Fepower OÜ määruskaebus Flinty OÜ määruskaebus Osaühingu KENTEX FINANCE EESTI määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (vastustaja määruskaebemenetluses):TERE aktsiaselts, lepinguline esindaja vandeadvokaat Arne Ots; saneerimisnõustaja Aavo Koppel Puudutatud isikud (võlausaldajad): Fepower OÜ, seaduslik esindaja juhatuse liige Rein Lepasson Flinty OÜ, lepingulised esindajad advokaadid Raiko Lipstok ja Jüri-Karl Leppik Osaühing KENTEX FINANCE EESTI, lepinguline esindaja vandeadvokaat Elmer Muna Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu), lepinguline esindaja Ülle Ilves Aktsiaselts Farmi Piimatööstus, lepinguline esindaja Reet Saks
4.Määruskaebused rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.
MENETLUSE KÄIK
1.TERE aktsiaselts (avaldaja, ettevõtja) esitas 8. veebruaril 2016 Harju Maakohtule saneerimis avalduse. Maakohus algatas 18. veebruaril 2016 saneerimismenetluse ja määras saneerimisnõustajad. Saneerimiskava (edaspidi: kava) üle hääletati 14. aprillil 2016 ja see ei saanud piisavalt poolthääli.
2.Avaldaja taotles vastuvõtmata kava kinnitamist. Maakohus määras algul kava hindamiseks eksperdid, aga selle määruse tühistamise järel keeldus vastava avalduse menetlemisest ja lõpetas saneerimismenetluse. Ka see määrus tühistati.
3.Maakohus kinnitas 28. juuni 2019 määrusega avaldaja kava vastu võetud kavana. Selle määruse jättis Tallinna Ringkonnakohus 17. aprillil 2020 muutmata, aga Riigikohus tühistas mõlema kohtuastme lahendid 16. detsembri 2020 määrusega.
4.Avaldaja esitas 13. jaanuaril 2021 taotluse määrata kava üle uus hääletus. Maakohus nõustus sellega ja määras 16. veebruaril 2021 uue hääletuse senise kava üle. Saneerimisnõustaja esitas 19. märtsil 2021 kohtule uue hääletusprotokolli, mille kohaselt kava võeti vastu võlausaldajate poolt igas grupis. Võlausaldajad Fepower OÜ (edaspidi: Fepower), Flinty OÜ (edaspidi: Flinty) ja Osaühing KENTEX FINANCE EESTI (edaspidi: Kentex) esitasid maakohtule taotlused kava kinnitamata jätmiseks.
MAAKOHTU MÄÄRUS
5.Maakohus kinnitas 21. juuni 2021 määrusega (vaidlustatud määrus) kava vastu võetud kavana. Ühtlasi määras maakohus kava järelevalve ning jättis läbi vaatamata kolmes asjas esitatud ja liidetud pankrotiavaldused (tsiviilasjad nr 2-16-12912, nr 2-16-15717, nr 2-173757). Menetluskulude kohta märkis maakohus määruse resolutsioonis, mis summas ja kuidas tuleb välja maksta saneerimisnõustaja tasu.
5.1.Maakohus juhindus saneerimisseaduse (SanS) § 21 lg-st 1 ning § 28 lg-test 1–3 ja 5 (viidates kohati ekslikult pankrotiseadusele). Kava vastuvõtmisel järgiti SanS-s sätestatud nõudeid ja tähtaegu. Ettenähtud teated ja dokumendid on võlausaldajatele kättetoimetatud tähtaegselt ning võlausaldajatel oli võimalus kavaga tutvuda ja hääletada.
5.2.Kava kohtule kinnitamiseks esitamise eeldused (SanS § 29 lg 4) on täidetud – nii pandiga tagatud nõuete kui ka tagamata nõuete võlausaldajate rühmas on kava kinnitamise poolt rohkem kui pooled võlausaldajad, kellele kuulub kummaski rühmas üle 2⁄3 häältest: -
-
-
pandiga tagatud võlausaldajate saneeritavaid nõudeid on kokku 29 712 713,76 eurot. Kava vastuvõtmise vastu hääletasid selles rühmas Flinty ja Kentex. Rühmas oli seitse võlausaldajat, kellest kava poolt hääletas viis, st poolt oli 71,4% võlausaldajatest. Poolt hääletanutel oli 29 200 724 häält kokku 29 712 713 häälest. Seega anti rühmas kava poolt 98,2% häältest; pandiga tagamata võlausaldajate rühmas on 96võlausaldajat, poolt hääletas neist 91, st üle poole. Pandiga tagamata saneeritavaid nõudeid kokku on 17 812 380 eurot. Rühmas hääletas kava poolt 94,8% võlausaldajatest (15 815 515 poolthäält). Kui lisada AS-i Nordea Finance Estonia 2 642 460 häält, on rühmas kava kinnitamise poolt 88,8% häältest; kokku mõlema rühma peale annavad saneeritavad nõuded 47 534 094 häält, millest kava poolt on 45 016 184 häält ehk 94,7%.
