Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Gaida Kivinurm
Määruse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2021, Tallinn Kohtuasja number
2-20-14309
Kohtuasi
Panamir OÜ hagi S-Trade OÜ vastu võla ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.03.2021 määrus (hagi läbi vaatamata jätmine)
Kaebuse esitaja ja liik
Panamir OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: Panamir OÜ (registrikood 11458825), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilja Santašev Kostja: S-Trade OÜ (registrikood 14368347), lepinguline esindaja vandeadvokaat Gert Kasekivi
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
2-20-14309
Panamir OÜ esitas 30.09.2020 Harju Maakohtule hagi S-Trade OÜ vastu 116 738,01 euro ja viivise nõudes.
2-20-14309 vahekohtu kokkulepe laieneb ka lepingule (vt Tallinna Ringkonnakohtu 09.03.2007 lahend tsiviilasjas nr 2-05-23561). Sellisele seisukohale on jõutud ka erialakirjanduses. Vastav kokkulepe ehk FCC Kakaoubade Lepingureeglid on sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning vastav kokkulepe on pooltevahelise müügilepingu osaks. Maakohtu määrus ja põhjendused Maakohus jättis 08.03.2021 määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Määrust põhjendas maakohus järgmiselt.
2-20-14309
Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb vaidlustatud määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Maakohus jättis TsMS § 423 lg 1 p 6 alusel hagi õigesti läbi vaatamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Põhjendamatu on hageja seisukoht, et maakohus on vaidlustatud määruses pooltevahelisi suhteid valesti tõlgendanud. Hageja on hagis tuginenud sellele, et poolte vahel oli sõlmitud võlaõigusseaduse § 208 lg 1 kohaselt müügileping, mille alusel müüs kostja hagejale kakaoube ning millest hageja kostjapoolse olulise lepingurikkumise tõttu taganes. Hageja on läbivalt tuginenud müügilepingu regulatsioonile ning nimetanud pooltevahelist suhet müügilepingust tulenevaks võlasuhteks. TsMS § 717 lg 1 sätestab, et vahekohtu kokkulepe on poolte kokkulepe anda vahekohtu lahendada nende vahel tekkinud või tekkida võivast kindlaksmääratud lepingulisest või lepinguvälisest suhtest tulenev vaidlus. TsMS § 717 lg 2 võimaldab vahekohtu kokkuleppe sõlmida kas iseseisva kokkuleppena või ka lepingu osaks oleva eristatava tingimusena.
2-20-14309 dokumendile, mis sisaldab vahekohtu kokkulepet (vt nt A. Pohla. Vahekohtu kokkuleppe tähtsus vahekohtumenetluses. – Juridica I/2014, lk-d 37, 43; aga ka M. Torga, TsMS komm III, § 719, p 3.2.c). Kuna üldtingimused olid lepingu osaks, siis on täidetud vahekohtu tingimuse vorminõue (vt Tallinna Ringkonnakohtu 17.12.2009 määrust tsiviilasjas nr 2-09-39216). Kui pooled on sõlminud lepingu vaidluse andmiseks vahekohtu lahendada, peab kohus jätma hagi TsMS § 371 lg 1 p 8 alusel menetlusse võtmata või TsMS § 423 lg 1 p 6 alusel läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagis on vaidlustatud vahekohtumenetluse kokkuleppe kehtivust. Vahekohtu kokkuleppe tühisuse tuvastamise nõue peab olema esitatud hagi esemes ning tühisusele tuginemine hagi põhjendustes ei asenda nõude esitamist hagi esemes. Hageja ei ole hagiavalduses osundanud pooltevahelisele vahekohtu kokkuleppele ega selle tühisusele. Ka pärast kostja taotlust hagi läbi vaatamata jätmiseks ei ole hageja taotlenud kehtiva vahekohtukokkuleppe puudumise tuvastamist, vaid on üksnes avaldanud, et hageja ei ole soovinud lahendada vaidlust vahekohtus ning on määruskaebuses asunud seisukohale, et müügilepingu tühisusest tulenevalt on tühine ka vahekohtu kokkulepe. Ringkonnakohus ei jaga hageja arusaama, et müügilepingust taganemise või selle väidetava tühisusega (millele hageja tugines vastuolus seni kohtu ette toodud asjaoludega esmakordselt alles määruskaebuses) muutus kehtetuks ka vahekohtu kokkulepe. Vahekohtu kokkulepe on põhilepingust eraldiseisev kokkulepe, mille tühisusele tuginemiseks tuleb hagejal esile tuua kokkulepet ja mitte ülejäänud lepingut ja selle tingimusi puudutavad asjaolud (vt nt Riigikohtu 15.04.2004 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-34-04, p 20). Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jäävad määruskaebemenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kaebuse esitaja kanda. Maakohus ei ole vaidlustatud määruses määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust ega tähtaega menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Seetõttu toimub menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine maakohtus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist. Ringkonnakohtu hinnangul on TsMS §-ga 2 kooskõlas see, kui kulude nimekirjade esitamise võimaluse kõigi kohtuastmete kohta annab maakohus pärast vaidlustatud määruse jõustumist. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 427 võimaldab esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.