Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. oktoober 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-10331
Tsiviilasi
Osaühingu Cabadaba hagi Raudo Raja ja Jevgenia Kasemetsa vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
840 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 9. septembri 2021 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Raudo Raja ja Jevgenia Kasemetsa apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellandid (kostjad): Raudo Raja (ik: XXXXXXXXXXX) ja Jevgenia Kasemets (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja Ingridt Allemann Vastustaja Osaühing Cabadaba (rk: 11090437)
Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme (TsMS § 392 lg 1 p-d 1, 2, 3, 4; § 436 lg-d 1, 2, 3; § 438 lg 1). Maakohus ei selgitanud välja asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Kuna maakohus ei viinud läbi piisavat eelmenetlust ja rikkus selgitamiskohustust, tuleb asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostjad juhtisid tähelepanu asjaolule, et hageja ei ole kahju hüvitamise nõude eeldusi tõendanud, mistõttu ei ole neil võimalik anda oma lõplikku seisukohta, kas ja millises ulatuses nad hagi tunnistavad. Hageja ei ole tõendanud, mitu lammast koerte puremise järel hukkus. Hageja politseis antud ütlused ja väärteomenetluse lõpetamise määruses fikseeritud hukkunud loomade arv (kolm) ei ühti hagiavalduses ja hagiavalduse täpsustuses märgitud hukkunud lammaste arvuga (kuus). Samuti ei selgu, kuidas kujunes kahju suuruseks lammaste eest 840 eurot (kas tegemist on hukkunud lammaste maksumusega ja kui, siis mitme lamba maksumusega, või hõlmab kahju ka saamata jäänud uttede mahetoetust). Lisaks ei ole hageja tõendanud oma väidet, et hukkunud või hädatapetud loomade näol oli tegemist tiinete uttedega. Kostjad tõendasid PRIA-st saadud lammaste liikumise aruandega, et hageja loomad on ristandid ja et ükski hukkunud loom ei olnud tiine; 2) on kohus hinnanud tõendeid ebaõigesti ja on rajanud otsuse hageja paljasõnalistele ütlustele. Isegi kui kostjate süü oleks väärteomenetluses tõendamist leidnud, jääb arusaamatuks, millistele tõenditele tuginedes tegi kohus kindlaks, mitu looma teo tagajärjel hukkus ja millele tuginedes luges kohus ühe looma maksumuseks 140 eurot; 3) on kohus rikkunud põhjendamiskohustust (TsMS § 436 lg 1; § 442 lg 8). Otsusest ei nähtu, millistest materiaalõigusnormidest kohus lähtus. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei arvestanud kostjate väiteid, et väärteomenetluses tegelikult ei tuvastatud, et tegemist on nende koertega. Uurija lõpetas väärteomenetluse seetõttu, et kostjad olid nõus õigusrahu huvides hüvitama hagejale 200 eurot. See ei tähenda süü omaksvõttu. Samuti ei nähtu, miks kohus ei arvestanud kostjate esitatud tõendeid selle kohta, et ka hilisemalt on samas paigas toimunud sarnaste koerte ründeid, kuid tegemist ei olnud kostjate koertega, ja tõendeid hageja lammaste liikumise kohta, mis kinnitavad hageja poolt järjekindlat loomapidamiseeskirjade rikkumist; 4) on põhjendatud kahtlus, et kohus ei kohaldanud õigesti ka materiaalõigust. Kohus on jätnud hinnangu andmata kostjate vastuväidetele ja tõenditele, mis kinnitavad hageja enda osa kahju tekkimisel, eelkõige tema poolt loomapidamiseeskirjade järjekindlat rikkumist; 5) tulnuks menetluskulud jaotada proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega.
Antud asjas on maakohus jätnud otsuse sisuliselt põhjendamata. Riigikohus on lahendi nr 3-21-131-14 p-s 17 asunud seisukohale, et rikkumisena TsMS § 656 lg 1 p 5 ja § 656 lg 2 teise lause tähenduses saab käsitleda ka olukorda, kui esimese astme kohus ei ole võtnud seisukohta asjas tähtsate asjaolude kohta.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.