5.3.Maakohus ei nõustunud Kentexi vastuväitega, et arvesse tuleks võtta loovutuste tulemusel kujunenud võlausaldajate kogumit. Võlausaldajate arv tuleb määrata nõuete algsete omandisuhete järgi. Nii saab välistada hilisema manipuleerimise hääletajate arvuga. Lisaks ei mõjutaks Kentexi vastuväide eespool tuvastatud tingimuste osas lõppjäreldust, sest saneerimisnõustaja esitas häälte arvestuse ka vähendatud võlausaldajate arvuga. 2 (9)
5.4.Kava vastab SanS § 21 nõuetele. Saneerimine on vajalik ja kohaldatavad abinõud sihipärased. Avaldaja on juba muutnud tootmise ja toodete struktuuri ning selles osas ei ole vajalikud täiendavad muutused. Kõikidele võlausaldajatele, kelle nõue kavaga ümber kujundatakse, kohaldatakse identseid saneerimisabinõusid. Seega koheldakse võlausaldajaid nõuete ümberkujundamisel võrdselt. Põhinõuded rahuldatakse ja kõrvalnõuded jäävad kõrvale, maksmine toimub ühetaolise graafiku alusel. Summaliselt võrdsed tagasimaksed ei riiva oluliselt ka suuremate võlausaldajate õigusi, sest pärast kolmanda aasta lõppu maksete summa tõuseb ja teisalt on need suurema finantssuutlikkusega võlausaldajad. Kavas on nõustajad põhjendanud alla 10 000 euroste nõuete kavast väljajätmist sellega, et nende võlausaldajate hulk on suur ja selliste nõuete mitme aasta peale laialivenitamine paneb asjatu koormuse ettevõtjale. Kohtu hinnangul on põhjendatud sel alusel võlausaldajate kavast välja jätmine. Võlausaldajate huvide kaitseks on kavaga kehtestatud dividendi väljamaksmise keeld.
5.5.Saneerimise kestust seadus ei reguleeri. Saneeritavad nõuded makstakse tagasi täies ulatuses põhinõude osas ja nende maht on üle 47 miljoni euro. Neil asjaoludel ei ole saneerimise tähtaeg kümme aastat ülemäära või põhjendamatult pikk. Samuti võttis kohus arvesse, et avaldaja asus juba täitma 28. juuni 2019 määrust kuni selle tühistamiseni 16. detsembril 2020.
5.6.Kohus hindas avaldaja eeldatavat majandusseisundit peale saneerimist ja saneerimise eduväljavaateid ning leidis, et avaldaja on siis võimeline jätkama tavapärast majandustegevust ja toimima kasumlikult. Saneerimisnõustaja aruannete kohaselt on avaldaja majandusseis rahuldav ning isegi vaatamata COVID-19 pandeemiale toodab ettevõte mõistlikku kasumit, mis seni on võimaldanud täita kava maksete graafikut. Saneerimisest ei tulene mõjusid töötajatele. Kava täitmine on tõenäoline, võttes arvesse ümberkujundatavate kohustuste iseloomu ja suurust, avaldaja vara ja prognoositavaid rahavoogusid.
5.7.Kohus võrdles saneerimist pankrotimenetlusega ning nõustus kavas märgituga, et pankroti korral võivad jääda pandiga tagamata nõuded rahuldamata. Samuti tuleb arvestada, et pankroti kaetakse esmalt pankrotimenetluse kulud, sh tööjõukulud. Pankrotivõlgnikuna oleks raskendatud avaldaja arveldamine hankijatega.
