2-21-1778/43 - Võlgade ümberkujundamise menetlus - Võlgade ümberkujundamise menetlus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

6.Toimetada käesolev määrus kätte kõigile menetlusosalistele ning avaldada teade ümberkujundamiskava kinnitamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlgnik ja vastuväite esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud N. B. ja S. B. esitasid 04.02.2021 Harju Maakohtule avalduse võlgade ümberkujundamiseks. 17.03.2021 esitasid avaldajad kohtule avalduse täpsustuse. Avaldajad leiavad, et võlgade ümberkujundamisega on võimalik ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Avaldajatel on püsiv sissetulek igakuise töötasu näol. Võlgnikud soovivad oma võlgnevusi ümber kujundada vähendades võlgnevuse suuruseid ja pikendades võlgnevuse tasumise tähtaegu. Võlgade ümberkujundamiskava kohaselt tasuks võlgnikud võlgnevused 120 osamaksena, mis igakuiselt moodustavad kokku 484,91 eurot. N. B. ja S. B. igakuised sissetulekud kokku moodustavad ca 1900 eurot (neto), mis koosneb töötasudest (N. B. töötasu 941 eurot ja S. B. töötasu 936 eurot). N. B.le kuulub korter asukohaga xxx xx-xx, xxx. Nimetatud korter on võlgnike ja N. B. täisealise tütre elukohaks. Kohus võttis 15.04.2021 määrusega avalduse menetlusse ja edastas ümberkujundamiskava võlausaldajatele seisukoha esitamiseks. Kohus on 15.04.2021 määruses võlausaldajatele selgitanud, et juhul, kui võlausaldaja kohtu määratud tähtajaks oma seisukohta ümberkujundamiskava kohta ei esita, loetakse võlausaldaja nõude suurusega nõustunuks. Võlausaldajad Ferratum Bank p.l.c ja IPF Digital AS on kohtule avaldanud, et ei nõustu võlgade ümberkujundamisega võlgnike poolt pakutud viisil. Võlausaldajad on seisukohal, et võla vähendamine peaks vähemalt üldjuhul toimuma kõrvalnõuete (kulud, intress, sh viivis) arvel. Antud juhul vabaneks

võlgnik suures ulatuses põhinõudest, mille ta on saanud reaalselt oma kasutusse ja mille kasutamist ei ole võlgnik põhjendanud. Võlausaldajad on seisukohal, et võlgnikul tuleks tasuda tagasi võlgnevuse põhisumma ja samuti tuleks võlgnikul tasuda raha kasutamise eest vähemalt seaduslikku intressi, sest muidu saaks ta raha kasutada ilma, et ta tasuks nimetatud rahasumma kasutamise eest ühtegi tasu, mis ei ole võlausaldaja huve arvestav ja ka lubatud. Samuti ei nõustu võlausaldajad sellega, et kohustuste täitmise tähtaeg on 120 kuud ehk 10 aastat, kuna võlausaldajaid ei tohi panna võlgade ümberkujundamise menetluses oluliselt halvemasse olukorda võrreldes sellega kui nad oleksid pankrotimenetluses (koos kohustustest vabastamise menetlusega). Käesoleva menetluse raames võlgnevuse ajatamiseks, veel enam üksnes 70% põhivõla tasumiseks, peaks olema maksimaalne tagasimaksete arv 36 kuud. VÕVS § 1 lg 1 sätestab, et seaduse eesmärk on makseraskustes füüsilisele isikule (võlgnikule) tema võlgade ümberkujundamise võimaldamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve. Antud juhul ei ole mingil moel arvestatud võlausaldajate huvidega, ümber kujundades kohustused viisil nagu need on tehtud ja määratud perioodile, arvestades mitu kohustust ümber kujundada soovitakse ja millises summas. Võlausaldajate hinnangul ei täidaks antud juhul ümberkujundamiskava kinnitamine VÕVS eesmärki ning paluvad seda mitte kinnitada. Võlausaldaja Holm Bank AS on kohtule esitatud vastuses märkinud, et ei nõustu võlgnike võlgade ümberkujundamisega võlgnike taotletud viisil. Võlausaldaja on ümberkujundamiskavaga nõus juhul, kui põhiosad jäetakse vähendamata ning kohustused täidetakse maksimaalselt 72 kuu jooksul. Võlausaldaja AS PlusPlus Capital on seisukohal, et võlgnik suudab tasuda võlgnevuse kiiremini kui 120 kuuga. Ümberkujundamiskavast lähtuvalt saavad võlgnik ja tema abikaasa igakuiselt 1900 eurot tulu, millest tasutakse võlgu ja muid eluks vajalikke kulusid ning sellest on võlgnik nõus tasuma igakuiselt 484,91 eurot enda ja abikaasa võlgade katteks. Ümberkujundamiskavas on arvestatud, et võlad, mis 120 kuuga tasutaks, on summas 58 189,20 eurot. Kuna kavas pole kirjeldatud, millised kulud lähevad majapidamiskuludeks ja mis muudeks kuludeks, siis leiab AS PlusPlus Capital, et võlgnik ja tema