ühelgi kohtul ei ole artikli 3, 4 või 5 kohaselt kohtualluvust, määratakse kohtualluvus igas liikmesriigis kindlaks selle riigi õigusaktide alusel. 2. Abikaasat, kelle harilik viibimiskoht asub liikmesriigi territooriumil või kes on liikmesriigi kodanik, võib teises liikmesriigis kohtusse kaevata üksnes kooskõlas artiklitega 3, 4 ja 5. 3. Liikmesriigi kodanik, kelle harilik viibimiskoht on teise liikmesriigi territooriumil, võib sellise vastaspoole suhtes, kelle harilik viibimiskoht ei ole liikmesriigis ja kes ei ole liikmesriigi kodanik, tugineda oma hariliku viibimiskoha riigis kohaldatavatele kohtualluvusnormidele samamoodi kui selle riigi kodanikud.

1. Liikmesriigi kohtutel on vanemliku vastutuse asjus kohtualluvus lapse suhtes, kelle harilik viibimiskoht on kohtusse pöördumise ajal selles liikmesriigis. 2. Käesoleva artikli lõige 1 kohaldub, kui artiklitest 8–10 ei tulene teisiti.

1. Kui laps kolib seaduslikult ühest liikmesriigist teise ja saab seal uue hariliku viibimiskohta, säilitavad lapse varasema hariliku viibimiskoha riigi kohtud erandina artiklist 7 kohtualluvuse kolme kuu jooksul pärast kolimist, et muuta kõnealuses liikmesriigis enne lapse kolimist tehtud lahendit suhtlusõiguse kohta, kui selle isiku, kellele on vastavalt lahendile antud suhtlusõigus, harilik viibimiskoht on jätkuvalt lapse varasema hariliku viibimiskoha liikmesriigis. 2. Lõiget 1 ei kohaldata, kui lõikes 1 osutatud suhtlusõigust omav isik on tunnustanud lapse uue hariliku viibimiskoha liikmesriigi kohtute kohtualluvust, osaledes sealsete kohtute menetlustes nende kohtualluvust vaidlustamata.

Ilma et see piiraks artikli 10 kohaldamist, säilitavad lapse õigusvastase äraviimise või kinnihoidmise korral selle liikmesriigi, kus oli lapse harilik viibimiskoht vahetult enne õigusvastast äraviimist või kinnihoidmist, kohtud oma kohtualluvuse, kuni laps on omandanud hariliku viibimiskoha teises liikmesriigis ja a) iga isik, institutsioon või muu organ, kellel on hooldusõigus, on nõustunud äraviimise või kinnihoidmisega, või b) laps on elanud kõnealuses teises liikmesriigis vähemalt ühe aasta pärast seda, kui isik, institutsioon või muu organ, kellel on hooldusõigus, on saanud või peaks olema saanud teada lapse asukoha ning laps on oma uues keskkonnas kohanenud ja vähemalt üks järgmistest tingimustest on täidetud: i) ühe aasta jooksul pärast seda, kui hooldusõiguslik isik on saanud või peaks olema saanud teada lapse asukoha, ei ole esitatud tagastamistaotlust pädevatele asutustele liikmesriigis, kuhu laps on ära viidud või kus last kinni hoitakse; ii) hooldusõigusliku isiku esitatud tagastamisetaotlus on tühistatud ja punktis i sätestatud ajavahemiku jooksul ei ole esitatud uut taotlust; iii) hooldusõigusliku isiku esitatud tagastamistaotlus lükati liikmesriigi kohtu poolt tagasi muudel alustel kui 1980. aasta Haagi konventsiooni artikli 13 esimese lõigu punktis b või artikli 13 teises lõigus esitatud alused ning lahendi kohta ei saa enam esitada tavalist edasikaebust; iv) kohtusse ei ole vastavalt artikli 29 lõigetele 3 ja 5 pöördutud liikmesriigis, kus laps vahetult enne õigusvastast äraviimist või kinnihoidmist harilikult viibis; v) selle liikmesriigi kohtutes, kus oli lapse harilik viibimiskoht vahetult enne õigusvastast äraviimist või kinnihoidmist, on tehtud hooldusõigust käsitlev lahend, mis ei hõlma lapse tagastamist.

1. Liikmesriigi kohtutel on seoses vanemliku vastutusega kohtualluvus juhul, kui on täidetud järgmised tingimused: a) lapsel on oluline side selle liikmesriigiga, eeskätt seetõttu, et i) vähemalt üks vanemliku vastutuse kandjatest viibib harilikult selles liikmesriigis, ii) see liikmesriik on lapse varasem harilik viibimiskoht või iii) laps on selle liikmesriigi kodanik; b) pooled ning muud vanemliku vastutuse kandjad i) on leppinud kohtualluvuses vabalt kokku hiljemalt kohtusse pöördumise ajal või ii) on sõnaselgelt tunnistanud kohtualluvust menetluste käigus ning kohus on taganud, et kõiki pooli on teavitatud nende õigusest kohtualluvusega mitte nõustuda, ning c) kohtualluvuse teostamine on lapse parimates huvides. 2. Lõike 1 punkti b kohane kohtualluvuse kokkulepe sõlmitakse kirjalikult ja dateeritakse ning sellele kirjutavad alla asjaomased pooled või see lisatakse kohtutoimikusse kooskõlas riigisisese õiguse ja menetlusega. Elektroonilisel teel edastatud kokkulepe, mida on võimalik alaliselt säilitada, võrdsustatakse kirjalikult vormistatuga. Isikud, kellest saavad menetluse pooled pärast kohtusse pöördumist, võivad anda oma nõusoleku pärast kohtusse pöördumist. Nende vastuseisu puudumist käsitatakse vaikiva nõusolekuna. 3. Kui pooled ei lepi kokku teisiti, lõpeb lõikes 1 sätestatud kohtualluvus niipea, kui a) menetluses tehtud lahendi kohta ei saa enam esitada tavalist edasikaebust või b) menetlus on lõppenud mõnel muul põhjusel. 4. Lõike 1 punkti b alapunkti ii kohaselt antud kohtualluvus on erandlik.

1. Kui lapse harilikku viibimiskohta ei saa kindlaks teha ja kohtualluvust määrata artikli 10 alusel, on kohtualluvus selle liikmesriigi kohtutel, kus laps asub. 2. Kohtualluvust lõike 1 alusel kohaldatakse samuti lapspagulaste või rahvusvaheliselt ümber asustatud laste suhtes nende hariliku viibimiskoha liikmesriigis toimuvate rahutuste tõttu.

1. Erandlikel asjaoludel võib liikmesriigi kohus, kelle kohtualluvuses on asja sisuline arutamine, ühe poole taotluse alusel või omal algatusel, kui ta leiab, et sellise teise liikmesriigi kohtul, millega lapsel on eriline side, oleks lapse parimate huvide hindamiseks konkreetses asjas paremad võimalused, peatada kõnealuse menetluse või mõne selle konkreetse osa ning a) kehtestada ühele või enamale poolele tähtaja kõnealuse teise liikmesriigi kohtu teavitamiseks pooleliolevast menetlusest ja kohtualluvuse üleandmise võimalusest ning kõnealusele kohtule taotluse esitamiseks, või b) taotleda, et teise liikmesriigi kohus võtaks asja enda kohtualluvusse vastavalt lõikele 2. 2. Kui see on asja konkreetsete asjaolude tõttu lapse parimates huvides, võib teise liikmesriigi kohus oma kohtualluvuse heaks kiita kuue nädala jooksul pärast a) tema poole pöördumist vastavalt lõike 1 punktile a või b) taotluse kättesaamist vastavalt lõike 1 punktile b. Kohus, kelle poole pöördutakse hiljem või kellele esitatakse taotlus kohtualluvuse heakskiitmiseks, teavitab sellest viivitamata kohut, kelle poole pöörduti esimesena. Kohtualluvuse heakskiitmise korral loobub kohus, kelle poole pöörduti esimesena, oma kohtualluvusest. 3. Kohus, kelle poole pöörduti esimesena, jätkab oma kohtualluvuse teostamist, kui ta ei ole saanud kinnitust teise liikmesriigi kohtu poolt kohtualluvuse heakskiitmise kohta seitsme nädala jooksul pärast a) poolte jaoks teise liikmesriigi kohtule lõike 1 punkti a kohase taotluse esitamiseks tähtaja kehtestamist, või b) teise kohtu poolt taotluse kättesaamist vastavalt lõike 1 punktile b. 4. Lõike 1 kohaldamiseks loetakse, et lapsel on eriline side liikmesriigiga, kui see liikmesriik a) on saanud lapse harilikuks viibimiskohaks pärast lõikes 1 osutatud kohtusse pöördumist; b) on lapse varasem harilik viibimiskoht; c) on lapsele kodakondsuse andnud riik; d) on vanemliku vastutuse kandja harilik viibimiskoht või e) on koht, kus asub lapse vara ning kohtuasi käsitleb lapse kaitseks võetavaid meetmeid, mis on seotud tema vara haldamise, säilitamise või käsutamisega. 5. Kui erandlik kohtualluvus on tehtud kindlaks artikli 10 alusel, ei saa kõnealune kohus kohtualluvust teise liikmesriigi kohtule üle anda.

1. Kui liikmesriigi kohus, kellel ei ole kohtualluvust käesoleva määruse alusel, kuid millega lapsel on eriline side vastavalt artikli 12 lõikele 4, leiab erandlikel asjaoludel, et tal on lapse parimate huvide hindamiseks konkreetses asjas paremad võimalused, võib ta taotleda lapse hariliku viibimiskoha liikmesriigi kohtult kohtualluvuse üleandmist, ilma et see piiraks artikli 9 kohaldamist. 2. Kuue nädala jooksul lõike 1 kohase taotluse saamisest võib taotluse saanud kohus oma kohtualluvuse üleandmisega nõustuda, kui ta leiab, et selline üleandmine on asja konkreetsete asjaolude tõttu lapse parimates huvides. Kui taotluse saanud kohus nõustub oma alluvuse üleandmisega, teavitab ta sellest viivitamata taotluse esitanud kohut. Kui tähtajaks nõusolekut ei esitatud, ei või taotluse esitanud kohus kohtualluvust teostada.

Kui liikmesriigi ühelgi kohtul ei ole artiklite 7–11 kohaselt kohtualluvust, määratakse kohtualluvus igas liikmesriigis kindlaks selle liikmesriigi õigusaktide alusel.

1. Kiireloomulistel juhtudel, isegi kui teise liikmesriigi kohtul on kohtualluvus asja sisuliseks arutamiseks, on liikmesriigi kohtud pädevad võtma ajutisi meetmeid, sealhulgas kaitsemeetmeid, mida on võimalik kasutada kõnealuse liikmesriigi õiguse alusel a) lapse suhtes, kes asub kõnealuses liikmesriigis, või b) lapse vara suhtes, mis asub kõnealuses liikmesriigis. 2. Niivõrd kui lapse parimate huvide kaitse seda nõuab, teavitab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud meetmeid võtnud kohus viivitamata kas otse vastavalt artiklile 86 või vastavalt artiklile 76 määratud keskasutuste vahendusel selle liikmesriigi kohut või pädevat asutust, kellel on kohtualluvus artikli 7 alusel, või asjakohasel juhul selle liikmesriigi kohut, kelle kohtualluvusse kuulub käesoleva määruse alusel asja sisuline arutamine. 3. Lõike 1 alusel võetud meetmete kohaldamine lõpetatakse kohe, kui liikmesriigi kohus, kelle kohtualluvuses on vastavalt käesolevale määrusele asja sisuline arutamine, on võtnud meetmed, mida ta sobivaks peab. Asjakohasel juhul võib see kohus oma lahendist teavitada ajutisi meetmeid, sealhulgas kaitsemeetmeid võtvat kohut kas otse vastavalt artiklile 86 või vastavalt artiklile 76 määratud keskasutuste vahendusel.

1. Kui liikmesriigi kohtus käesoleva määruse kohaldamisalasse mittekuuluvas küsimuses toimuva menetluse tulemus sõltub vanemliku vastutusega seotud kõrvalise küsimuse lahendamisest, võib kõnealuse liikmesriigi kohus asjaomase küsimuse seda menetlust silmas pidades lahendada, isegi kui kõnealusel liikmesriigil ei ole kohtualluvust käesoleva määruse alusel. 2. Lõike 1 kohaselt kõrvalküsimuse lahendamisel on mõju üksnes menetluses, mille käigus see küsimus lahendati. 3. Kui liikmesriigi kohtus pärimisasjas lapse nimel tehtud või tehtava õigusliku toimingu kehtivuse jaoks on nõutav kohtu luba või heakskiit, võib kõnealuse liikmesriigi kohus otsustada, kas lubada sellist õiguslikku toimingut või see heaks kiita, isegi kui tal ei ole kohtualluvust käesoleva määruse alusel. 4. Kohaldatakse vastavalt artikli 15 lõiget 2.

Kohtusse pöördumine loetakse toimunuks a) ajal, mil kohtule esitatakse menetluse algatamist käsitlev või võrdväärne dokument, tingimusel et taotleja teeb pärast seda vajaliku, et dokumendid vastaspoolele kätte toimetada; b) kui dokument tuleb kätte toimetada enne kohtule esitamist, ajal, mil kättetoimetamise eest vastutav asutus selle kätte saab, tingimusel et taotleja teeb pärast seda vajaliku, et dokument kohtule esitada, või c) kui kohus algatab menetluse omal algatusel, siis ajal, mil kohus teeb menetluse algatamise otsuse, või juhul, kui sellist otsust ei nõuta, siis ajal, mil asi kohtus registreeritakse.

Kui liikmesriigi kohtu poole pöördutakse asjas, mille sisuline arutamine ei ole käesoleva määruse kohaselt tema kohtualluvuses ning mille sisuline arutamine on käesoleva määruse alusel mõne teise liikmesriigi kohtu kohtualluvuses, teatab ta omal algatusel, et tal ei ole selles asjas kohtualluvust.

1. Kui vastaspool, kelle harilik viibimiskoht ei ole liikmesriigis, kus menetlus algatati, ei ilmu kohtusse, peatab pädev kohus menetluse nii kauaks, kuni on tõendatud, et vastaspoolel on olnud võimalus menetluse algatamist käsitlev või samaväärne dokument kätte saada piisavalt aegsasti, et korraldada enda kaitset, või on tõendatud, et selleks on võetud kõik vajalikud meetmed. 2. Käesoleva artikli lõike 1 asemel kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1393/2007 artiklit 19, kui menetluse algatamist käsitlev dokument või samaväärne dokument tuli vastavalt nimetatud määrusele edastada ühest liikmesriigist teise. 3. Kui määrus (EÜ) nr 1393/2007 ei ole kohaldatav ning kui menetluse algatamist käsitlev või samaväärne dokument tuli tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide välisriikides kättetoimetamist käsitleva 15. novembri 1965. aasta Haagi konventsiooni kohaselt toimetada välismaale, kohaldatakse nimetatud konventsiooni artiklit 15.

1. Kui eri liikmesriikide kohtutes algatatakse ühtede ja samade poolte vahel lahutus-, lahuselu- või abielu kehtetuks tunnistamise menetlus, peatab kohus, kelle poole pöördutakse hiljem, menetluse omal algatusel seni, kuni on kindlaks tehtud selle kohtu kohtualluvus, kelle poole pöörduti esimesena. 2. Välja arvatud juhul, kui ühe kohtu kohtualluvus põhineb üksnes artiklil 15, kui eri liikmesriikide kohtutes algatatakse ühe ja sama lapse suhtes ühel ja samal alusel vanemlikku vastutust käsitlev menetlus, peatab kohus, kelle poole pöörduti hiljem, menetluse omal algatusel seni, kuni on kindlaks tehtud selle kohtu kohtualluvus, kelle poole pöörduti esimesena. 3. Kui on kindlaks tehtud selle kohtu kohtualluvus, kelle poole pöörduti esimesena, loobub kohus, kelle poole pöörduti hiljem, kohtualluvusest esimese kohtu kasuks. Sel juhul võib pool, kes algatas menetluse kohtus, kelle poole pöörduti hiljem, algatada menetluse kohtus, kelle poole pöörduti esimesena. 4. Kui pöördutakse liikmesriigi kohtusse, kellele artiklis 10 osutatud kohtualluvuse heakskiitmisega on antud erandlik kohtualluvus, peatavad kõik ülejäänud liikmesriikide kohtud menetluse seni, kuni kohus, kuhu pöörduti kohtualluvuse kokkuleppe või heakskiidu alusel, teatab, et tal puudub kohtualluvus kokkuleppe või heakskiidu alusel. 5. Juhul kui ja ulatuses, milles kohus on teinud kindlaks erandliku kohtualluvuse olemasolu artiklis 10 osutatud kohtualluvuse heakskiidu kohaselt, loobuvad ülejäänud liikmesriikide kohtud kohtualluvusest selle kohtu kasuks.

1. Käesoleva peatüki 2. jao alusel kohtualluvust teostades annavad liikmesriigi kohtud kooskõlas riigisisese õiguse ja menetlusega lapsele, kes on suuteline seisukohti omama, tegeliku ja tõhusa võimaluse oma arvamust kas otse või esindaja või asjakohase organi vahendusel avaldada. 2. Kui kohus annab kooskõlas riigisisese õiguse ja menetlusega lapsele võimaluse avaldada vastavalt käesolevale artiklile oma arvamust, kaalub kohus lapse arvamust nõuetekohaselt, võttes arvesse tema vanust ja küpsust.

Kui isik, institutsioon või muu organ, kes väidab, et hooldusõigust on rikutud, taotleb liikmesriigi kohtult kas otse või keskasutuse vahendusel lahendi tegemist 1980. aasta Haagi konventsiooni alusel, et nõuda alla 16aastase lapse tagastamist, kes on õigusvastaselt ära viidud või keda hoitakse kinni liikmesriigis, mis ei ole see liikmesriik, kus laps vahetult enne õigusvastast äraviimist või kinnihoidmist harilikult viibis, kohaldatakse käesoleva määruse artikleid 23–29 ja VI peatükki ning need täiendavad 1980. aasta Haagi konventsiooni.

1. Artiklis 22 osutatud taotluse saanud keskasutus tegutseb 1980. aasta Haagi konventsioonil põhineva taotluse menetlemisel kiiresti. 2. Kui taotluse saanud liikmesriigi keskasutus saab artiklis 22 osutatud taotluse, teavitab ta viie tööpäeva jooksul alates taotluse kättesaamise kuupäevast taotluse kättesaamisest. Ta teavitab põhjendamatu viivituseta taotluse esitanud liikmesriigi keskasutust või taotlejat, kui see on asjakohane, esialgsetest toimingutest, mis on tehtud või tehakse taotluse menetlemiseks, ning võib taotleda vajalikke lisadokumente ja vajalikku lisateavet.

1. Kohus, kellele on esitatud artiklis 22 osutatud lapse tagastamise taotlus, tegutseb taotluse menetlemisel kiiresti, kasutades kõige kiiremat riigisiseses õiguses sätestatud menetlust. 2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, teeb esimese astme kohus lahendi hiljemalt kuue nädala jooksul pärast tema poole pöördumist, välja arvatud juhul, kui see on erandlike asjaolude tõttu võimatu. 3. Välja arvatud juhul, kui see on erandlike asjaolude tõttu võimatu, teeb kõrgema astme kohus lahendi hiljemalt kuue nädala jooksul pärast kõigi edasikaebuse arutamiseks vajaminevate menetluslike sammude tegemist kas istungil või muus vormis.

Kohus kutsub nii kiiresti kui võimalik ja igas menetlusetapis kas otse või asjakohasel juhul keskasutuste vahendusel pooli üles kaaluma, kas nad soovivad kasutada vahendamist või mõnda muud alternatiivset vaidluste lahendamise võimalust, välja arvatud juhul, kui see on vastuolus lapse parimate huvidega, ei ole konkreetsel juhul asjakohane või põhjustaks menetluses põhjendamatut viivitust.

Käesoleva määruse artiklit 21 kohaldatakse ka 1980. aasta Haagi konventsiooni kohaste tagastamise menetluste suhtes.

1. Kohus ei saa lapse tagastamisest keelduda, kui lapse tagastamist taotlenud isikule ei ole antud võimalust lasta enda ära kuulata. 2. Kohus võib igas menetlusetapis vastavalt artiklile 15 analüüsida, kas tuleks tagada suhtlus lapse ja lapse tagastamist taotlenud isiku vahel, võttes arvesse lapse parimaid huve. 3. Kui kohus kaalub lapse tagastamisest keeldumist üksnes 1980. aasta Haagi konventsiooni artikli 13 esimese lõigu punkti b alusel, ei või ta keelduda lapse tagastamisest, kui lapse tagastamist sooviv pool esitab kohut rahuldavad piisavad tõendid või kui kohus jõuab teisiti veendumusele, et lapse kaitseks pärast tema tagastamist on tehtud piisavad korraldused. 4. Käesoleva artikli lõike 3 kohaldamisel võib kohus võtta kas otse vastavalt artiklile 86 või keskasutuste vahendusel ühendust selle liikmesriigi pädevate asutustega, kus oli lapse harilik viibimiskoht vahetult enne õigusvastast äraviimist või kinnihoidmist. 5. Kui kohus otsustab lapse tagastada, võib kohus võtta vastavalt käesoleva määruse artiklile 15 ajutisi meetmeid, sealhulgas kaitsemeetmeid, et kaitsta last 1980. aasta Haagi konventsiooni artikli 13 esimese lõigu punktis b nimetatud tõsise ohu eest, tingimusel et selliste meetmete kaalumine ja võtmine ei tekita põhjendamatuid viivitusi tagastamise menetluses. 6. Lapse tagastamise kohta tehtud lahendi võib tunnistada viivitamata täidetavaks, olenemata võimalikest edasikaebustest olenemata, kui lapse tagastamine enne edasikaebuse kohta otsuse tegemist on nõutav tulenevalt lapse parimatest huvidest.

1. Pädev täitevasutus, kellele tehakse taotlus lapse teise liikmesriiki tagastamist käsitleva lahendi täitmiseks, tegutseb taotluse menetlemisel kiiresti. 2. Kui lõikes 1 osutatud lahendit ei ole täitemenetluse algatamise kuupäevast kuue nädala jooksul täidetud, on lahendi täitmist taotleval poolel või lahendi täitmise liikmesriigi keskasutusel õigus taotleda pädevalt täitevasutuselt põhjendusi, miks täitmisega on viivitatud.

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse, kui lapse teise liikmesriiki tagastamisest keeldumise lahend põhineb üksnes 1980. aasta Haagi konventsiooni artikli 13 esimese lõigu punktil b või artikli 13 teisel lõigul. 2. Lõikes 1 osutatud lahendi teinud kohus väljastab omal algatusel tõendi, kasutades I lisas sätestatud vormi. Tõend täidetakse ja antakse välja lahendi keeles. Tõendi võib väljastada ka mõnes muus poole soovitud Euroopa Liidu institutsioonide ametlikus keeles. See ei pane tõendit väljastavale kohtule kohustust esitada vabade tekstiväljade tõlgitava teksti tõlge või transliteratsioon. 3. Kui kohtu poolt lõikes 1 osutatud lahendi tegemise ajal on selle liikmesriigi kohus, kus oli lapse harilik viibimiskoht vahetult enne õigusvastast äraviimist või kinnihoidmist, juba alustanud menetlust hooldusõiguse sisuliseks arutamiseks, edastab kohus, kui ta on sellest menetlusest teadlik, ühe kuu jooksul alates lõikes 1 osutatud lahendi tegemise kuupäevast kõnealuse liikmesriigi kohtule kas otse või keskasutuste vahendusel järgmised dokumendid: a) lõikes 1 osutatud oma lahendi koopia, b) lõike 2 kohaselt väljastatud tõend ja c) asjakohasel juhul kohtuistungi stenogramm, kokkuvõte või protokoll ning kõik muud dokumendid, mida ta peab asjakohaseks. 4. Selle liikmesriigi kohus, kus oli lapse harilik viibimiskoht vahetult enne õigusvastast äraviimist või kinnihoidmist, võib vajaduse korral nõuda poolelt vastavalt artiklile 91 lõikes 1 osutatud lahendi tõlget või transliteratsiooni ning kõiki muid vastavalt käesoleva artikli lõike 3 punktile c tõendiga seotud dokumente. 5. Kui muudel kui lõikes 3 osutatud juhtudel pöördub üks pool alates lõikes 1 osutatud lahendist teavitamisest selle liikmesriigi kohtusse, kus oli lapse harilik viibimiskoht vahetult enne õigusvastast äraviimist või kinnihoidmist, hooldusõiguse sisuliseks arutamiseks, esitab kõnealune pool kohtule järgmised dokumendid: a) lõikes 1 osutatud lahendi koopia; b) lõike 2 kohaselt väljastatud ja c) asjakohasel juhul lapse tagastamisest keeldunud kohtus toimunud istungi stenogramm, kokkuvõte või protokoll. 6. Ilma et see piiraks lõikes 1 osutatud tagastamata jätmise lahendi kohaldamist, on lõigetes 3 ja 5 osutatud menetluste tulemusel tehtud lahend hooldusõiguse sisuliste aspektide kohta ja millega kaasneb lapse tagastamine, täidetav teises liikmesriigis vastavalt IV peatükile.

1. Ühes liikmesriigis tehtud lahendit tunnustatakse teistes liikmesriikides ühegi erimenetluse järgimist nõudmata. 2. Eelkõige ja ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist ei nõuta erimenetluse järgimist liikmesriigi perekonnaseisuregistrite ajakohastamise puhul, mille aluseks on abielulahutust, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamist käsitlev lahend, mis on tehtud teises liikmesriigis ja mida ei ole selle liikmesriigi õiguse kohaselt võimalik edasi kaevata. 3. Huvitatud isik võib kooskõlas artiklites 59–62 sätestatud menetlusega ning asjakohasel juhul käesoleva peatüki 5. jao ja VI peatükiga taotleda, et tuvastataks artiklites 38 ja 39 osutatud lahendi tunnustamisest keeldumise aluste puudumine. 4. Sellise kohtu kohalik pädevus, millest iga liikmesriik teatab komisjonile vastavalt artiklile 103, määratakse selle liikmesriigi õigusega, kus algatatakse käesoleva artikli lõike 3 kohane menetlus. 5. Kui lahendi tunnustamise küsimus tõstatatakse kõrvalküsimusena liikmesriigi kohtus, võib kõnealune kohus selle küsimuse lahendada.

1. Pool, kes soovib liikmesriigis tugineda teises liikmesriigis tehtud lahendile, esitab järgmised dokumendid: a) lahendi koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele, ning b) artikli 36 kohaselt väljastatud asjakohane tõend. 2. Kohus või pädev asutus, kelle menetluses teises liikmesriigis tehtud lahendile tuginetakse, võib vajaduse korral nõuda poolelt, kes lahendile tugineb, et ta esitaks artikli 91 kohaselt käesoleva artikli lõike 1 punktis b osutatud tõendi vabade tekstiväljade tõlgitava teksti tõlke või transliteratsiooni. 3. Kohus või pädev asutus, kelle menetluses teises liikmesriigis tehtud lahendile tuginetakse, võib nõuda poolelt, et ta esitaks artikli 91 kohaselt lisaks tõendi vabade tekstiväljade tõlgitava teksti tõlkele või transliteratsioonile ka lahendi tõlke või transliteratsiooni, kui tal ei ole võimalik selle tõlketa või transliteratsioonita asja menetleda.

1. Kui artikli 31 lõikes 1 nimetatud dokumente ei esitata, võib kohus või pädev asutus määrata nende esitamiseks tähtaja, aktsepteerida võrdväärseid dokumente või kui ta leiab, et tal on piisavalt teavet, nende esitamise nõudmisest loobuda. 2. Kui kohus või pädev asutus seda nõuab, esitatakse artikli 91 kohaselt selliste võrdväärsete dokumentide tõlge või transliteratsioon.

Kohus, kus tuginetakse teises liikmesriigis tehtud lahendile, võib oma menetluse täielikult või osaliselt peatada järgmistel juhtudel: a) päritoluliikmesriigis on lahendi peale esitatud tavaline edasikaebus või b) taotletakse lahendit, mille kohaselt puuduvad artiklites 38 ja 39 osutatud tunnustamisest keeldumise alused, või lahendit, mille kohaselt tuleb tunnustamisest keelduda ühel neist alustest.

1. Vanemliku vastutuse küsimust käsitlev lahend, mis on tehtud liikmesriigis ja on selles liikmesriigis täidetav, on täidetav teistes liikmesriikides, ilma et oleks nõutav lahendi täidetavaks tunnistamine. 2. Suhtlusõigust andva lahendi teises liikmesriigis täitmiseks võib lahendi teinud kohus kuulutada, et lahend on võimalikest edasikaebustest olenemata viivitamata täidetav.

1. Selleks et liikmesriigis täita teises liikmesriigis tehtud lahendit, esitab täitmist taotlev pool pädevale täitevasutusele järgmised dokumendid: a) lahendi koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele, ning b) artikli 36 kohaselt väljastatud asjakohane tõend. 2. Selleks et liikmesriigis täita teises liikmesriigis tehtud lahendit, millega kehtestatakse ajutised meetmed, sealhulgas kaitsemeetmed, esitab täitmist taotlev pool pädevale täitevasutusele järgmised dokumendid: a) lahendi koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele; b) artikli 36 kohaselt väljastatud asjakohane tõend, mis tõendab, et lahend on päritoluliikmesriigis täidetav ning et lahendi teinud kohus: i) omab kohtualluvust asja sisuliseks arutamiseks või ii) on määranud meetme vastavalt artikli 27 lõikele 5 koostoimes artikliga 15 ning c) tõend lahendi kättetoimetamise kohta, kui meede määrati, ilma et vastaspoolt oleks kohtusse kutsutud. 3. Pädev täitevasutus võib vajaduse korral nõuda, et täitmist taotlev pool esitaks vastavalt artiklile 91 tõendi, milles on märgitud täidetav kohustus, vabade tekstiväljade tõlgitava teksti tõlke või transliteratsiooni. 4. Pädev täitevasutus võib nõuda, et täitmist taotlev pool esitaks vastavalt artiklile 91 lahendi tõlke või transliteratsiooni, kui tal ei ole võimalik selle tõlketa või transliteratsioonita asja menetleda.

1. Päritoluliikmesriigi kohus, millest teatatakse komisjonile vastavalt artiklile 103, väljastab poole taotlusel tõendi a) lahendi kohta abieluasjades, kasutades II lisas esitatud vormi; b) vanemlikku vastutust käsitleva lahendi kohta, kasutades III lisas esitatud vormi; c) artikli 2 lõike 1 punktis a osutatud lapse tagastamist käsitleva lahendi kohta ja asjakohasel juhul lahendiga kaasnevate ajutiste meetmete, sealhulgas kaitsemeetmete võtmise kohta vastavalt artikli 27 lõikele 5, kasutades IV lisas esitatud vormi. 2. Tõend täidetakse ja väljastatakse lahendi keeles. Tõendi võib väljastada ka mõnes muus poole soovitud Euroopa Liidu institutsioonide ametlikus keeles. See ei pane tõendit väljastavale kohtule kohustust esitada vabade tekstiväljade tõlgitava teksti tõlge või transliteratsioon. 3. Tõendi väljastamist ei ole võimalik vaidlustada.

1. Päritoluliikmesriigi kohus, millest teatatakse komisjonile vastavalt artiklile 103, parandab tõendit taotluse alusel või võib seda teha omal algatusel, kui olulise vea või teabe väljajätmise tõttu on täidetava lahendi ja tõendi vahel lahknevusi. 2. Tõendi parandamise menetluse suhtes kohaldatakse päritoluliikmesriigi õigust.

Abielulahutust, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamist käsitlevat lahendit keeldutakse tunnustamast, a) kui selline tunnustamine on ilmselt vastuolus selle liikmesriigi avaliku korraga, kus taotletakse tunnustamist; b) kui see on tehtud tagaselja ja algatamist käsitlevat või samaväärset dokumenti ei ole vastaspoolele kätte toimetatud küllalt aegsasti ja viisil, et ta oleks saanud korraldada enda kaitset, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et vastaspool on lahendi sõnaselgelt heaks kiitnud; c) kui see on vastuolus lahendiga, mis on tehtud samade poolte vahelise menetluse käigus selles liikmesriigis, kus taotletakse tunnustamist, või d) kui see on vastuolus varasema lahendiga, mis on tehtud teises liikmesriigis või mitteliikmesriigis samade poolte vahel, tingimusel et varasem lahend vastab tingimustele, mis on vajalikud selle tunnustamiseks liikmesriigis, kus seda taotletakse.

1. Vanemlikku vastutust käsitlevat lahendit keeldutakse tunnustamast, a) kui selline tunnustamine on ilmselt vastuolus selle liikmesriigi avaliku korraga, kus taotletakse tunnustamist, võttes arvesse lapse parimaid huve; b) kui see on tehtud tagaselja ja algatamist käsitlevat või samaväärset dokumenti ei ole kohale ilmumata jäänud isikule kätte toimetatud piisavalt aegsasti ja viisil, et ta oleks saanud korraldada enda kaitset, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et selline isik on lahendi sõnaselgelt heaks kiitnud; c) iga isiku, kes väidab, et lahend kahjustab tema vanemlikku vastutust, taotluse alusel, kui lahend on tehtud ilma seda isikut ära kuulamata; d) juhul ja niivõrd, kui see on vastuolus hilisema vanemlikku vastutust käsitleva lahendiga, mis tehti liikmesriigis, kus taotletakse tunnustamist; e) juhul ja niivõrd, kui see on vastuolus hilisema vanemlikku vastutust käsitleva lahendiga, mis on tehtud teises liikmesriigis või mitteliikmesriigis, kus on lapse harilik viibimiskoht, tingimusel et hilisem lahend vastab tingimustele, mis on vajalikud selle tunnustamiseks liikmesriigis, kus seda taotletakse, või f) kui ei järgitud artiklis 82 sätestatud menetlust. 2. Vanemlikku vastutust käsitleva lahendi tunnustamisest võib keelduda, kui lahend on tehtud ilma, et lapsele, kes on suuteline seisukohti omama, antakse võimalus arvamust avaldada vastavalt artiklile 21, välja arvatud juhul, kui a) menetlus käsitles ainult lapse vara ning sellise võimaluse andmine ei olnud menetluse sisu arvesse võttes nõutav või b) olid olemas tõsised põhjused, võttes eelkõige arvesse asja kiireloomulisust.

1. Tunnustamisest keeldumise taotluse suhtes kohaldatakse artiklites 59–62 sätestatud menetlust ning vajaduse korral käesoleva peatüki 5. jagu ja VI peatükki. 2. Sellise kohtu kohalik pädevus, millest iga liikmesriik teatab komisjonile vastavalt artiklile 103, määratakse selle liikmesriigi õigusega, kus algatatakse mittetunnustamise menetlus.

Ilma et see piiraks artikli 56 lõike 6 kohaldamist, keeldutakse vanemlikku vastutust käsitleva lahendi täitmisest, kui tuvastatakse, et üks artiklis 39 osutatud tunnustamisest keeldumise alus on olemas.

1. Käesolevat jagu kohaldatakse järgmiste lahendiliikide suhtes, tingimusel et need on päritoluliikmesriigis vastavalt artiklile 47 tõendiga kinnitatud: a) lahendid sellisel määral, mil nendega antakse suhtlusõigus, ning b) artikli 29 lõike 6 kohaselt tehtud lahendid, niivõrd kui need hõlmavad lapse tagastamist. 2. Käesolev jagu ei takista pooltel taotleda lõikes 1 osutatud lahendi tunnustamist ja täitmist vastavalt käesoleva peatüki 1. jaos sätestatud tunnustamist ja täitmist käsitlevatele sätetele.

1. Ühes liikmesriigis tehtud lahendit, millele on osutatud artikli 42 lõikes 1, tunnustatakse teises liikmesriigis ilma erimenetluseta ja ilma võimaluseta selle tunnustamist vastustada, välja arvatud juhul ja niivõrd, kui lahend on vastuolus artiklis 50 osutatud hilisema lahendiga. 2. Pool, kes soovib liikmesriigis tugineda teises liikmesriigis tehtud lahendile, millele on osutatud artikli 42 lõikes 1, esitab järgmised dokumendid: a) lahendi koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele, ning b) artikli 47 kohaselt väljastatud nõuetekohane tõend. 3. Kohaldatakse vastavalt artikli 31 lõikeid 2 ja 3.

Kohus, kus tuginetakse teises liikmesriigis tehtud lahendile, millele on osutatud artikli 42 lõikes 1, võib menetluse täielikult või osaliselt peatada järgmistel juhtudel: a) esitatud on avaldus, milles väidetakse, et nimetatud lahend on vastuolus artiklis 50 osutatud hilisema lahendiga, või b) isik, kelle suhtes täitmist taotletakse, on vastavalt artiklile 48 taotlenud artikli 47 kohaselt väljastatud tõendi tühistamist.

1. Artikli 42 lõikes 1 osutatud lahend, mis on tehtud liikmesriigis ja on selles liikmesriigis täidetav, on käesoleva jao alusel täidetav teistes liikmesriikides, ilma et oleks nõutav lahendi täidetavaks tunnistamine. 2. Artikli 42 lõike 1 punktis a osutatud lahendi teises liikmesriigis täitmiseks võib päritoluliikmesriigi kohus kuulutada, et lahend on võimalikest edasikaebustest olenemata viivitamata täidetav.

1. Selleks et liikmesriigis täita teises liikmesriigis tehtud lahendit, millele on osutatud artikli 42 lõikes 1, esitab täitmist taotlev pool pädevale täitevasutusele järgmised dokumendid: a) lahendi koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele, ning b) artikli 47 kohaselt väljastatud asjakohane tõend. 2. Selleks et liikmesriigis täita teises liikmesriigis tehtud lahendit, millele on osutatud artikli 42 lõike 1 punktis a, võib pädev täitevasutus vajaduse korral nõuda, et taotleja esitaks vastavalt artiklile 91 tõendi, milles on märgitud täidetav kohustus, vabade tekstiväljade tõlgitava teksti tõlke või transliteratsiooni. 3. Selleks et liikmesriigis täita teises liikmesriigis tehtud lahendit, millele on osutatud artikli 42 lõikes 1, võib pädev täitevasutus nõuda, et taotleja esitaks vastavalt artiklile 91 lahendi tõlke või transliteratsiooni, kui tal ei ole võimalik selle tõlketa või transliteratsioonita asja menetleda.

1. Kohus, kes on teinud artikli 42 lõikes 1 osutatud lahendi, väljastab poole taotlusel tõendi järgmiste lahendite kohta: a) suhtlusõigust andev lahend, kasutades V lisas esitatud vormi; b) artikli 29 lõike 6 kohaselt tehtud lahend hooldusõiguse sisuliste aspektide kohta, millega kaasneb lapse tagastamine, kasutades VI lisas esitatud vormi. 2. Tõend täidetakse ja väljastatakse lahendi keeles. Tõendi võib väljastada ka mõnes muus poole soovitud Euroopa Liidu institutsioonide ametlikus keeles. See ei pane tõendit väljastavale kohtule kohustust esitada vabade tekstiväljade tõlgitava teksti tõlge või transliteratsioon. 3. Kohus väljastab tõendi üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused: a) kõigile asjassepuutuvatele isikutele on antud võimalus olla ära kuulatud; b) lapsele on antud võimalus oma arvamust avaldada vastavalt artiklile 21; c) kui lahend on tehtud tagaselja ja i) algatamist käsitlev või samaväärne dokument toimetati kohale ilmumata jäänud isikule kätte piisavalt aegsasti ja viisil, et korraldada enda kaitset, või ii) on tehtud kindlaks, et kohale ilmumata jäänud isik on lahendi sõnaselgelt heaks kiitnud. 4. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõiget 3, väljastatakse artikli 42 lõike 1 punktis b osutatud lahendi kohta tõend üksnes siis, kui kohus on lahendit tehes arvesse võtnud varem teises liikmesriigis vastavalt 1980. aasta Haagi konventsiooni artikli 13 esimese lõigu punktile b või artikli 13 teisele lõigule tehtud lahendi põhjuseid ja asjaolusid. 5. Tõend kehtib ainult lahendi täidetavuse piires. 6. Tõendi väljastamist ei ole võimalik vaidlustada muul alusel kui artiklis 48 loetletud alused.

1. Päritoluliikmesriigi kohus, millest teatatakse komisjonile vastavalt artiklile 103, parandab tõendi taotluse alusel või võib seda teha omal algatusel, kui olulise vea või teabe väljajätmise tõttu on lahendi ja tõendi vahel lahknevusi. 2. Taotluse korral või omal algatusel tühistab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kohus tõendi, kui see väljastati mittenõuetekohaselt, võttes arvesse artiklis 47 sätestatud nõudeid. Kohaldatakse vastavalt artiklit 49. 3. Tõendi parandamise või tühistamise kord, sealhulgas võimaliku parandamise või tühistamise vaidlustamine, on reguleeritud päritoluliikmesriigi õigusega.

1. Juhul ja niivõrd, kui vastavalt artiklile 47 tõendiga kinnitatud lahend ei ole enam täidetav või selle täidetavus on peatatud või piiratud, väljastatakse mis tahes ajal päritoluliikmesriigi kohtule, millest teatatakse komisjonile vastavalt artiklile 103, taotluse esitamisel täidetavuse puudumist või piiranguid käsitlev tõend, kasutades VII lisas esitatud tüüpvormi. 2. Tõend täidetakse ja väljastatakse lahendi keeles. Tõendi võib anda välja ka mõnes muus poole soovitud Euroopa Liidu institutsioonide ametlikus keeles. See ei pane tõendit väljastavale kohtule kohustust esitada vabade tekstiväljade tõlgitava teksti tõlge või transliteratsioon.

Artikli 42 lõikes 1 osutatud lahendi tunnustamisest ja täitmisest keeldutakse juhul ja niivõrd, kui see on vastuolus hilisema sama last puudutava vanemlikku vastutust käsitleva lahendiga, mis tehti a) selles liikmesriigis, kus tuginetakse tunnustamisele, või b) teises liikmesriigis või mitteliikmesriigis, kus on lapse harilik viibimiskoht, tingimusel et hilisem lahend vastab tingimustele, mis on vajalikud selle tunnustamiseks liikmesriigis, kus sellele tuginetakse.

1. Teises liikmesriigis tehtud lahendite täitmisele kohaldatakse lahendi täitmise liikmesriigi õigust, kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti. Ilma et see piiraks artiklite 41, 50, 56 ja 57 kohaldamist, kuulub lahend, mida tuleb täita päritoluliikmesriigis, täitmisele samadel tingimustel lahendi täitmise liikmesriigis nagu lahend, mis on tehtud lahendi täitmise liikmesriigis. 2. Poolel, kes soovib teises liikmesriigis tehtud lahendi täitmist, ei pea olema lahendi täitmise liikmesriigis postiaadressi. Sellel poolel peab lahendi täitmise liikmesriigis olema volitatud esindaja üksnes siis, kui sellise esindaja olemasolu on kohustuslik täitmise liikmesriigi õiguse alusel, sõltumata poolte kodakondsusest.

Täitmisavaldus esitatakse asutusele, mis on täitmise liikmeriigi õiguse alusel pädev lahendit täitma ja millest nimetatud liikmesriik teatab komisjonile vastavalt artiklile 103.

1. Pool, kes soovib lahendi täitmist, võib taotleda lahendi osalist täitmist. 2. Kui lahend on tehtud mitme nõude kohta ja täitmisest keelduti ühe või mitme nõude osas, on võimalik täita need lahendi osad, mida keeldumine ei puuduta. 3. Käesoleva artikli lõikeid 1 ja 2 ei kasutata lapse tagastamist käsitleva lahendi täitmiseks, ilma et täidetaks ka ajutised meetmed, sealhulgas kaitsemeetmed, mille võtmist nõuti, et kaitsta last 1980. aasta Haagi konventsiooni artikli 13 esimese lõigu 1 punktis b osutatud ohu eest.

1. Lahendi täitmise liikmesriigi pädevad täitevasutused või kohtud võivad kehtestada korra suhtlusõiguse teostamise korraldamiseks, kui lahendis, mille teevad liikmesriigi kohtud, kelle kohtualluvuses on asja sisuline arutamine, ei ole vajalikku korda üldse kehtestatud või ei ole piisavalt kehtestatud ning juhul, kui selle lahendi olulisi osi järgitakse. 2. Lõike 1 kohaselt kehtestatud korra kohaldamine lõpeb, kui selle liikmesriigi kohtud, kelle kohtualluvuses on asja sisuline arutamine, teevad hilisema lahendi.

1. Kui taotletakse teises liikmesriigis tehtud lahendi täitmist, toimetatakse artikli 36 või 47 kohaselt väljastatud asjakohane tõend kätte isikule, kelle suhtes täitmist taotletakse, enne esimese täitemeetme võtmist. Tõendile lisatakse lahend, kui seda ei ole veel kõnealusele isikule kätte toimetatud ning, kui see on kohaldatav, artikli 54 lõikes 1 osutatud korra üksikasjad. 2. Kui kättetoimetamine toimub muus liikmesriigis kui päritoluliikmesriik, võib isik, kelle suhtes täitmist taotletakse, taotleda järgmiste dokumentide tõlget või transliteratsiooni: a) lahend, et vaidlustada täitmine; b) kui see on kohaldatav, artikli 47 kohaselt väljastatud tõendi vabade tekstiväljade tõlgitava teksti tõlge või transliteratsioon; kui need ei ole koostatud või kui neile ei ole lisatud tõlget või transliteratsiooni keeles, millest ta aru saab, või selle liikmesriigi ametlikus keeles, kus on tema harilik viibimiskoht, või kui liikmesriigis on mitu ametlikku keelt, siis selle piirkonna ametlikus keeles või keeltes, kus on isiku harilik viibimiskoht. 3. Kui lõike 2 alusel taotletakse tõlget või transliteratsiooni, ei või võtta muid täitemeetmeid kui kaitsemeetmed seni, kuni isikule, kelle suhtes täitmist taotletakse, esitatakse tõlge või transliteratsioon. 4. Lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata niivõrd kui lahend ja, kui see on kohaldatav, lõikes 1 osutatud tõend, on juba isikule, kelle suhtes täitmist taotletakse, kätte toimetatud kooskõlas lõikes 2 esitatud tõlget või transliteratsiooni käsitlevate nõuetega.

1. Lahendi täitmise liikmesriigi pädev täitevasutus või kohus peatab täitemenetluse omal algatusel või selle isiku taotlusel, kelle suhtes täitmist taotletakse, või kui see on riigisisese õiguse alusel kohaldatav, asjaomase lapse taotlusel, kui otsuse täidetavus päritoluliikmesriigis peatatakse. 2. Lahendi täitmise liikmesriigi pädev täitevasutus või kohus võib täitemenetluse selle isiku taotlusel, kelle suhtes täitmist taotletakse, või kui see on riigisisese õiguse alusel kohaldatav, asjaomase lapse taotlusel, osaliselt või täielikult peatada ühel järgmisel põhjusel: a) päritoluliikmesriigis on lahendi peale esitatud tavaline edasikaebus; b) punktis a osutatud tavalise edasikaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaeg ei ole veel saabunud; c) esitatud on artikli 41, 50 või 57 kohane täitmisest keeldumise avaldus d) isik, kelle suhtes täitmist taotletakse, on vastavalt artiklile 48 taotlenud artikli 47 kohaselt väljastatud tõendi tühistamist. 3. Kui pädev täitevasutus või kohus peatab täitemenetluse lõike 2 punktis b osutatud põhjusel, võib ta määrata tähtaja, mille jooksul tuleb esitada edasikaebus. 4. Erandjuhtudel võib pädev täitevasutus või kohus selle isiku taotlusel, kelle suhtes täitmist taotletakse, või kui see on riigisisese õiguse alusel kohaldatav, asjaomase lapse või tema parimates huvides tegutseva huvitatud isiku taotlusel, täitemenetluse peatada, kui täitmisest tekiks lapsele tõsine füüsiliste või psüühiliste kannatuste oht ajutiste takistuste tõttu, mis ilmnesid pärast lahendi tegemist, või muude märkimisväärsete muutuste tõttu asjaoludes. Täitemenetlus taastatakse niipea, kui tõsist füüsiliste või psüühiliste kannatuste ohtu enam ei ole. 5. Lõikes 4 osutatud juhtudel võtab pädev täitevasutus või kohus enne lõike 6 alusel lahendi täitmisest keeldumist asjakohased meetmed täitmise hõlbustamiseks kooskõlas riigisisese õiguse ja menetlusega ning lapse parimates huvides. 6. Kui lõikes 4 osutatud tõsine oht on püsiva iseloomuga, võib pädev täitevasutus või kohus avalduse alusel lahendi täitmisest keelduda.

Lahendi täitmise liikmesriigi õiguses sätestatud täitmise peatamise või täitmisest keeldumise aluseid kohaldatakse niivõrd, kui need ei lähe vastuollu artiklite 41, 50 ja 56 kohaldamisega.

1. Artiklil 39 põhinev täitmisest keeldumise avaldus esitatakse kohtule, millest iga liikmesriik teatab komisjonile vastavalt artiklile 103. Täitmisest keeldumise avaldus, mis põhineb muul käesolevas määruses sätestatud või käesoleva määrusega lubatud alusel, esitatakse ametiasutusele või kohtule, millest iga liikmesriik teatab komisjonile vastavalt artiklile 103. 2. Sellise ametiasutuse või kohtu kohalik pädevus, millest liikmesriik on teatanud komisjonile vastavalt artiklile 103, määratakse selle liikmesriigi õigusega, kus algatatakse käesoleva artikli lõike 1 kohane menetlus.

1. Täitmisest keeldumiseks avalduse esitamise menetlust reguleerib osas, mida ei reguleeri käesolev määrus, täitmise liikmesriigi täitevõigus. 2. Taotleja esitab pädevale täitevasutusele või kohtule lahendi koopia ning kui see on kohaldatav ja võimalik, asjakohase artikli 36 või 47 kohaselt väljastatud tõendi. 3. Pädev täitevasutus või kohus võib vajaduse korral nõuda, et taotleja esitaks vastavalt artiklile 91 asjakohase tõendi, mis on väljastatud artikli 36 või 47 kohaselt, milles on märgitud täidetav kohustus, vabade tekstiväljade tõlgitava teksti tõlke või transliteratsiooni. 4. Pädev täitevasutus või kohus võib nõuda, et taotleja esitaks vastavalt artiklile 91 lahendi tõlke või transliteratsiooni, kui tal ei ole võimalik selle tõlketa või transliteratsioonita asja menetleda. 5. Pädev täitevasutus või kohus võib loobuda lõikes 2 osutatud dokumentide esitamise nõudest, kui tal on dokumendid a) juba olemas või b) ta peab taotlejalt dokumentide nõudmist ebamõistlikuks. Esimese lõigu punktis b osutatud juhul võib pädev täitevasutus või kohus nõuda neid dokumente teiselt poolelt. 6. Poolel, kes taotleb teises liikmesriigis tehtud lahendi täitmisest keeldumist, ei pea olema lahendi täitmise liikmesriigis postiaadressi. Sellel poolel peab lahendi täitmise liikmesriigis olema volitatud esindaja üksnes siis, kui sellise esindaja olemasolu on kohustuslik täitmise liikmesriigi õiguse alusel, sõltumata poolte kodakondsusest.

Pädev täitevasutus või kohus tegutseb täitmisest keeldumise avalduse menetlemisel põhjendamatu viivituseta.

1. Kumbki pool võib täitmisest keeldumise avalduse kohta tehtud lahendi vaidlustada või edasi kaevata. 2. Vaidlustus või edasikaebus esitatakse asutusele või kohtule, millest lahendi täitmise liikmesriik teatab komisjonile vastavalt artiklile 103 kui kohtust, kellele tuleb selline vaidlustus või edasikaebus esitada.

Vaidlustuse või edasikaebuse kohta tehtud lahendi võib vaidlustada üksnes vaidlustamise või edasi kaebamisega nendes kohtutes, millest asjaomane liikmesriik teatab komisjonile vastavalt artiklile 103 kui kohtust, kellele tuleb järgnevad vaidlustused või edasikaebused esitada.

1. Pädev täitevasutus või kohus, kellele täitmisest keeldumise avaldus esitati või kellele esitatakse artikli 61 või 62 kohaselt edasikaebus, võib menetluse peatada ühel järgmisel põhjusel: a) päritoluliikmesriigis on lahendi peale esitatud tavaline edasikaebus; b) punktis a osutatud tavalise edasikaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaeg ei ole veel saabunud või c) isik, kelle suhtes täitmist taotletakse, on vastavalt artiklile 48 taotlenud artikli 47 kohaselt väljastatud tõendi tühistamist. 2. Kui pädev täitevasutus või kohus peatab menetluse lõike 1 punktis b osutatud põhjusel, võib ta määrata aja, mille jooksul edasikaebus tuleb esitada.

Käesolevat jagu kohaldatakse lahutuse, lahuselu ja vanemliku vastutuse küsimustes ametlike dokumentide suhtes, mis on ametlikult koostatud või registreeritud, ning kokkulepete suhtes, mis on registreeritud liikmesriigis, kes omandab kohtualluvuse II peatüki alusel.

1. Lahuselu ja lahutust käsitlevaid ametlikke dokumente ja kokkuleppeid, millel on päritoluliikmesriigis siduv õiguslik mõju, tunnustatakse teistes liikmesriikides ühegi erimenetluse järgimist nõudmata. Vastavalt kohaldatakse käesoleva peatüki 1. jagu, kui käesolevas jaos ei ole ette nähtud teisiti. 2. Vanemliku vastutuse küsimusi käsitlevaid ametlikke dokumente ja kokkuleppeid, millel on siduv õiguslik mõju ja mis on täidetavad päritoluliikmesriigis, tunnustatakse ja täidetakse teistes liikmesriikides, ilma et oleks nõutav nende täidetavaks tunnistamine. Vastavalt kohaldatakse käesoleva peatüki 1. ja 3. jagu, kui käesolevas jaos ei ole ette nähtud teisiti.

1. Päritoluliikmesriigi kohus või pädev asutus, millest teatatakse komisjonile vastavalt artiklile 103, väljastab poole taotluse alusel tõendi ametliku dokumendi või kokkuleppe kohta a) abieluasjades, kasutades VIII lisas esitatud vormi; b) vanemlikku vastutust käsitlevates küsimustes, kasutades IX lisas esitatud vormi. Punktis b osutatud tõend sisaldab ametlikus dokumendis või kokkuleppes märgitud täidetavate kohustuste kokkuvõtet. 2. Tõendi võib väljastada ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused: a) liikmesriigil, kes volitas avalik-õigusliku asutuse või muu asutuse ametlikult koostama või registreerima ametlikku dokumenti või registreerima kokkulepet, oli II peatüki alusel kohtualluvus ning b) ametlikul dokumendil või kokkuleppel on selles liikmesriigis siduv õiguslik mõju. 3. Ilma et see piiraks lõiget 2, ei tohi vanemlikku vastutust käsitlevates küsimustes tõendit väljastada, kui miski osutab sellele, et ametliku tõendi või kokkuleppe sisu ei ole lapse parimates huvides. 4. Tõend täidetakse ametliku dokumendi või kokkuleppe koostamise keeles. Selle võib väljastada ka mõnes muus poole soovitud Euroopa Liidu institutsioonide ametlikus keeles. See ei pane tõendit väljastavale kohtule või pädevale asutusele kohustust esitada vabade tekstiväljade tõlgitava teksti tõlge või transliteratsioon. 5. Kui tõendit ei väljastata, ei tunnustata ega täideta teises liikmesriigis ametlikku dokumenti või kokkulepet.

1. Päritoluliikmesriigi kohus või pädev asutus, millest teatatakse komisjonile vastavalt artiklile 103, parandab tõendit taotluse alusel või võib seda teha omal algatusel, kui olulise vea või väljajätmise tõttu on ametliku dokumendi või kokkuleppe ja tõendi vahel lahknevusi. 2. Taotluse korral või omal algatusel tühistab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kohus või pädev asutus tõendi, kui on selge, et see anti mittenõuetekohaselt, võttes arvesse artiklis 66 kehtestatud nõudeid. 3. Tõendi parandamise või tühistamise kord, sealhulgas võimaliku parandamise või tühistamise vaidlustamine, on reguleeritud päritoluliikmesriigi õigusega.

1. Lahuselu või lahutust käsitlevaid ametlikke dokumente või kokkuleppeid keeldutakse tunnustamast, kui a) selline tunnustamine on ilmselt vastuolus selle liikmesriigi avaliku korraga, kus taotletakse tunnustamist; b) see on vastuolus lahendi, ametliku dokumendi või kokkuleppega, mis on tehtud samade poolte vahel selles liikmesriigis, kus taotletakse tunnustamist, või c) see on vastuolus varasema lahendi, ametliku dokumendi või kokkuleppega, mis on tehtud teises liikmesriigis või mitteliikmesriigis samade poolte vahel, tingimusel et varasem lahend, ametlik dokument või kokkulepe vastab tingimustele, mis on vajalikud selle tunnustamiseks liikmesriigis, kus seda taotletakse. 2. Vanemliku vastutuse küsimusi käsitlevate ametlike dokumentide või kokkulepete tunnustamisest või täitmisest keeldutakse, a) kui selline tunnustamine on ilmselt vastuolus selle liikmesriigi avaliku korraga, kus taotletakse tunnustamist, võttes arvesse lapse parimaid huve; b) iga isiku taotlusel, kes väidab, et ametlik dokument või kokkulepe kahjustab tema vanemlikku vastutust, kui ametlik dokument koostati või registreeriti või kui kokkulepe sõlmiti ja registreeriti ilma seda isikut kaasamata; c) kui ja niivõrd, kui see on vastuolus hilisema vanemlikku vastutust käsitleva lahendi, ametliku dokumendi või kokkuleppega, mis tehti liikmesriigis, kus tunnustamist või täitmist taotletakse; d) kui ja niivõrd, kui see on vastuolus hilisema vanemlikku vastutust käsitleva lahendi, ametliku dokumendi või kokkuleppega, mis on tehtud teises liikmesriigis või mitteliikmesriigis, kus on lapse harilik viibimiskoht, tingimusel et hilisem lahend, ametlik dokument või kokkulepe vastab tingimustele, mis on vajalikud selle tunnustamiseks liikmesriigis, kus tunnustamist või täitmist taotletakse. 3. Vanemliku vastutuse küsimusi käsitleva ametliku dokumendi või kokkuleppe tunnustamisest või täitmisest võib keelduda, kui ametlik dokument ametlikult koostati või registreeriti või kui kokkulepe registreeriti, ilma et lapsele, kes on suuteline seisukohti omama, oleks antud võimalus oma arvamust avaldada.

Päritoluliikmesriigi kohtu kohtualluvust ei kontrollita. Artikli 38 punktis a ja artikli 39 punktis a osutatud avalikule korrale vastavuse kontrollimist ei või kohaldada artiklites 3–14 sätestatud kohtualluvusnormide suhtes.

Lahendi tunnustamisest abieluasjades ei või keelduda põhjusel, et selle liikmesriigi õigus, kus taotletakse tunnustamist, ei luba abielulahutust, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamist samade faktide põhjal.

Mitte mingil tingimusel ei või kontrollida teises liikmesriigis tehtud lahendi sisu.

Kui lahend on tehtud Iirimaal, Küprosel või Ühendkuningriigis, käsitatakse kõiki päritoluliikmesriigis kasutatavaid vaidlustamisvahendeid käesolevas peatükis osutatud tavaliste edasikaebustena.

Käesolevat peatükki kohaldatakse ka käesoleva määruse kohastest menetlustest tulenevate kulude suuruse kindlaksmääramise ja selliseid kulusid käsitlevate lahendite täitmise suhtes.

1. Taotlejal, kes on lahendi teinud liikmesriigis saanud täielikult või osaliselt tasuta õigusabi või kes on vabastatud kulude kandmisest, on artikli 30 lõikes 3, artiklites 40 ja 59 sätestatud menetlustes õigus saada sellist kõige soodsamat õigusabi või sellist kõige ulatuslikumat vabastust kulude tasumisest, mis on lahendi täitmise liikmesriigi õigusega ette nähtud. 2. Taotleja, kellele päritoluliikmesriigis on võimaldatud tasuta menetlust komisjonile artikli 103 alusel teatatud haldusasutuses, on õigus saada artikli 30 lõikes 3 ning artiklites 40 ja 59 sätestatud menetlustes õigusabi käesoleva artikli lõike 1 kohaselt. Sel eesmärgil esitab see pool päritoluliikmesriigi pädeva asutuse tõendi selle kohta, et ta vastab majanduslikele tingimustele, mille puhul on õigus saada täielikult või osaliselt õigusabi või vabastust kulude tasumisest.

Poolelt, kes taotleb ühes liikmesriigis teises liikmesriigis tehtud lahendi täitmist, ei nõuta kautsjoni ega deposiiti, olenemata vormist, põhjusel, et ta on välisriigi kodanik või et tema harilik viibimiskoht ei ole lahendi täitmise liikmesriigis.

Iga liikmesriik määrab ühe või mitu keskasutust, kes aitavad kaasa käesoleva määruse kohaldamisele vanemliku vastuse küsimustes, ja täpsustab iga asutuse geograafilise või funktsionaalse pädevuse. Kui liikmesriik on määranud rohkem kui ühe keskasutuse, võib teateid tavaliselt saata otse asjakohasele pädevale keskasutusele. Kui teade saadetakse keskasutusele, kes ei ole pädev, edastab viimane selle pädevale keskasutusele ja teavitab sellest saatjat.

1. Keskasutused edastavad teavet riigisiseste õigusaktide, menetluste ja kättesaadavate teenuste kohta vanemliku vastutuse küsimustes ning võtavad meetmeid, mis nende arvates sobivad käesoleva määruse kohaldamise parendamiseks. 2. Keskasutused teevad omavahel koostööd ja edendavad koostööd oma liikmesriigi pädevate asutuste vahel käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks. 3. Lõigete 1 ja 2 kohaldamise eesmärgil võib kasutada tsiviil- ja kaubandusasju käsitlevat Euroopa õigusalase koostöö võrgustikku.

1. Keskasutused teevad teise liikmesriigi keskasutuse taotluse alusel konkreetsetel juhtudel koostööd käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks. 2. Käesoleva peatüki kohaseid taotlusi võib esitada kohus või pädev asutus. Artikli 79 punktide c ja g ning artikli 80 lõike 1 punkti c kohaseid taotlusi võivad esitada ka vanemliku vastutuse kandjad. 3. Välja arvatud kiireloomulistel juhtudel ja ilma et see piiraks artikli 86 kohaldamist, esitatakse käesoleva peatüki kohased taotlused selle liikmesriigi keskasutusele, kus asub taotluse esitanud kohus või pädev asutus või kus on taotleja harilik viibimiskoht. 4. Käesolev artikkel ei välista keskasutuste või pädevate asutuste jaoks võimalust sõlmida ühe või mitme teise liikmesriigi keskasutuste või pädevate asutustega lepinguid või kokkuleppeid, mille kohaselt on nende vahel lubatud otsesuhtlus, või jätta sellised olemasolevad lepingud või kokkulepped kehtima. 5. Käesolev peatükk ei takista vanemliku vastutuse kandjal pöörduda otse teise liikmesriigi kohtusse. 6. Artiklitega 79 ja 80 ei kehtestata mingil juhul keskasutusele kohustust täita ülesandeid, mida taotluse saanud liikmesriigi õiguse alusel saavad täita ainult kohtud.

Taotluse saanud keskasutused võtavad otse või kohtute, pädevate asutuste või muude organite kaudu tegutsedes kõik sobivad meetmed, et a) kooskõlas oma riigisisese õiguse ja menetlusega anda abi lapse asukoha kindlakstegemisel, kui näib, et laps võib asuda taotluse saanud liikmesriigi territooriumil ja asjaomane teave on vajalik taotluse rahuldamiseks käesoleva määruse alusel; b) koguda ja vahetada teavet, mis on artikli 80 alusel vanemliku vastutuse menetlustes asjakohane; c) anda teavet ja abi vanemliku vastutuse kandjatele, kes taotlevad taotluse saanud keskasutuse territooriumil lahendite tunnustamist ja täitmist, eeskätt suhtlusõiguse ja lapse tagastamise osas, sealhulgas vajaduse korral teavet selle kohta, kuidas saada õigusabi; d) hõlbustada suhtlemist kohtute, pädevate asutuste ja muude asjaomaste organite vahel, eeskätt artikli 81 kohaldamiseks; e) hõlbustada vajaduse korral suhtlemist kohtute vahel, eeskätt artiklite 12, 13, 15 ja 20 kohaldamiseks; f) anda teavet ja abi, mida kohtud ja pädevad asutused vajavad artikli 82 kohaldamiseks; ning g) hõlbustada vanemliku vastutuse kandjate vahelist kokkulepet vahenduse teel või muul alternatiivse vaidluste lahendamise viisil ning hõlbustada sel eesmärgil piiriülest koostööd.

1. Selle liikmesriigi keskasutus, kus on või oli lapse harilik viibimiskoht või asukoht, teeb põhjendustega taotluse saamisel otse või kohtute, pädevate asutuste või muude organite kaudu järgmist: a) esitab, kui see on kättesaadav, või koostab ja esitab aruande järgmise kohta: i) lapse olukord; ii) kõik käimasolevad menetlused, mis käsitlevad vanemlikku vastutust lapse eest, või iii) tehtud lahendid, mis käsitlevad vanemlikku vastutust lapse eest; b) esitab muu teabe, mis on taotluse esitanud liikmesriigis vanemliku vastutuse menetlustes asjakohane, eeskätt vanema, sugulase või muu isiku olukorra kohta, kes võib olla sobiv lapse eest hoolitsema, kui lapse olukord seda nõuab, või c) võib taotleda oma liikmesriigi kohtult või pädevalt asutuselt kaaluda vajadust võtta meetmeid lapse või tema vara kaitseks. 2. Last ähvardava tõsise ohu korral teavitab lapse kaitseks meetmete võtmist kaaluv või meetmeid võtnud kohus või pädev asutus, kui ta on teadlik, et lapse viibimiskoht on üle viidud teise liikmesriiki või et laps asub teises liikmesriigis, igal juhul selle teise liikmesriigi kohtuid või pädevaid asutusi asjaomasest ohust ning võetud või kaalumisel olevatest meetmetest. Selle teabe võib esitada otse või keskasutuste vahendusel. 3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud taotlustele ja täiendavatele dokumentidele tuleb lisada tõlge taotluse saanud liikmesriigi ametlikku keelde või, kui selles liikmesriigis on mitu ametlikku keelt, siis selle koha ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest, kus taotlus tuleb täita, või muusse keelde, millega taotluse saanud liikmesriik sõnaselgelt nõustub. Liikmesriigid edastavad sellise nõusoleku artikli 103 kohaselt komisjonile. 4. Lõikes 1 osutatud teave edastatakse taotluse esitanud keskasutusele hiljemalt kolme kuu jooksul pärast taotluse saamist, välja arvatud juhul, kui erakorralised asjaolud selle võimatuks muudavad.

1. Liikmesriigi kohus võib taotleda teise liikmesriigi kohtutelt või pädevatelt asutustelt abi käesoleva määruse alusel tehtud vanemlikku vastutust käsitlevate lahendite elluviimisel, eelkõige suhtlusõiguse tõhusa teostamise tagamisel. 2. Lõikes 1 osutatud taotlusele ja täiendavatele dokumentidele tuleb lisada tõlge taotluse saanud liikmesriigi ametlikku keelde või, kui selles liikmesriigis on mitu ametlikku keelt, siis selle koha ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest, kus taotlus tuleb täita, või muusse keelde, millega taotluse saanud liikmesriik sõnaselgelt nõustub. Liikmesriigid edastavad sellise nõusoleku artikli 103 kohaselt komisjonile.

1. Kui kohus või pädev asutus arutab lapse paigutamist teise liikmesriiki, taotleb ta esmalt selle teise liikmesriigi pädeva asutuse nõusolekut. Selleks edastab taotluse esitanud liikmesriigi keskasutus selle taotluse saanud liikmesriigi keskasutusele, kuhu laps soovitakse paigutada, taotluse nõusoleku saamiseks, mis sisaldab aruannet lapse kohta ning põhjuseid, miks ta soovitakse asutuse- või perepõhisele hooldusele paigutada, teavet igasuguse kavandatava rahastamise kohta ja muud teavet, mida ta peab asjakohaseks, näiteks paigutamise eeldatavat kestust. 2. Lõiget 1 ei kohaldata, kui laps soovitakse paigutada vanema juurde. Liikmesriigid võivad otsustada, et nende lõike 1 kohane nõusolek ei ole nõutav, kui laps paigutatakse nende oma territooriumil teatavate kategooriate lähisugulaste juurde lisaks vanematele. Need kategooriad edastatakse komisjonile artikli 103 alusel. 3. Teise liikmesriigi keskasutus võib teavitada kohut või pädevat asutust, kes lapse paigutamist arutab, lapse tihedast seosest selle liikmesriigiga. See ei mõjuta selle liikmesriigi õigust ja menetlust, kus paigutamist arutatakse. 4. Lõikes 1 osutatud taotlusele ja täiendavatele dokumentidele tuleb lisada tõlge taotluse saanud liikmesriigi ametlikku keelde või, kui selles liikmesriigis on mitu ametlikku keelt, siis selle koha ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest, kus taotlus tuleb täita, või muusse keelde, millega taotluse saanud liikmesriik sõnaselgelt nõustub. Liikmesriigid edastavad sellise nõusoleku artikli 103 kohaselt komisjonile. 5. Taotluse esitanud liikmesriik teeb lõikes 1 osutatud lapse paigutamiseks otsuse või korraldab selle ainult pärast seda, kui taotluse saanud liikmesriigi pädev asutus on paigutamisega nõustunud. 6. Nõusolekut andev või sellest keelduv lahend edastatakse taotluse esitanud keskasutusele hiljemalt kolme kuu jooksul pärast taotluse saamist, välja arvatud juhul, kui erakorralised asjaolud selle võimatuks muudavad. 7. Nõusoleku saamise korda reguleerib taotluse saanud liikmesriigi õigus. 8. Käesolev artikkel ei välista keskasutuste või pädevate asutuste jaoks võimalust sõlmida ühe või mitme teise liikmesriigi keskasutuste või pädevate asutustega lepinguid või kokkuleppeid, mis lihtsustavad nendevahelist konsulteerimismenetlust nõusoleku saamiseks, või jätta sellised olemasolevad lepingud või kokkulepped kehtima.

1. Keskasutuste poolt käesoleva määruse alusel antav abi on tasuta. 2. Iga keskasutus kannab ise oma kulud, mis tulenevad käesoleva määruse kohaldamisest.

1. Käesoleva määruse kohaldamise hõlbustamiseks kohtuvad keskasutused korrapäraselt. 2. Keskasutuste kohtumised kutsutakse kokku, eeskätt komisjoni poolt tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku raames, järgides otsust 2001/470/EÜ.

Käesolevat peatükki kohaldatakse III–V peatüki kohaste taotluste menetlemise suhtes.

1. Käesoleva määruse kohaldamise eesmärgil võivad kohtud teha koostööd ja omavahel otse suhelda või taotleda üksteiselt otse teavet, eeldusel et sellise suhtluse raames austatakse poolte menetlusõigusi ja järgitakse teabe konfidentsiaalsuse nõuet. 2. Lõikes 1 osutatud koostöö võib toimuda mis tahes vahendite abil, mida kohtud peavad asjakohaseks. Koostöö võib puudutada eelkõige järgmist: a) suhtlus artiklite 12 ja 13 kohaldamise eesmärgil; b) teavitamine kooskõlas artikliga 15; c) teave käimasolevate menetluste kohta artikli 20 kohaldamise eesmärgil; d) suhtlus III–V peatüki kohaldamise eesmärgil.

1. Taotluse saanud keskasutus edastab asjaoludest lähtuvalt iga taotluse või selles sisalduva teabe, mis on seotud vanemliku vastutusega või rahvusvahelise lapserööviga, käesoleva määruse alusel oma liikmesriigi kohtule, pädevale asutusele või vahendajale, kes on riigisisese õiguse ja menetluse kohaselt asjakohane. 2. Iga vahendaja, kohus või pädev asutus, kellele on käesoleva määruse alusel edastatud lõikes 1 osutatud teave, võib seda kasutada ainult käesoleva määruse kohaldamise eesmärgil. 3. Vahendaja, kohus või pädev asutus, kelle valduses on käesoleva määruse alusel taotluse rahuldamiseks nõutav teave või kes on pädev sellist teavet taotluse saanud riigi piires koguma, esitab selle teabe taotluse saanud keskasutusele tema nõudmisel, kui keskasutusel ei ole kõnealusele teabele otsest juurdepääsu. 4. Taotluse saanud keskasutus edastab vajaduse korral käesoleva artikli kohaselt saadud teabe taotluse esitanud keskasutusele kooskõlas riigisisese õiguse ja menetlusega.

Kui on oht, et see võib takistada taotluse või avalduse, mille tarbeks teavet edastati, tõhusat rahuldamist käesoleva määruse alusel, võib määruse (EL) 2016/679 artikli 14 lõigete 1–4 kohase andmesubjekti teavitamise kohustuse edasi lükata, kuni taotlus või avaldus on täidetud.

1. Keskasutus, kohus või pädev asutus ei avalda ega kinnita III–VI peatüki kohaldamise eesmärgil kogutud või edastatud teavet, kui ta teeb kindlaks, et see võiks seada ohtu lapse või teise isiku tervise, turvalisuse või vabaduse. 2. Ühes liikmesriigis tehtud sellekohast lahendit võtavad arvesse teiste liikmesriikide keskasutused, kohtud ja pädevad asutused, eeskätt perevägivalla juhtumite korral. 3. Ükski käesoleva artikli säte ei takista teabe kogumist ja edastamist keskasutuste, kohtute ja pädevate asutuste poolt ja nende vahel, niivõrd kui see on vajalik, et täita III–VI peatüki kohaseid kohustusi.

Käesoleva määruse raames ei nõuta legaliseerimist ega muu sarnase formaalsuse täitmist.

1. Ilma et see piiraks artikli 55 lõike 2 punkti a kohaldamist, kui käesoleva määruse kohaselt nõutakse tõlget või transliteratsiooni, tehakse selline tõlge või transliteratsioon asjaomase liikmesriigi ametlikku keelde, või juhul, kui nimetatud liikmesriigis on mitu ametlikku keelt, selle kohtumenetluse toimumiskoha ametlikku keelde või ühte selle kohtumenetluse toimumiskoha ametlikest keeltest, kus teises liikmesriigis tehtud lahendile soovitakse tugineda või kus taotlus on esitatud, vastavalt kõnealuse liikmesriigi õigusele. 2. Artiklites 29, 36, 47, 49 ja 66 osutatud tõendite vabade tekstiväljade tõlgitava teksti tõlked või transliteratsioonid võib teha selle Euroopa Liidu institutsioonide muusse ametlikku keelde või muudesse ametlikesse keeltesse, mille vastuvõetavuse kohta on asjaomane liikmesriik edastanud teabe vastavalt artiklile 103. 3. Liikmesriigid edastavad komisjonile muude Euroopa Liidu institutsioonide ametliku keele või keeled, milles keskasutused teateid vastu võtavad. 4. III ja IV peatüki alusel nõutud tõlke teeb isik, kes on pädev ühes liikmesriigis tõlkeid tegema.

Komisjonil on õigus võtta artikli 93 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad I–IX lisa muudatusi, et neid lisasid ajakohastada või teha nendes tehnilisi muudatusi.

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Artiklis 92 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 22. juulist 2019. 3. Nõukogu võib artiklis 92 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. 5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle teatavaks nõukogule. 6. Artikli 92 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et ta ei esita vastuväidet. Nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. 7. Euroopa Parlamenti teavitatakse komisjoni poolt delegeeritud õigusakti vastuvõtmisest, delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväidetest ja volituste delegeerimise tagasivõtmisest nõukogu poolt.