5.8.Võlausaldajate vastuväidete kohta märkis maakohus lisaks järgmist: -
-
-
-
sisuliselt õige, et kava ei arvesta avaldaja praegust olukorda, aga see ei mõjuta kava kinnitamist, sest kava esitamine ja muutmine on avaldaja otsustada. Kui suurem osa võlausaldajaid ei vaidle kavale vastu, siis ei ole see nende hinnangul probleem ja kohus nõustus nendega; saneerimisteated on saadetud SanS § 12 nõudeid järgides. Kõik võlausaldajad on teadlikud saneerimisest ja nõuded on 2016. aasta selgeks vaieldud. Neid toiminguid pole vaja korrata; samal põhjusel ei ole asjakohased vastuväited, mis tuginevad sellele, et neile ei ole esitatud uusi andmeid avaldaja majandusseisuga. SanS-st ei tulene, et saneeritav ettevõtja peab kogu oma majandustegevuse ja finantsseisu võlausaldajatele laiali laotama ning avaldama kogu majandus- ja äriteabe. Piisav on , et saneerimisnõustaja on kursis avaldaja olukorraga; asjakohatu on kriitika Riigikohtu 16. detsembri 2020 määruse järeldustele ja ettekirjutustele, sest need on asja uuesti läbivaatavale maakohtule siduvad.
5.9.Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et vastuvõetud kava tuleb kinnitada. SanS § 49 lg 1 kohaselt ei saa kava kehtivuse ajal esitada pankrotiavaldust nõude alusel, mille kohta kava kehtib või mis oli olemas enne kava kinnitamist. Seetõttu jäävad läbi vaatamata kolm pankrotiavaldust, mis esitati saneerimisele kuuluvate nõuete osas.
5.10.Määruse põhjendavas osas märkis maakohus, et menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-te 1 ja 7 alusel avaldaja kanda.
jäävad 3 (9)
MÄÄRUSKAEBUSED JA NENDE MENETLUS MAAKOHTUS
6.Kentex esitas 7. juulil 2021 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ning uue määrusega jätta kava kinnitamata ja lõpetada saneerimismenetlus. Teise võimalusena palub ta saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub ta panna avaldaja kanda. Lisaks esitas Kentex 12. juulil 2021 kaebuse täienduse ja dokumentaalse tõendi taotluse. Kaebuse väited on kokkuvõttes järgmised: -
-
-
-
-
-
SanS ei võimalda kinnitada vananenud kava, sest saneerimise eeldused pole enam kontrollitavad. SanS § 10 lg 1, lg 2 p-de 2–3 ja lg 3 ning § 28 lg 2 koosmõjul peab kavas ettenähtud abinõude rakendamise üle toimuma lõpliku otsuse tegemine hiljemalt 97 päeva jooksul alates avalduse esitamisest, aga maakohus kinnitas kava 1863 päeva pärast. Avaldaja majanduslikku olukorda 3. aprilli 2016 seisuga kajastavad andmed ei ole viis aastat hiljem asjakohased, et kontrollida saneerimise eesmärkide saavutamiseks valitud saneerimisabinõude sobivust ja saneerimise edutõenäosust; maakohus rikkus põhjendamiskohustust ja uurimisprintsiipi, jättes mh käsitlemata praeguseks kujunenud olukorra, kus peamiselt soovitakse ümber kujundada kontsernisiseseid nõuded, aga samas on avaldajal piisavalt raha, et rahuldada kolmandate isikute nõuded. Samuti jäi kavaga võrdlemata avaldaja senine majanduslik käitumine. Maakohus ei vastanud kaebuse esitaja vastuväites esitatud argumentidele; vaidlustatud määruse resolutsioon on ebaselge, määrusest ei selgu, keda see puudutab; kava vastuvõtmisel rikuti hääletamise reegleid, sest osaleda said ka võlausaldajad, kelle nõuded on täielikult rahuldatud. Aktsiaselts Farmi Piimatööstus (edaspidi: Farmi) hääli oleks saanud arvestada ainult pandiga tagatud nõuetega võlausaldajate rühmas, sest tema kogunõue on väiksem talle kuuluvate hüpoteekide ja kommertspantide summast; lisaks rikuti Kentexi õigusi sellega, et avaldaja ega saneerimisnõustaja ei avaldanud talle kavaga hõlmatud võlausaldajate nimekirja hääletamise aja seisuga koos võlausaldajatele määratud häälte arvu ja võlausaldajate nõuete suurusega võlausaldajate rühmade kaupa. Samuti ei esitatud kava projekti koos vastuvõtmiseks korraldatava koosoleku teatega. Saneerimisnõustaja 2. märtsi 2021 e-kiri ja sellele lisatud Jetoil OÜ (sellist äriühingut ei eksisteeri) hääletussedel SanS § 12 imperatiivselt ettenähtud teavitamiskohustust ei täida. Neil põhjustel pidanuks kohus jätma kava SanS § 28 lg 2 p 3 alusel kinnitamata; samuti rikuti Kentexi õigust teabele ja võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet, sest Farmil ja teistel sama kontserni ettevõtjatel oli oluliselt rohkem teavet avaldaja majandusliku olukorra kohta kui teistel võlausaldajatel. Seetõttu oleks kohus pidanud jätma kava SanS § 28 lg 5 p 1 alusel kinnitamata; kava kahjustab Kentexi huve ja kohtleb võlausaldajaid ebavõrdselt.