abikaasa suudaks tasuda ka suurema summa igakuiselt võlgade katteks. Kui võlgnik ja tema abikaasa siiski leiavad, et suudavad 10 aasta jooksul nõude tasuda, siis leiab võlausaldaja, et sellisel juhul suudaksid nad igal juhul tasuda kogu põhinõude summas 2828,78 eurot ning lisaks vähemalt 50% kõrvalkuludest. Arvestades, et tegu on võlglastega, kes on halvendanud oma võlgade mittetagasimaksmisega võlausaldajate huve ning pole kindel, et nad ka edaspidi mõistavad oma laenukohustuste tagajärgi, siis tuleks arvestada nagu täitemenetluseski arvestatakse, jätta kätte võlgastele miinimumpalk ning ülejäänu arvestada võlgade katteks. Seega peaks olema ühes kuus tagasimakse summaks vähemalt 732 eurot. Võlausaldaja mogo OÜ on kohtule esitatud vastuses märkinud, et ümberkujundamise kavas pakutud võlgnevuse kustutamise tähtaeg ebamõistlikult pikk. Võlausaldaja oleks nõus nõude suuruse vähendamisega, kuid võlgnevuse kustutamise tähtaeg peaks olema sellisel juhul vähendatud miinimum 48 kuuni. Võlausaldaja Bigbank AS on palunud kohtul ümberkujundamiskava kinnitada vastavalt kohtu siseveendumusele. Ülejäänud võlausaldajad ei ole kohtule vastust esitanud. Võlgnik N. B. on 23.08.2021 esitanud vastuse võlausaldajate seisukohtadele. Võlgnik on vastuses täiendavalt selgitanud, et on valmis tasuma ümberkujundavate kohustuste laenu põhiosa kõigile ümberkujundamiskavas olevatele võlausaldajatele võrdselt 120 kuu jooksul ja palub kohustusi vähendada kõigi kõrvalnõuete võrra ning põhiosa 70%. Võlgnik on märkinud ümberkujundamiskavas, et on suuteline tasuma võlausaldajatele laenude põhiosa kokku summas 484,91 eurot kuus. Võlgnik on ümberkujundamiskava koostanud parimal võimalikul viisil ja alternatiiv oleks ainult võlgniku

eraisiku pankrot, mis oleks kõigile võlausaldajatele kahjulikum kui esitatud ümberkujundamiskava. Võlgnik palub kõigi kõrvalnõuete võrra kohustusi vähendada, kuna on võimeline tasuma kõigile ümberkujundamiskavas olevatele võlausaldajatele vaid võlgnevuses oleva ümberkujundavate kohustuste 70 % põhiosa võlgnevuse võrdsetes osades 120 kuu jooksul. Kohtumääruse põhjendused Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (VÕVS) § 24 lg 1 kohaselt kinnitab kohus võlgniku esitatud ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja või võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. VÕVS § 24 lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega nõustus vähemalt pool pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. VÕVS § 26 lg 1 kohaselt määrus, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, toimetatakse kätte võlgnikule ja kõigile võlausaldajatele, kelle õigusi ümberkujundamiskavaga mõjutatakse, ning edastatakse nõustajale. Ümberkujundamiskava kinnitamise määrus tehakse ka avalikult teatavaks ja avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. N. B. ja S. B. esitasid 04.02.2021 Harju Maakohtule avalduse võlgade ümberkujundamiseks. Võlgnikud leiavad, et võlgade ümberkujundamisega on võimalik ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Võlgnikel on püsiv sissetulek igakuise töötasu näol, mis kokku moodustavad ca 1900 eurot (neto). Võlgnikud on taotlenud ümberkujundamiskava kinnitamist selliselt, et täidavad võlausaldajate nõuded 70% ulatuses 120-kuulise perioodi jooksul. Võlgade ümberkujundamiskava kohaselt tasuks võlgnikud igakuiselt võlgnevuste katteks kokku 484,91 eurot. Käesoleval juhul on vastuväited esitanud 5 võlausaldajat 12. Vastuväited esitanud võlausaldajate nõuetega on esindatud vähem kui pool pandiga tagamata nõuetest, so 22 167,94 eurot. Vastuväite esitanud võlausaldajad Ferratum Bank p.l.c , IPF Digital AS, Holm Bank AS ja AS PlusPlus Capital ei nõustu asjaoluga, et võlgade ümberkujundamiskava kohaselt ei kohustu võlgnikud tasuma kõrvalnõudeid ning täidavad ka põhinõuded üksnes 70% ulatuses. Lisaks ei ole võlausaldajad Ferratum Bank p.l.c , IPF Digital AS, Holm Bank AS ja AS PlusPlus Capital ning mogo OÜ nõus sellega, et võlgnikud täidavad ümberkujundamiskava järgsed kohustused 120 kuu jooksul. Kohtu hinnangul ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajaid Ferratum Bank p.l.c, IPF Digital AS-i, Holm Bank AS-i ja AS PlusPlus Capital oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, vähendades nimetatud võlausaldajate nõude suurust 30 % ulatuses. VÕVS § 2 lg 1 sätestab ümberkujundamisabinõud ja selle kohaselt võimaldatakse võlgade ümberkujundamise menetluses võlgnikule rahaliste kohustuste (isiklike võlgade) ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise või kohustuse vähendamise teel. Võlgnikud soovisid nõuete ümberkujundamist nii kohustuste vähendamise kui ka kohustuste tähtaja pikendamise teel. Mõlemad ümberkujundamisabinõud on seaduse järgi lubatud. Sama seisukohta on Riigikohus väljendanud 10.04.2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-28-13. Seadus ei näe nõude vähendamisele ette protsentuaalseid piiranguid. Võlgnikud on selgitanud, et nõude vähendamise arvestamisel on nad lähtunud võlasumma suurusest, soovides tasuda kõigile võlausaldajatele nõuded 70% ulatuses 120kuulise tähtaja jooksul. Kohus peab oluliseks anda võlgnikele võimalus oma kohustuste täitmiseks väljaspool pankrotimenetlust. Võlgade ümberkujundamise menetlus on loodud alternatiivina pankrotimenetlusele. Sellise võimaluse andmise tingimus on, et isik peab suutma selle menetluse

tulemusena vähemalt osaliselt oma võlad tasuda. Käesoleval juhul on võlgnikud hinnanud oma majanduslikku seisu selliseks, et neil on 120 kuu jooksul võimalik oma kohustused võlausaldajate ees 70% ulatuses täita. Võlgnik N. B. on selgitanud, et ümberkujundamiskava koostamisel lähtus ta enda reaalsetest võimalustest, et tagada kava täitmine. Alternatiiviks oleks võlgniku pankrot, mis poleks aga võlausaldajatele kasulikum kui esitatud ümberkujundamiskava. Käesoleval ajal ei ole kohtul alust arvata, et ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgnikele jõukohane. Samuti pole kohtul alust arvata, et võlgnikud oleksid suutelised kohustusi täitma lühema tähtaja jooksul ja/või täitma võlausaldajate nõudeid suuremas ulatuses kui ümberkujundamiskavas märgitud 70%. Eeltoodust tulenevalt on kava kinnitamine kohtu hinnangul poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud. Ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ühtegi võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. VÕVS § 24 lg 10 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse osas, samuti kohustada teda kohtu või nõustajaga kooskõlastama teatud tehinguid. Vastavalt VÕVS § 34 lg 1 teostab järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle kohus. VÕVS § 34 lg 3 kohaselt võlgnik või nõustaja esitab iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest kohtule ja võlausaldajatele aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus võib küsida võlgnikult või nõustajalt ka muul ajal aruannet ümberkujundamiskava täitmise kohta ja lasta seda võlgniku arvel kontrollida nõustajal või eksperdil. Eeltoodust tulenevalt on võlgnikel kohustus esitada iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest kohtule ja võlausaldajale aruanne võlgnike varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Aruanded tuleb esitada käesoleva määruse resolutsioonis märgitud tähtaegadeks. Kohus selgitab, et VÕVS § 37 kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast ümberkujundamiskava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes ümberkujundamiskavas kokkulepitud, kuid ümberkujundamiskava kohaselt täitmata ulatuses. VÕVS § 35 lg 1 järgi võlgnik, nõustaja või võlausaldaja võib asjaolude muutumise korral, iseäranis võlgniku varalise seisundi olulisel muutumisel või võlgniku tegeliku varalise seisundi ilmnemisel, mis erineb oluliselt kohtule esitatud andmetest, esitada kohtule taotluse ümberkujundamiskava või selle täitmise tähtaja muutmiseks. Samuti võib ümberkujundamiskava muuta lähtuvalt sellest, kui mõne nõude kehtivuse või suuruse osas on tehtud kohtulahend. VÕVS § 26 lg 2 järgi määruse peale, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, võib võlgnik esitada määruskaebuse. Võlausaldaja võib esitada määruskaebuse ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale, kui ta esitas sellele eelnevalt vastuväite. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). VÕVS § 8 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik