lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-18256/16

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 18.11.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-18256/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.11.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1471
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TLS § 74 lg 4Kahju hüvitamise erisusTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 177 lg 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 449 lg 3VaheotsusTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-19-18256/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval20.11.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-19-18256

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. november 2021, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Kohtuasi

Osaühing DUO AUTO hagi X vastu kahju hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 20. novembri 2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu DUO AUTO apellatsioonkaebus

Kaebuse hind ringkonnakohtus

53 950,51 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja Osaühing DUO AUTO (registrikood esindajad ringkonnakohtus 10765525), lepinguline esindaja vandeadvokaat Vahur Krinal Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Paul Järve Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Pärnu Maakohtu 20. novembri 2020 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud ringkonnakohtus jätta Osaühingu DUO AUTO kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1.Osaühing DUO AUTO (hageja) esitas 21.11.2019 Pärnu Maakohtule X (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 53 950,51 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt toimus 20.02.2018 Harjumaal Kulna raudteeülesõidukohal liiklusõnnetus, milles hävines hageja poolt liisitud Scania (KKKKKK) koos järelhaagisega Kraker (TTTTT). Liiklusõnnetuse põhjustajaks oli kostja, kes juhtis veoautot Scania joobeseisundis, sõitis ette rongile ja tekitas liiklusõnnetusega kahju hagejale. Liiklusõnnetuse tagajärjel läks veoauto koos järelhaagisega mahakandmisele. Kahjusumma kujuneb järgmiselt: - liisingumaksed intressidega perioodil 15.03.2018 – 12.03.2019 vastavalt maksegraafikule kokku 4922,04 eurot (12*410,17); - liisingulepingu lõpetamisel 12.03.2019 tasutud 20 693,27 eurot; - veoauto ja haagise pukseerimine õnnetuskohalt 1300 eurot; - raskeveokimaks perioodil 2018. a märts kuni 2019. a märts 121,20 eurot; - GSM valve seadme tagastamiseni 114 eurot; - mahakantud haagise Kraker (TTTTT) turuhind 10 000 eurot; - hageja saamata jäänud tulu 6 kuud 16 800 eurot. Vastus hagile
3.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
4.Liiklusõnnetus toimus põhjusel, et rong ei olnud kostjale kui veokijuhile vasakult poolt tulevana nähtav, sest jäi metsatuka taha ja rongi liikumise müra polnud kuulda. Kui rong sai nähtavaks, polnud veokit võimalik enam peatada vaatamata liikluskiirusele 29 km/h, kuna teekate oli ülimalt libe. Kulna ülesõit ei vasta tehniliselt ettenähtud ohutusnõuetele. Vaatamata kohtuvälise menetleja poolt arvesse võetud verenäitudele, jääb kostja kindlaks väitele, et tema ei tarvitanud liiklusõnnetusele eelnenud päeval ega samal päeval alkoholi.
5.Hageja nõue on suures ulatuses tõendamata. Hageja ei ole põhjendanud ega seostanud kostja tegevusega raskeveokimaksu 121,20 eurot. Kostja ei nõustu GSM valveseadme osas tasu maksmisega, sest hageja pole põhjendanud, kuidas ja millega seoses vastav summa kujunes. Mahakantud haagise turuhinnaga 10 000 eurot kostja ei nõustu, kuna tegemist oli vana haagisega, mille tehniline olukord oli väga halb. Saamata jäänud tulu 16 800 eurot on tõendamata. Tänaseks on reaalne, et kostjal pole võimalik nõuet tasuda.
6.Liiklusõnnetus toimus seoses kostja poolt tööülesannete täitmisega. Sellisel juhul kohaldub kahju hüvitamisele töölepingu seaduse (TLS) § 74 erisus, mille kohaselt tööandja kahju hüvitamise nõue töötaja vastu tööülesannete täitmisel tekkinud kahju eest aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, millal tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust, kuid mitte hiljem kui kolm aastat pärast kahju tekkimist. Liiklusõnnetus toimus 20.02.2018, kuid hagiavaldus oli kohtule esitatud 21.11.2019, s.o 22 kuud peale liiklusõnnetusest teadasaamist. Kostja taotles aegumise kohaldamist. Menetluse edasine käik
7.Hageja esitas 12.02.2020 seisukoha kostja aegumise vastuväitele ning leidis, et kuna kostja tekitas kahju õigusvastase käitumise tulemusel, siis vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 150 lg-le 1 on nõude aegumistähtaeg 3 aastat ja nõue on esitatud tähtaegselt.
8.Pärnu Maakohus teatas 29.10.2020 pooltele, et lahendab aegumise kohaldamise taotluse vaheotsusega ja teeb kohtuotsuse aegumise kohaldamise osas teatavaks 20.11.2020. Maakohtu otsus ja põhjendused
9.Pärnu Maakohus jättis 20.11.2020 otsusega hagi aegumise tõttu täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus tervikuna hageja kanda. Kohus selgitas, et määrab väljamõistetavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.
10.Maakohus selgitas, et käesoleval juhul oli hageja ja kostja vahel töösuhe, mille üle pooltel vaidlus puudub. Kostja töötas hageja juures, täitis tööülesandeid hageja poolt kostja käsutusse antud hageja poolt liisitud sõidukiga ning tegi seda ka 20.02.2018. Maakohus nõustus kostjaga, et käesolevas asjas kohaldub TLS § 74 lg-s 4 sätestatud 12-kuuline aegumistähtaeg, mis hakkas kulgema kahjusündmuse päevast, s.o 20.02.2018, kuna tööandja sai koheselt teada töötaja poolt põhjustatud liiklusõnnetusest. Antud juhul ei oma tähtsust asjaolu, et töötaja suhtes on läbi viidud väärteomenetlus, kuna tööandja nõudeõigus kahju põhjustanud töötaja vastu tuleneb otseselt TLS §-st 74 ning TLS § 74 lg 4 sätestab, et tööandja kahju hüvitamise nõue töötaja vastu tööülesannete täitmisel tekkinud kahju eest aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, millal tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust.
11.Tulenevalt TLS § 74 lg-st 4 algas nõude aegumistähtaeg 21.02.2018 ning hageja nõue aegus 21.02.2019. Hageja esitas hagi kohtule 21.11.2019. Seega oli hageja nõue kohtusse esitamise hetkeks aegunud. Kuna hageja nõue on aegunud, siis tulenevalt TsMS § 449 lg 3 jätab kohus hagi rahuldamata aegumise tõttu. Sellest tulenevalt ei käsitlenud kohus teisi nõude aluseks olevaid asjaolusid ega kostja vastuväiteid.