7.Fepower esitas samuti 7. juulil 2021 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ning uue määrusega jätta kava kinnitamata ja lõpetada saneerimismenetlus. Menetluskulud palub ta panna avaldaja kanda. Kaebuse peamised väited on järgmised: -
-
vaidlustatud määrus ei vasta kohtumääruse nõuetele ega ole täidetav, sest määrusest nähtuvalt on see siduv vaid avaldajale, määruses ei märgita ühegi võlausaldaja nime, samuti ei ole määrusest aru saada, milline kava vastu võeti; maakohus rikkus põhjendamiskohustust, sest jättis käsitlemata kaebuse esitaja vastuväited; ekslik on arusaam nagu oleks pandiga tagatud nõuetega võlausaldajaid seitse, tegelikult on neid kolm, kellest kaks hääletasid kava vastu, st kava on tegelikult vastu võtmata; maakohus rikkus uurimisprintsiipi mh sellega, et jättis kontrollimata ja ekslikult tuvastamata avaldaja püsiva maksejõuetuse. 4 (9)
8.Flinty esitas 13. juulil 2021 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ning uue määrusega jätta kava kinnitamata ja lõpetada saneerimismenetlus. Menetluskulud palub ta panna avaldaja kanda. Kaebuse väited on järgmised: -
-
-
-
-
vaidlustatud määrus on põhjendamata, sest võlausaldajate vastuväidetele sisuliselt ei vastatud ning määrusest pole arusaadav, milliste tõendite ja õigusnormide põhjal jõudis kohus väljendatud seisukohtadeni; määrus tugineb suures osas erapooliku saneerimisnõustaja seisukohtadele, aga kohus ei järginud uurimispõhimõtet ega veendunud, kas avaldaja vajab saneerimist; aegunud kava kinnitamine on lubamatu ja kohus ei ole veenvalt selgitanud ega põhjendanud, kuidas saab viis aastat tagasi koostatud kava alusel saneerimist läbi viia. Kava koostamise eesmärk oli likviidsusprobleemi ületamine, mida avaldajal enam pole. Saneerimismenetluse selguse huvides oleks pidanud kohus saneerimismenetluse lõpetama, jättes avaldajale võimaluse esitada uus saneerimisavaldus; kava vastuvõtmise tegelik eesmärk on koheda võlausaldajaid ebavõrdselt. Avaldaja on valikuliselt osa kavaga hõlmatud võlausaldajate nõudeid rahuldanud. Kohus ei ole arvestanud võlausaldajate etteheidetega, mis puudutavad võlausaldajate ja hääleõiguste määramist. Samuti jäi arvesse võtmata, et kõigist kava kohustustest moodustavad 92% kontsernisisesed kohustused; võlausaldajate arvud on määratud valesti: pandiga tagatud nõudega võlausaldajaid ei saa olla enam kui kuus ja tagamata nõuetega võlausaldajate rühmas on vähemalt 75 võlausaldajat loovutanud oma nõude Aktsiaseltsile Farmi Piimatööstus. Nõuete loovutamise, rahuldamise ja tasaarvestamise tulemusel on muutunud nii võlausaldajad kui ka nende nõuete ja häälte osakaal. Kokkuvõttes jättis maakohus tuvastamata, et kontserni mittekuuluvaid tegelikke võlausaldajaid on üksnes kolm (Flinty, Kentex ja Fepower), kes kõik olid saneerimise vastu; maakohus ei kontrollinud, kas avaldaja on teinud kahjulikke tehinguid, mille tuvastamise korral tuleks saneerimismenetlus SanS § 41 lg 1 alusel lõpetada. Avalikest allikatest nähtuvad vähemalt kolm sellist tehingut (kaubamärgi kasutada andmine, loobumine hagist kava hinnanud ekspertide vastu ja loobumine leppetrahvi nõudest).
9.Maakohus võttis määruskaebused menetlusse ja andis teistele menetlusosalistele tähtaja neile vastamiseks. Avaldaja, Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) ja Farmi vaidlesid kaebustele vastu. Maakohus määruskaebuseid ei rahuldanud ja edastas need lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 15. oktoobril 2021.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks (TsMS § 659 kaudu kohalduv § 657 lg 1 p 3). Määruskaebused rahuldatakse osaliselt.
11.Flinty soovis määruskaebuse läbivaatamist suulises menetluses kohtuistungil, aga ringkonnakohus ei pea seda vajalikuks. Teistes kaebustes ega vastustes menetluse vormi kohta seisukohti ei märgitud. Järelikult saab TsMS § 667 lg 3 esimese lause järgi vaadata kõik kaebused läbi kirjalikus menetluses.
12.Kõigis kolmes kaebuses heidetakse maakohtule ette mh uurimispõhimõtte rikkumist ja asjaolude ebapiisavat tuvastamist. Need etteheited on põhjendatud ja toovad kaasa vaidlustatud määruse tühistamise. Tuvastamata jäänud asjaolude ulatuse tõttu ei saa ringkonnakohus ise teha asjas uut lahendit, vaid peab saatma kava kinnitamise taotluse maakohtule uueks läbivaatamiseks.
5 (9)
12.1.Saneerimismenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui samast seadusest ei tulene teisiti (SanS § 4). Hagita menetluses kehtib uurimispõhimõte (TsMS § 5 lg 3 esimene lause ning § 477 lg-d 5 ja 7). Uurimispõhimõtte esmane tähtsus ei seisne aktiivses informatsiooni kogumises ning tõendite otsimises, vaid selle eesmärk on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada lisatõendeid. Menetlusosalise heausksus hagita menetluse kontekstis (TsMS § 200 lg-d 1 ja 2) tähendab mh seda, et ta teeb oma parima, et esile tuua ja ka tõendada asjaolud, mis on tema õiguste tagamise seisukohalt asja lahendamiseks tähtsad. Uurimispõhimõtte kohaselt tuleb kohtul kõrvaldada ka menetlusosaliste taotluste ja asjaoludega seotud ebaselgused (Riigikohtu 22. septembri 2021 määrus tsiviilasjas nr 2-20-110080, p 11 ja seal viidatud varasem praktika).
12.2.Uurimispõhimõtte ulatus vastuvõetud kava kinnitamise otsustamisel nähtub eelkõige SanS § 28 lg-test 2, 3 ja 5. Nende kohaselt peab kohus kõnealuse otsustuse tegemisel hindama teatavate formaalsete tingimuste, võlausaldajate vastuväidete ja saneerimisnõustaja arvamuse kõrval ka muid asjaolusid, sh kontrollima kava vastavust SanS § 21 nõuetele ja võlausaldajate õiguste rikkumise puudumist. Käesoleval juhul piirdus maakohus praktiliselt ainult formaalsete tingimuste kontrollimisega, aga jättis välja selgitamata, kes olid tegelikult avaldaja võlausaldajad kava üle hääletamise ajal. Tegelike nõuete ja võlausaldajate kohta andmete saamiseks võib kohus nõuda avaldajalt SanS § 14 lg 1 alusel teavet. Kui avaldaja jätab teabe kohtule esitamata, siis tuleb saneerimismenetlus sama paragrahvi kolmanda lõike alusel lõpetada. Õiged on kaebuste väited, et maakohus ei käsitlenud piisavalt võlausaldajate vastuväiteid. Kohus ei saa neid eirata ka juhul, kui vastuväide ei sisalda kogu hindamiseks vajalikku teavet, vaid kahtluse või ebaselguse korral tuleb uurimispõhimõtet rakendades kohtul endal välja selgitada vastuväitele ammendavalt vastamiseks vajalikud asjaolud.
13.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu õiguskäsitlusega kava vastuvõtmist otsustavate võlausaldajate ja häälte arvu määramisel.
13.1.Käesoleva asja eripära on menetluse ilmselgelt ebamõistlik kestus, mis ei ole enam hästi kooskõlas saneerimise eesmärkidega. Pikk menetlusaeg põhjustab probleeme, millega seadusandja SanS-s ei arvestanud. Nende hulka kuuluvad küsimused seoses nõuete ulatusliku loovutamise ja lõppemisega saneerimismenetluse ajal.
13.2.SanS ei sisalda võlausaldaja määratlust ega sätteid selle kohta, kas ja kuidas saab võlausaldaja menetlusse lisada, menetlusest eemaldada või teda asendada. SanS § 7 lg 3 teine lause näeb mh ette, et võlanimekirjas märgitakse võlausaldaja nimi, kontaktandmed ning põhija kõrvalnõude suurus. Sellest järeldub, et algselt osalevad menetluses võlausaldajad, kelle andmed ettevõtja märkis võlanimekirjas. SanS § 24 lg 1 sätestab, et kava võtavad vastu võlausaldajad, aga ei märgi täiendavalt, millise aja seisuga tuleb tuvastada isiku staatus võlausaldajana. SanS § 24 lg 2 järgi on küll võlausaldaja häälte arv võrdeline tema põhinõude suurusega, mis on kindlaks tehtud sama seaduse alusel, aga ka sellest sättest ei saa teha järeldusi, kes on hääleõiguslikud võlausaldajad.
13.3.Riigikohus on käesolevas asjas 16. detsembri 2020 määruse p-s 14.1 sedastanud, et saneerimise loogikaga ei oleks kooskõlas, kui kava ei saa hiljem laiendada lisandunud või esialgu kavast välja jäänud nõuetele, kuna nende maksmapanek täies ulatuses võib saneerimise eesmärgi nurjata. Kava saab muuta sarnaselt kava kinnitamisega, kohaldades analoogia alusel võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse § 35. Sellest järeldub, et võlausaldajate ringi on võimalik saneerimismenetluse kestel laiendada.
13.4.Sarnaselt ei ole saneerimise eesmärgiga aga kooskõlas, kui kava kinnitamise üle otsustavad võlausaldajad, kellel enam pole ettevõtja vastu nõuet, st kelle nõudeid ümber ei kujundata. SanS § 16 lg 3 p 6 kohustab saneerimisnõustajat hindama iga ümberkujundatava nõude tõendatust ja õiguspärasust ning teavitama kohut nõudest, mida tegelikult ei ole, mille 6 (9)
suurus on ebaselge või mille õiguspärasust ega tõendatust ei saa hinnata. Ringkonnakohtu hinnangul on saneerimisnõustajal need kohustused kogu menetluse kestel, st ta peab võlausaldaja nõude lõppemise või loovutamise korral kohut sellest teavitama, aga ka saneerimise korraldamisel uuest olukorrast juhinduma. Nii on võimalik, et nõuete lõppemine ja loovutamine mõjutab seda, kes saavad võlausaldajatena osaleda SanS § 24 lg 1 järgses hääletuses.
13.5.Käesolevas asjas võib kirjeldatud mõju olla kahetine.
13.5.1.Esiteks tuleb võtta arvesse nõuete loovutamist. Pankrotimenetluse kontekstis on Riigikohus otsustanud, et pankrotihaldur peab pankrotimenetluses arvestama võlausaldaja eriõigusjärglusega ning sellest tulenevalt lugema kas täielikult või osaliselt pankrotivõlausaldajaks isiku, kellele nõue on seaduse alusel üle läinud (23. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-15, p 16 ja seal viidatud varasem praktika). See on kooskõlas juba varem väljendatud seisukohaga, et maksejõuetusmenetluses võlausaldajate ringi määramise ei saa järgida tsiviilkohtumenetluse protsessiõigusjärgluse norme, sest need ei välista singulaarset õigusjärglust materiaalõiguses (5. veebruari 2003 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-03, p 8 kolmas lõik ja seal viidatud varasem praktika). Ringkonnakohus leiab, et eespool p-s 13.4 märgitud kaalutlustel on saneerimisnõustajal sarnane kohustus ja p 12 alapunktides viidatud normide kohaselt peab kohus samuti nõuete üleminekut arvesse võtma.
13.5.2.Teiseks tuleb kontrollida, kas ja millises ulatuses oli igal võlausaldajal tegelik ümberkujundatav nõue avaldaja vastu. SanS § 1 sätestab saneerimise eesmärgid ning nimetab nende hulgas võlausaldaja huvide arvestamist ja õiguste kaitsmist. TsMS § 198 lg 1 p 2 järgi on hagita menetluse menetlusosalised avaldaja ja muud asjast puudutatud isikud. TsMS § 198 lg 3 esimese lause alusel kaasab kohus hagita menetluse osalised omal algatusel. Saneerimismenetluse osalised puudutatud isikutena on seega eelkõige võlausaldajad, kellel on nõue ettevõtja vastu. Järelikult peab kohus eeltoodud alusel menetlusest eemaldama isiku, kelle huve asi enam ei puuduta. SanS § 24 lg 5 näeb selgelt ette, et võlausaldaja, kelle nõuet kavaga ümber ei kujundata, ei või hääletamisel osaleda ja tema nõude suurust ei arvestata sama paragrahvi kolmandas ja neljandas lõikes nimetatud suhtarvude arvutamisel.
13.5.3.Eespool kirjeldatud kriteeriumite alusel tuleb kontrollida nõudeid, mida sooviti kavaga ümber kujundada. Selleks peavad nii saneerimisnõustaja kui kohus võtma aluseks kavaga hõlmatud nõuete nimekirja. Kui nimekirja kantud nõue on loovutatud, siis astub uus võlausaldaja võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 2 alusel senise asemele. Samale isikule mitme nõude loovutamise korral muutub vastavalt ka võlausaldajate arv, st uus võlausaldaja osaleb hääletuses ühe isikuna. Kui nimekirja kantud nõue on lõppenud kava väliselt, siis tuleb võlausaldaja menetlusest eemaldada. Selline tagajärg võib saabuda kõigil VÕS §-s 186 loetletud viisidel, mh kohase täitmise (aga selle eripäraga, et täitmine ei toimunud vahepeal täidetud kava raames), tasaarvestuse, kokkulangemise või kokkuleppega. Nõude lõppemine ei tähenda kava muutmist, aga mõjutab kava vastuvõtmisel arvesse minevaid hääli.
13.5.4.Ringkonnakohus märgib, et kui võlausaldaja põhinõue on kava väliselt rahuldatud (või muul alusel lõppenud), aga kõrvalnõuded mitte ja neist soovib ettevõtja saneerimise teel vabaneda, siis võib võlausaldaja jätkuvalt olla saneerimismenetlusest puudutatud isik.
13.5.5.Ringkonnakohus järgib samas asjas varasema, 17. aprilli 2020 määruse p 46 kolmandas lõigus väljendatud seisukohta, et kavaga rakendatud abinõude raames nõude (osaline) rahuldamine ei mõjuta võlausaldaja staatust menetlusosalisena ega tema hääli.
14.Põhjendatud ei ole kaebuste väited võlausaldajatele saneerimismenetluses teadete vms edastamise kohta. Võlausaldajatele on edastatud saneerimisteade ja kava projekt. Kaebuse esitanud võlausaldajad said oma hääle anda ja vastuväited esitada, st nad olid saanud selleks piisava üleskutse. Nii nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et SanS § 28 lg 2 p-de 1–3 tingimused on täidetud. 7 (9)
15.Eelnevast ja SanS § 28 lg 2 p-dest 4 ja 5 ning lg-test 3 ja 5 lähtudes selgitab ringkonnakohus maakohtu toiminguid asja uuel läbivaatamisel.
15.1.Esmalt peab maakohus kontrollima, kas vahepeal on ilmnenud aluseid saneerimismenetlus lõpetada. Võlausaldajate vastuväidete põhjal tuleb mh kontrollida, kas avaldaja on raisanud vara või teinud tehingu, mis kahjustab võlausaldajate huve (SanS § 41 lg 1). Vaidlustatud määrusest sellekohaseid põhjendusi ei nähtu. Samuti tuleb kontrollida, kas saneerimise üldised tingimused on endiselt täidetud, sh kas saneerimine on jätkuvalt tõenäoline. Sellega seoses tuleb hinnata võlausaldajate väidet, et alates kava koostamisest ei ole avaldaja viie aasta jooksul saavutanud kavas märgitud majandustulemusi. Kui maakohus peab saneerimist sellest hoolimata tõenäoliseks, siis vajab see sisulist põhjendust. Ühtlasi tuleb maakohtul luua selgus, kas kavast nähtuvad üheselt nõuded, mida ümber kujundatakse. SanS § 21 lg 1 p 4 järgi peab kavas mh sisalduma võlausaldaja nõude ümberkujundamise kirjeldus. Seadus ei näe ette erandeid, et mõne võlausaldaja nõude ümberkujundamist ei peaks kavas kirjeldama, samuti ei võimalda viidatud sätte sõnastus üldistusi (sh kirjeldust rühmade kaupa). Vajalik selgus ümberkujundatavates nõuetes võib olla siiski loodud võlanimekirja, kava ja selle lisa koostoimes, aga maakohus peab seda kontrollima.
15.2.Kui maakohus leiab, et saneerimismenetluse lõpetamise üldaluseid ei esine ja ümberkujundatavate nõuete nimekiri on selge, siis tuleb kontrollida, kas need nõuded on selged ja kui jätta kõrvale kava vahepealne täitmine, siis ka jätkuvalt olemas. Nimelt sätestab SanS § 43 lg 1, et kohus lõpetab saneerimismenetluse, kui selgub, et ettevõtja vastu olevat nõuet, mida kavaga soovitakse ümber kujundada, tegelikult ei ole, selle suurus on ebaselge või saneerimisnõustajal ei ole võimalik hinnata nõude õiguspärasust ega tõendatust. Seadusest ei tulene, et ümberkujundatavate nõuete kontrolli võiks viia läbi lihtsustatult, kui neid on palju – saneerimisavaldust esitav ettevõtja saab ise valida, kui arvukalt nõudeid ta soovib ümber kujundada. Järelikult peab avaldaja olema valmis menetluse käigus andma kohtule asjakohast teavet nõuete muutumise kohta.
15.3.Pärast nõuetes selguse loomist, saab maakohus võtta seisukoha iga nõude praeguse kuuluvuse kohta, st tuvastada isikud, kes said kava vastuvõtmisel hääletada. Samuti on vaja kontrollida, et hääletamisel osalema õigustatud võlausaldaja häälte arv oleks võrdeline tema põhinõude suurusega (SanS § 24 lg 2). Siinjuures on maakohtule TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduva § 658 lg 2 järgi siduv eespool p 13 alapunktides esitatud õiguskäsitlus.
15.4.Kui maakohus tuvastab, et SanS § 24 lg 4 tingimused kava vastuvõtmiseks on jätkuvalt täidetud, siis tuleb ammendavalt vastata kava kinnitamisele esitatud vastuväidetele.
15.5.Kui maakohus leiab, et saneerimismenetluse lõpetamise alust ei esine, aga hääletatud kava ei saa kinnitada vastuvõetud kavana, siis tuleb kaaluda, kas on alust anda avaldajale võimalus esitada vastuvõtmata kava kinnitamise avaldus (SanS § 29).
16.Ringkonnakohus nõustub määruskaebustega, et vaidlustatud määrus ei ole korrektselt vormistatud, õige on etteheide menetlusosaliste märkimata jätmise kohta ja resolutsioonist ei selgu, milline kava kinnitati. Minimaalselt peab kohus märkima kava allkirjastamise kuupäeva ja kirjeldama kava ulatuses, et see oleks üheselt määratletud. Kui kava ei sisalda ise andmeid kõigi võlausaldajate ja ümberkujundatavate nõuete kohta, siis on asjakohane viidata lisaks dokumentidele, milles need sisalduvad. Vajaduse korral saab need dokumendid lisada kohtumäärusele. SanS § 45 lg 5 esimese lause kohaselt on kohtu kinnitatud kava täitedokument kavaga ümberkujundatud nõude suhtes, st sellele kohalduvad kohtulahendi kui täitedokumendi üldised nõuded.
17.Maakohus rikkus TsMS § 173 lg 1, kui jättis resolutsioonis otsustamata menetluskulude jaotuse – nimelt ei ole sellena piisav ainult saneerimisnõustaja tasu ja kulude kohta otsustuse tegemine ega kulujaotuse käsitlemine määruse põhjendavas osas. Seegi puudus tuleb asja uuel läbivaatamisel kõrvaldada. 8 (9)
18.Kaebuste ülejäänud väiteid pole põhjust praegu käsitleda, sest maakohtule ette heidetavate muude rikkumiste tähendus oleneb hinnangutest saneerimise võimalikkusele ja kava vastuvõtmisele.
19.Määruskaebemenetluses esitatud tõendite vastuvõtmise jätab ringkonnakohus maakohtu otsustada. Kaebuste osalise rahuldamise tingivad maakohtu olulised menetlusnormi rikkumised, mille kindlakstegemiseks pole vaja tõendeid hinnata. Samas ei saa välistada, et ringkonnakohtu juhiste järgi asja uuesti läbivaatavale maakohtule on esitatud tõendid vajalikud.
20.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi samuti maakohtu otsustada.
21.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale ei näe SanS ega TsMS ette kaebeõigust. SanS § 37 lg 3 võimaldab kaevata määruse peale, millega kava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, aga käesoleva määrusega ei tehta kumbagi neist menetluslikest otsustustest. (allkirjastatud digitaalselt)
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.