1. Kui käesoleva artikli lõikest 2 ja artiklitest 95–100 ei tulene teisiti, asendab käesolev määrus liikmesriikide puhul konventsioone, mis kehtivad määruse (EÜ) nr 2201/2003 jõustumise ajal ja on sõlmitud kahe või enama liikmesriigi vahel ning käsitlevad käesoleva määrusega reguleeritud küsimusi. 2. Kooskõlas määruse (EÜ) nr 2201/2003 artikli 59 lõikega 2 ning nimetatud sätte punktides b ja c ette nähtud tingimustel võivad Soome ja Rootsi deklareerida, et 6. veebruaril 1931 Islandi, Norra, Rootsi, Soome ja Taani vahel sõlmitud konventsiooni, mis sisaldab abielu, lapsendamist ja eestkostet käsitlevaid rahvusvahelise eraõiguse sätteid, ja selle lõpp-protokolli, kohaldatakse nendevahelistes suhetes kas täielikult või osaliselt kõnealuse määruse õigusnormide asemel. Nende vastavad deklaratsioonid on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas määruse (EÜ) nr 2201/2003 lisana. Nimetatud liikmesriigid võivad need igal ajal osaliselt või täielikult tühistada. 3. Kohtualluvusnormid, mis sisalduvad lõikes 2 osutatud liikmesriikide vahel edaspidi sõlmitavates kokkulepetes, mis käsitlevad käesoleva määrusega reguleeritud küsimusi, peavad olema kooskõlas käesolevas määruses sätestatud õigusnormidega. 4. Järgitakse põhimõtet, et liidu kodanikke ei diskrimineerita kodakondsuse alusel. 5. Lahendeid, mis on tehtud lõikes 2 ette nähtud deklaratsiooni teinud Põhjamaade II peatüki kohaselt pädevas kohtus, tunnustatakse ja täidetakse teistes liikmesriikides IV peatüki 1. jaos sätestatud korras. 6. Liikmesriigid saadavad komisjonile: a) koopia lõikes 3 nimetatud kokkulepetest ja nende rakendamist käsitlevatest ühtsetest õigusaktidest; b) kõik lõigetes 2 ja 3 osutatud kokkulepete ja ühtsete õigusaktide denonsseerimised või muudatused. Selline teave avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Liikmesriikide vahelistes suhetes on käesolev määrus ülimuslik järgmiste konventsioonide suhtes, niivõrd kui need käsitlevad käesoleva määrusega reguleeritud küsimusi: a) alaealiste kaitse suhtes ametiasutuste volitusi ja kohaldatavat õigust käsitlev 5. oktoobri 1961. aasta Haagi konventsioon; b) abielude kehtivusega seotud otsuste tunnustamist käsitlev 8. septembri 1967. aasta Luxembourgi konventsioon; c) abielulahutuste ja kooselu lõpetamise tunnustamise 1. juuni 1970. aasta Haagi konventsioon; d) laste hooldusõigust ja laste hooldusõiguse taastamist käsitlevate otsuste tunnustamise ja täitmise 20. mai 1980. aasta Euroopa konventsioon.

Kui laps on õigusvastaselt ära viidud või kui teda peetakse õigusvastaselt kinni muus liikmesriigis kui see, kus oli lapse harilik viibimiskoht vahetult enne äraviimist või kinnihoidmist, kohaldatakse jätkuvalt 1980. aasta Haagi konventsiooni sätteid ning neid täiendavad käesoleva määruse III ja VI peatüki sätted. Kui ühes liikmesriigis tehtud lahendit, millega nõutakse lapse tagastamist 1980. aasta Haagi konventsiooni alusel, tuleb tunnustada ja täita teises liikmesriigis pärast lapse uut õigusvastast äraviimist või kinnihoidmist, kohaldatakse IV peatükki.

1. Seoses 1996. aasta Haagi konventsiooniga kohaldatakse käesolevat määrust: a) käesoleva artikli lõike 2 kohaselt juhul, kui kõnealuse lapse harilik viibimiskoht on liikmesriigi territooriumil; b) liikmesriigi kohtu tehtud lahendi tunnustamise ja täitmise osas teise liikmesriigi territooriumil isegi juhul, kui kõnealuse lapse harilik viibimiskoht on sellise riigi territooriumil, mis on nimetatud konventsiooni osaline ja käesolev määrus kohaldamisele ei kuulu. 2. Olenemata lõikest 1, a) kui pooled on kokku leppinud 1996. aasta Haagi konventsiooni sellise osalisriigi kohtu kohtualluvuses, kus käesolev määrus kohaldamisele ei kuulu, kohaldatakse konventsiooni artiklit 10; b) liikmesriigi kohtu ja 1996. aasta Haagi konventsiooni osalisriigi, kus käesolev määrus kohaldamisele ei kuulu, kohtu vahelise kohtualluvuse üleandmise suhtes kohaldatakse konventsiooni artikleid 8 ja 9; c) kui vanemlikku vastutust käsitlev menetlus on pooleli 1996. aasta Haagi konventsiooni sellise osalisriigi kohtus, kus käesolev määrus ei kuulu kohaldamisele ajal, mil liikmesriigi kohtus algatatakse menetlus sama lapse suhtes samadel alustel, kohaldatakse konventsiooni artiklit 13.

1. Artiklites 94–97 osutatud kokkulepped ja konventsioonid kehtivad edasi küsimustes, mida käesolev määrus ei reguleeri. 2. Käesoleva määruse artiklites 95–97 osutatud konventsioonid, eeskätt 1980. aasta ja 1996. aasta Haagi konventsioonid, kohalduvad jätkuvalt nende liikmesriikide vahel, kes on nende konventsioonide osalised, kooskõlas käesoleva määruse artiklitega 95–97.

1. Käesoleva määruse kohaldamine ei piira 18. mail 2004 Vatikanis Püha Tooli ja Portugali vahel sõlmitud rahvusvahelise lepingu (konkordaadi) kohaldamist. 2. Kõiki lõikes 1 osutatud lepingu alusel tehtud lahendeid abielu kehtetuse kohta tunnustatakse liikmesriikides käesoleva määruse IV peatüki 1. jao 1. alajaos sätestatud tingimustel. 3. Lõigete 1 ja 2 sätteid kohaldatakse ka järgmiste Püha Tooliga sõlmitud rahvusvaheliste lepingute suhtes: a) 11. veebruaril 1929 Itaalia ja Püha Tooli vahel sõlmitud Concordato lateranense, mida on muudetud 18. veebruaril 1984 Roomas alla kirjutatud kokkuleppe ja selle lisaprotokolliga; b) 3. jaanuaril 1979 Püha Tooli ja Hispaania vahel sõlmitud kokkulepe õigusküsimuste kohta; c) 3. veebruaril 1993 Malta ja Püha Tooli vahel sõlmitud leping kanooniliste abielude ja nende abielude suhtes tehtud kiriklike võimude ja kohtute otsuste tsiviilõiguslike tagajärgede tunnustamise kohta koos samal kuupäeval sõlmitud rakendamisprotokolliga ja lepingu 27. jaanuari 2014. aasta kolmas lisaprotokoll. 4. Hispaania, Itaalia ja Malta võivad lõikes 2 sätestatud lahendite tunnustamise suhtes kohaldada sama menetlust ja samu kontrolle, mida kohaldatakse lõikes 3 osutatud Püha Tooliga sõlmitud rahvusvaheliste kokkulepete kohaselt kiriklike kohtute lahendite suhtes. 5. Liikmesriigid saadavad komisjonile: a) koopia lõigetes 1 ja 3 osutatud lepingutest; b) kõik nende lepingute denonsseerimised või muudatused.

1. Käesolevat määrust kohaldatakse ainult 1. augustil 2022 või pärast seda algatatud kohtumenetluste, ametlikult koostatud või registreeritud ametlike dokumentide ning registreeritud kokkulepete suhtes. 2. Määrust (EÜ) nr 2201/2003 kohaldatakse jätkuvalt enne 1. augustit 2022 algatatud kohtumenetluses tehtud lahendite suhtes, enne 1. augustit 2022 ametlikult koostatud või registreeritud ametlike dokumentide ning selliste kokkulepete suhtes, mis muutusid liikmesriigis, kus need sõlmiti, täidetavaks enne 1. augustit 2022 ja mis kuuluvad käesoleva määruse kohaldamisalasse.

1. Komisjon esitab 2. augustiks 2032 Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele määruse järelhindamise aruande, millele on lisatud liikmesriikide antud teave. Aruandele lisatakse vajaduse korral seadusandlik ettepanek. 2. 2. augustiks 2025 esitavad liikmesriigid komisjonile taotluse korral teabe, kui see on kättesaadav, mis on oluline, et hinnata käesoleva määruse toimimist ja kohaldamist järgmise suhtes: a) nendes abieluasjades või vanemliku vastutusega seoses tehtud lahendite arv, mille puhul kohtualluvus põhines käesolevas määruses kehtestatud alustel; b) artikli 28 lõike 1 osutatud lahendi peale esitatud täitmisavalduste osas nende juhtumite arv, mille puhul ei ole täitmist toimunud kuue nädala jooksul täitemenetluse algatamise hetkest; c) artikli 40 alusel esitatud lahendite tunnustamisest keeldumise avalduste arv ja nende juhtumite arv, kus tunnustamisest keeldumise avaldus rahuldati; d) artikli 58 alusel esitatud lahendi täitmisest keeldumise avalduste arv ja nende juhtumite arv, kus täitmisest keeldumise avaldus rahuldati; e) artiklite 61 ja 62 alusel esitatud edasikaebuste arv.

Sellises liikmesriigis, kus käesoleva määrusega reguleeritud küsimuste suhtes kohaldatakse erinevates territoriaalüksustes kahte või enamat õigussüsteemi või normistikku, tähendab viide a) harilikule viibimiskohale selles liikmesriigis viidet harilikule viibimiskohale territoriaalüksuses; b) kodakondsusele viidet selle liikmesriigi õiguses kindlaks määratud territoriaalüksusele; c) liikmesriigi asutusele viidet kõnealuse riigi territoriaalüksuse asutusele; d) taotluse saaja liikmesriigi õigusnormidele viidet selle territoriaalüksuse õigusnormidele, kus taotletakse kohtualluvust, tunnustamist või täitmist.

1. Liikmesriigid esitavad komisjonile järgmise teabe: a) artikli 2 lõike 1 punkti 2 alapunktis b ja punktis 3 ning artikli 74 lõikes 2 osutatud ametiasutused; b) kohtud ja ametiasutused, kes on pädevad väljastama tõendeid vastavalt artikli 36 lõikele 1 ja artiklile 66, ning kohtud, kes on pädevad parandama tõendeid vastavalt artikli 37 lõikele 1, artikli 48 lõikele 1, artiklile 49 ja artikli 66 lõikele 3 koostoimes artikli 37 lõikega 1; c) artikli 30 lõikes 3, artiklis 52, artikli 40 lõikes 1, artikli 58 lõikes 1, ja artiklis 62 osutatud kohtud ning artikli 61 lõikes 2 osutatud ametiasutused ja kohtud; d) artiklis 52 osutatud pädevad täitevasutused; e) artiklites 61 ja 62 osutatud edasikaebemenetlused; f) vastavalt artiklile 76 määratud keskasutuste nimed, aadressid ja suhtlusvahendid; g) artikli 82 lõikes 2 osutatud lähisugulaste kategooriad, kui see on kohaldatav; h) vastavalt artikli 91 lõikele 3 keskasutustega suhtlemiseks vastu võetavad keeled; i) vastuvõetavad keeled, milles võib teha tõlkeid artikli 80 lõike 3, artikli 81 lõike 2, artikli 82 lõike 4 ja artikli 91 lõike 2 alusel. 2. Liikmesriigid edastavad lõikes 1 osutatud teabe komisjonile 23. aprilliks 2021. 3. Liikmesriigid edastavad komisjonile teabe lõikes 1 osutatud teabe muutmise kohta. 4. Komisjon teeb lõikes 1 osutatud teabe üldsusele kättesaadavaks sobivate vahendite abil, sealhulgas Euroopa e-õiguskeskkonna portaalis.

1. Määrus (EÜ) nr 2201/2003 tunnistatakse käesoleva määruse artikli 100 lõike 2 alusel kehtetuks alates 1. augustist 2022. 2. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt X lisa vastavustabelile.

1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. 2. Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. augustist 2022, välja arvatud artiklid 92, 93 ja 103, mida kohaldatakse alates 22. juulist 2019.