lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-10786/5

Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 18.10.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-10786/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
18.10.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1533
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 477 lg 1Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleÄS § 166 lg 3Osaniku õigus teabeleKrtS § 45Korteriomaniku õigus saada teavetTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 371 lg 1Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 372 lg 5Hagi menetlusse võtmise otsustamineTsMS § 456 lg 4Kohtuotsuse jõustumineTsMS § 651 lg 1Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-21-10786/23Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium15.09.2023

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (4)

lahend.ee
2-23-14988/14Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium27.11.20252-24-161/20Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium28.02.20252-24-161/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja22.05.20242-24-161/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium20.02.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Neve Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

18. oktoober 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-10786

Kohtuasi

X avaldus Tallinn, Nõmme tee 63a korteriühistult teabe saamiseks ja dokumentidega tutvuda võimaldamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17. septembri 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX) esindajad ringkonnakohtus Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 17. septembri 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-10786 osas, millega maakohus keeldus avalduse p 1 (anda teavet ja võimaldada tutvuda dokumentidega, mis on koostatud või saadud alates 31. oktoobrist 2020 kuni
3.novembrini 2020 teostatud heki lõikuse ja elektripirnide vahetusega seoses juhataja, töövõtja ja raamatupidaja poolt; esitada dokumendid, mis on seotud ja põhistavad antud kulusid nagu juhatuse otsus, maksekorraldused ja/või alternatiivselt tööde vastuvõtmise aktid ja arved) menetlusse võtmisest. Teha tühistatud osas uus määrus, millega saata asi avalduse p 1 menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule.
2.Harju Maakohtu 17. septembri 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-10786 on jõustunud osas, millega maakohus keeldus avalduse p 2 menetlusse võtmisest.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-13408/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 03.07.20262-26-8896/7Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1962/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-9784/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1973/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus
3.Rahuldada X määruskaebus osaliselt. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X (avaldaja) esitas Harju Maakohtule 8. juulil 2021 avalduse Tallinn, Nõmme tee 63a korteriühistult (puudutatud isik) teabe saamiseks ja dokumentidega tutvuda võimaldamiseks. Avalduse kohaselt esitas avaldaja 17. juunil 2021 puudutatud isiku juhatusele teabenõude, kuid sellele ei ole vastatud. Avaldaja palub anda teavet ja võimaldada tutvuda dokumentidega, mis on koostatud või saadud alates 31. oktoobrist 2020 kuni 3. novembrini 2020 teostatud heki lõikuse ja elektripirnide vahetusega seoses juhataja, töövõtja ja raamatupidaja poolt. Avaldaja palub esitada dokumendid, mis on seotud ja põhistavad kulusid nagu juhatuse otsus, maksekorraldused ja/või alternatiivselt tööde vastuvõtmise aktid ja arved (p 1). Alternatiivselt, kui asjas nr 2-21-2540 ei tuvastata üldkoosoleku otsuse tühisust, haldusteenust osutava ettevõttega sõlmitud leping. Avaldaja palub selgitada, kelle poolt ja millistel asjaoludel valiti majahaldur, millised on tema ülesanded korteriühistus ja millist kutset ta omab ning esitada tõendav dokument (p 2).

Avaldaja soovib tuvastada, kas puudutatud isikul oli õiguslik alus tellida nimetatud töid, kas need vastavad majanduskavale, kas toime on pandud rikkumisi ja kas kulud on korteriomanikele kohustuslikud. Maakohtu määrus ja põhjendused

2.Harju Maakohus jättis 17. septembri 2021. a määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse menetlusse võtmata. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt menetleb Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-20-17583 avaldaja avaldust puudutatud isiku vastu dokumentidega tutvuda võimaldamiseks, mis on koostatud või saadud ajavahemikus 31. oktoober 2020. a kuni 3. november 2020. a heki lõikuse ja elektripirnide vahetuse tööde teostamisega seoses juhataja, töövõtja ja raamatupidaja poolt. 10. juuni 2021. a määrusega rahuldas maakohus avaldaja avalduse osaliselt, kohustades puudutatud isikut võimaldama avaldajal tutvuda kõnealuste tööde teostamiseks sõlmitud lepingutega. 28. juunil 2021 esitas avaldaja määruskaebuse, mida ei ole veel lahendatud. Seega on tsiviilasi nr 2-20-17583 veel kohtute menetluses. Mis puudutab avaldaja alternatiivselt esitatud taotlust, siis jättis Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-21-2540 31. mai 2021. a määrusega avaldaja nõude tuvastada puudutatud isiku 10. veebruari 2021. a otsuse tühisus rahuldamata, kuid rahuldas osaliselt tema alternatiivse nõude ja tunnistas nimetatud otsuse osaliselt kehtetuks. 15. juunil 2021 esitas avaldaja määruskaebuse, mida ei ole veel lahendatud. Seega on ka nimetatud tsiviilasi veel kohtute menetluses. Kuivõrd kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel, siis tuleb avalduse menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 5 alusel keelduda. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
3.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub avalduse läbivaatamist p 1 osas. Määruskaebuse väidete kohaselt on tsiviilasja nr 2-20-17583 esemeks üksnes lepingud. Muid avaldaja nõudeid kohus ei käsitle, avaldaja on kohtu selgitustega nõustunud ja selles osas lahendit ei vaidlusta. Avaldaja ei ole käesolevas asjas palunud kohustada puudutatud isikut lepingute esitamiseks, seega ei ole tegemist sama esemega.
4.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel tühistada osaliselt avalduse p 1 menetlusse võtmisest keeldumise osas ning asi tuleb saata tühistatud osas tagasi menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule. Ringkonnakohtul ei ole võimalik teha maakohtu eest avalduse menetlusse võtmisele suunatud toiminguid, mistõttu määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
6.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) järgi maakohtu määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Avaldaja on määruskaebusest nähtuvalt vaidlustanud maakohtu määrust üksnes avalduse p-i 1 menetlusse võtmisest keeldumise osas. Avaldaja ei vaidlustanud maakohtu määrust avalduse p-i 2 menetlusse võtmata jätmise osas, mistõttu on selles osas maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 kohaselt jõustunud.
7.Maakohus on keeldunud avaldaja avalduse p-i 1 menetlusse võtmast, tuginedes TsMS § 371 lg 1 p-le 5. Viidatud sätte järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. TsMS § 477 lg 1 alusel saab seda sätet kohaldada ka hagita menetlusele. Kolleegium nõustub avaldaja määruskaebuse 2 (4)

väitega, et maakohus jättis tema avalduse vaidlustatud osas nimetatud alusel põhjendamatult menetlusse võtmata.

8.Kolleegium selgitab esmalt, et sama asja korduva menetlemise keeld on hagi lubatavuse eeldus, mida kohus peab kontrollima omal algatusel, hinnates varasemat lahendit ja tutvudes vajaduse korral ka varasema tsiviilasja toimikuga. Kohus saab tulenevalt TsMS § 477 lg-st 1 jätta lisaks hagile ka hagita menetluses esitatud avalduse TsMS §-s 371 sätestatud alustel üldjuhul menetlusse võtmata, mh siis, kui sama asi on juba lahendatud või kohtu menetluses (TsMS § 371 lg 1 p-d 4 ja 5), kuid seda üksnes siis, kui see ei ole vastuolus hagita menetluse olemusega (vt Riigikohtu 23. oktoobri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-15, p 18).
9.Kolleegiumi hinnangul on avaldaja õigesti märkinud, et tsiviilasjas nr 2-20-17583 ei menetleta avaldaja nõuet ajavahemikus 31. oktoober 2020. a kuni 3. november 2020. a teostatud heki lõikuse ja elektripirnide vahetuse töödega seotud juhatuse otsuse, maksekorralduste ja/või alternatiivselt tööde vastuvõtmise aktide ja arvete esitamiseks, milliste dokumentidega tutvuda võimaldamiseks on avaldaja avalduse p-s 1 esitanud taotluse.
9.1.Maakohus tuvastas õigesti, et Harju Maakohtu menetluses tsiviilasjas nr 2-20-17583 on avaldaja avaldus puudutatud isiku kohustamiseks andma teavet ja võimaldama avaldajal tutvuda dokumentidega, mis on koostatud või saadud seoses ajavahemikus 31. oktoober 2020. a kuni 3. november 2020. a heki lõikuse ja elektripirnide vahetuse tööde teostamisega juhataja, töövõtja ja raamatupidaja poolt. Samas kohtute infosüsteemist nähtuvalt rahuldas maakohus nimetatud tsiviilasjas 10. juuni 2021. a määrusega avaldaja avalduse osaliselt, kohustades puudutatud isikut võimaldama avaldajal tutvuda lepingutega, mis on sõlmitud seoses nimetatud tööde teostamisega, kuid märkis, et avalduses palutud juhatuse otsuste, tööde vastuvõtmise akti, arvete ja maksekorralduste esitamist avaldaja taotleda ei saa, kuna puudutatud isikule esitatud teabenõudes avaldaja nimetatud dokumentide esitamist ei palunud.
9.2.Kuigi maakohus on vaidlustatud määruses õigesti tuvastanud, et avaldaja esitas tsiviilasjas nr 2-20-17583 maakohtu 10. juuni 2021. a määrusele määruskaebuse, mida veel lahendatud ei ole, siis on avaldaja praeguses asjas kohtu ette toonud, et ta ei vaidlusta teises tsiviilasjas maakohtu määrust osas, milles tema avaldust ei rahuldatud. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt vaidlustab avaldaja tsiviilasjas nr 2-20-17583 maakohtu määrust üksnes menetluskulusid puudutavas osas. Seega on tsiviilasjas nr 2-20-17583 tehtud maakohtu 10. juuni 2021. a määrus jõustunud osas, milles avaldaja avaldust ei rahuldatud.
10.Kolleegium märgib, et avaldaja on avalduses esile toonud avalduse esitamise tinginud muutunud asjaolu. Avaldaja selgitas, et ta on 17. juunil 2021, s.o pärast tsiviilasjas nr 2-2017583 maakohtu määruse tegemist pöördunud uue teabenõudega juhatuse poole, milles palus esitada vaidlusaluste töödega seotud juhatuse otsus, tööde vastuvõtmise akt, arved ja maksekorraldused, kuid tal ei ole õnnestunud dokumentidega tutvuda.
10.1.Kolleegium selgitab, et korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 45 lg 3 järgi on kohtu kaudu teabe saamise eelduseks esiteks see, et korteriomanik on esmalt taotlenud teavet või dokumentidega tutvumise õigust juhatuselt. Teiseks peab juhatus olema teabe andmisest või dokumentide tutvumiseks esitamisest sõnaselgelt või vaikivalt keeldunud. Samasisulised eeldused näeb osaühingu osaniku teabenõude esitamisele ette äriseadustiku (ÄS) § 166 lg 3.
10.2.Riigikohus on osaniku teabenõude kontekstis selgitanud, et ÄS § 166 lg 3 mõtteks on suunata äriühingu osanikke esmalt suhtlema äriühinguga kohtuväliselt. Alles siis, kui juhatus keeldub teavet andmast või dokumentidega tutvuda võimaldamast, või kui on selge, et juhatus ei vasta avaldaja teabenõudele, on alus pöörduda avaldusega kohtusse (vt Riigikohtu
14.veebruari 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-3492/39, p 11). Kui ÄS § 166 lg 3 eeldused ei ole täidetud, saab osanik esitada osaühingule sama sisuga teabenõude kohtuväliselt uuesti ning seejärel on tal võimalik pöörduda avaldusega uuesti ka kohtu poole (vt Riigikohtu 4. juuni 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-12, p 19). 3 (4)
10.3.Kolleegium leiab, et Riigikohtu poolt äriseadustiku kohta toodud tõlgendustest lähtudes tuleb ka KrtS § 45 lg-t 3 tõlgendada viisil, et kui avaldaja ei ole enne kohtusse pöördumist samade küsimustega pöördunud juhatuse poole või kui ta on seda teinud vaid osaliselt, siis on tagajärjeks selles olukorras kohtuliku kaitseta jätmine, mitte aga tulevikus samasisuliste teabenõuete esitamise õiguse kaotamine.
10.4.Võttes arvesse eeltoodut, on kolleegium seisukohal, et varasem, tsiviilasjas nr 2-20-17583 menetlusse võetud teabenõude avaldus, ei piiranud juhatusele uue teabenõude esitamist ja samade küsimustega kohtu poole pöördumist. Seega ei olnud maakohtul praegusel juhul vaidlustatud määruses esitatud põhjendustel alust avalduse p-i 1 menetlemisest keelduda.
11.Menetluskulude jaotuse määrab maakohus TsMS § 173 lg 1 järgi lõpplahendis.
12.Kuivõrd ringkonnakohus saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei ole määrus TsMS § 372 lg 5 alusel edasikaevatav. (allkirjastatud digitaalselt)

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20262-26-6828/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-4818/14Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja