Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Reena Nieländer
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
15. november 2021, Tallinn
Kohtuasi
G. C. E. hagi Defendec OÜ vastu põhivõla 274 372 USD, intressi 2 696,39 USD ja viivise 1 619,24 USD nõudes
Tsiviilasja hind
254 453,99 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: G. C. E. (sünniaeg xxxx), xxxx kodanik, elukoht xxxx Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kaupo Kask, Advokaadibüroo A. Ratnikov & Partners, aadress J. Köleri 8, 10141 Tallinn, tel nr 5515583, e-post: [email protected] Kostja: Defendec OÜ (registrikood 11306995), asukoht Erika tn 14, 10415 Tallinn Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Arne Ots, vandeadvokaat Kerstin Linnart-Herm, Ellex Raidal Advokaadibüroo, e-post: [email protected]; [email protected] 31.08.2021, 01.10.2021
Kohtuistungite ajad
2-20-16942
täielikult ootamatu. Ülesütlemisavalduses teatas hageja, et ütleb erakorraliseks ülesütlemiseks ja andis kostjale tähtaja kuni 23.10.2020 summa 283 818,39 USD tasumiseks. 2.1 Kostja leiab, et ei ole esiteks Kokkulepet rikkunud. Kui kohus peaks siiski leidma, et kostja on Kokkulepet rikkunud, siis ei ole rikkumine selline, mis annaks alust Kokkuleppe ülesütlemiseks. Seega, kuna hagejal puudus õiguslik alus Kokkulepet üles öelda, kehtib Kokkulepe edasi ning kostja on sellest ka lähtunud, makstes hagejale edasi 1500 USD kuus. Kostja on täitnud oma Kokkuleppest tulenevaid kohustusi ning hagejal ei ole kostja vastu nõudeid. Hageja ei ole välja toonud, mis ajast ja mis summas kostja väidetavalt hagejale maksete tegemisega viivituses oli. Septembri lõpus 2020 teatas hageja kostjale, et kostja võlgneb talle 6750 USD, millise summa kostja tasus hagejale juba 19.10.2020, hoolimata seisukohast, et tal oli õigus summat jätkuvalt kinni pidada. Käesoleval juhul oli hageja Kokkuleppe alusel pakutud konsultatsiooniteenuse osutamise käigus lasknud kostjal saata potentsiaalsetele klientidele demokohvreid väärtusega kokku 15 710 USD. Müügilepinguid vastavate potentsiaalsete klientidega ei sõlmitud ning demokohvreid kostjale ei tagastatud. 2.2 Kokkulepet ei saanud üles öelda ilma täiendavat tähtaega andmata. Juhul, kui kohus peaks eelnevast hoolimata leidma, et kostja oli mingi summa tasumisega viivituses ning see kujutas endas Kokkuleppe rikkumist, ei olnud rikkumine selline, mis annaks alust Kokkuleppe ülesütlemiseks. Kuna hageja kostjale täiendavat tähtaega ei andnud, ei olnud tal igal juhul õigust Kokkulepet üles öelda ning vastav ülesütlemisavaldus ei oma õigusjõudu. 2.3 Kui kokkulepe on lõppenud, ei ole hagejal selle alusel enam nõudeid. Kostja leiab, et Kokkuleppe ei ole lõppenud ning kehtib edasi, sest hagejal puudus õiguslik alus Kokkuleppe ülesütlemiseks. Kui aga Kokkulepe siiski oleks lõppenud, siis ei oleks hagejal õigus selle alusel midagi nõuda. Pooled ei ole kokku leppinud, et Kokkuleppe ülesütlemisel muutuks summa 284 872 USD sissenõutavaks. Vastupidi, pooled leppisid Kokkuleppes kokku, et pärast Kokkuleppe lõppemist ei ole pooltel teineteise vastu enam mingeid nõudeid. Seega, kui hageja oleks Kokkuleppe tõesti üles öelnud, siis ta Kokkuleppe alusel midagi täiendavat nõuda ei saaks. Pooled leppisid ka konkreetselt kokku, et Kokkuleppe lõppemisel pooltel teineteise vastu enam mingeid nõudeid pole. Kokkuleppe teksti pinnalt on selge, et poolte eesmärk ei olnud muuta kogu summa 284 872 USD Kokkuleppe ülesütlemise korral sissenõutavaks. 2.4 Isegi kui hagejal oleks kostja vastu mingi nõue, on viivist arvestatud selgelt ebaõige summa pealt. 2.5 Täiendavalt, viivist ei ole võimalik arvestada sellelt osalt hageja nõudest, mille moodustavad intressid. Kokkuleppe punktis 2 b on välja toodud, et 7 862 USD hageja nõudest moodustavad intressid. Viiviste arvutamisel tuleb see summa täiendavalt põhinõudest maha arvata. VÕS § 113 lg 6 kohaselt intressidelt viivist nõuda ei või (tl 28-30; 43-45; 83-87; 124-127; 146-148).
osaliselt, kohustades hagejat tasuma menetluskulude katteks tagatist 2800 eurot (tl 77-79).
asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Sama paragrahvi lõike 2 alusel, kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Tähtaja määramine ei ole vajalik käesoleva seaduse § 116 lõike 2 punktides 2–4 sätestatud juhtudel. Puudub vaidlus selles, et hageja ei määranud kostjale VÕS § 196 lg 2 nimetatud mõistlikku tähtaega rikkumise lõpetamiseks.
kohtu ette toonud asjaolusid, mis tõendaksid kostjapoolset tahtlust või rasket hooletust VÕS § 104 kohaselt. c) kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi (p 4). Kohtu hinnangul ei saa käesolevas asjas sellist eeldust kostja käitumisest tuletada. Kostja tasus enda võlgnevuse koheselt, kui hageja edastas talle kokkuleppe ülesütlemisavalduse. Lisaks on kostja esindaja olnud hagejaga 2020 septembris ja oktoobris kirjavahetuses, leppides kokku tingimustes, mille saabumisel kostja tasub hagejale 6750 USD, millega hageja ka nõustus (tl 89-91, 96-98). Nimetatud kirjavahetusest tuleneb, et kostjal oli soov kokkuleppest tulenevat kohustust täita, kuid seda teatud tingimustel (demokohvrite tagastamisel), millele hageja vastu ei vaielnud.
Menetluskulude jaotus
Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2022 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 15.11.2021 kohtuotsus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.