Apellatsioonkaebus

12.Maakohtu otsusele esitas 19.12.2020 apellatsioonkaebuse hageja, kes palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega kohustada Pärnu Maakohut menetlusega sisuliselt jätkama.
13.Apellatsioonkaebuse kohaselt selgus kahju hüvitamiseks kohustatud isik alles 08.01.2019 Harju Maakohtu otsusega väärteoasjas nr 4-18-4344. Nimetatud otsusega jäeti rahuldamata kostja 23.08.2018 kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 08.08.2018 otsusele väärteoasjas nr 2302,18,001483. Vastus apellatsioonkaebusele
14.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

15.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
16.Vaidlust ei ole, et poolte vahel oli sõlmitud tööleping, ning et liiklusõnnetuse toimumise ajal 20.02.2018 täitis kostja tööülesandeid. Hageja nõuab kostjalt liiklusõnnetusega hagejale tekitatud kahju hüvitamist. Kuna poolte vahel oli tööleping ja kostja täitis liiklusõnnetuse toimumise ajal tööülesandeid, siis kohaldub kahju hüvitamise nõudele muuhulgas TLS § 74. Nimetatud paragrahvi lõige 4 sätestab, et tööandja kahju hüvitamise nõue töötaja vastu tööülesannete täitmisel tekkinud kahju eest aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, millal tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust, kuid mitte hiljem kui kolm aastat pärast kahju tekkimist.
17.Maakohus tuvastas, et hageja sai liiklusõnnetusest teada samal päeval ehk 20.02.2018. Hageja väidab apellatsioonkaebuses, et kahju hüvitamiseks kohustatud isik selgus alles 08.01.2019, kui Harju Maakohus jättis rahuldamata kostja kaebuse väärteoasjas. Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega. Hageja ei ole sisuliselt põhjendanud oma seisukohta, et ta sai kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada alles Harju Maakohtu 08.01.2019 otsuse tegemisest väärteoasjas. Hageja ei ole selgitanud, miks oli kuni 08.01.2019 kahju põhjustanud isik tema jaoks teadmata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole esitatud käesolevas asjas asjaolusid, mis annaksid alust väita, et kahju tekitaja isik selgus hageja jaoks alles 08.01.2019. Kuna liiklusõnnetuse põhjustas kostja ja hageja sai liiklusõnnetusest teada 20.02.2018, siis sai hageja samal päeval teada nii kahju tekkimisest kui ka kahju tekitanud isikust.
18.Hageja on hagis nõudnud ka 20.02.2018 seisuga tulevikus tekkivat kahju. Riigikohus on 22.11.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-14-53081 (p 19) selgitanud, et kahju tekkimise aja määramisel tuleb lähtuda nn kahju ühtsuse printsiibist. Kahju hüvitamise nõue tekib ja muutub sissenõutavaks ning seega hakkab ka aeguma kogu tulevikus tekkiva kahju osas, kui juba tekkinud kahju hüvitamiseks saab esitada hagi kohtusse ja nõuda samas hagis ka tulevikus tekkiva kahju hüvitamist. Kui kahju tekib tulevikus või selle tagajärjed korduvad edaspidi, tuleb lähtuda nn kahju ühtsuse printsiibist, st niipea kui kahjuhüvitise mingit osa saab sisse nõuda, muutub sissenõutavaks ja hakkab aeguma kogu edaspidi tekkida võiva kahju hüvitamise nõue (Riigikohtu 30. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-12, p 12). Tulevikus tekkiv kahju saab eraldi aeguma hakata üksnes erandlikel juhtudel, kui ilmnevad ootamatud ja täiesti uued asjaolud, mille tekkimist tulevikus ei olnud kahju hüvitamise nõude sissenõutavaks muutumise ajal võimalik mõistlikult ette näha (Riigikohtu
15.märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-16, p 10). Hageja on leidnud, et kahju hüvitamiseks kohustatud isik selgus alles 08.01.2019, kuid ei ole väitnud, et käesoleval juhul ei saa lähtuda kahju ühtsuse printsiibist. Samuti ei ole hageja esile toonud, et esinesid erandlikud asjaolud, mille tekkimist tulevikus ei olnud kahju hüvitamise nõude sissenõutavaks muutumise ajal võimalik mõistlikult ette näha. Seega tuleb käesoleval juhul hageja nõude aegumist arvestada alates 21.02.2018, mistõttu kahju hüvitamise nõue aegus 21.02.2019. Hagiavaldus on kohtule esitatud aga alles 21.11.2019, mistõttu on hagi aegunud.
19.Ülaltoodule tuginedes jättis maakohus põhjendatult hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
20.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja