lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-113846/9

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus · 15.10.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Kohtuasja number
2-21-113846/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.10.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2252
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Aktiva Finance Group OÜ; Julianus Inkasso OÜ _avaldus
Õiguskantsleri Kantselei · Sissetulev kiri · 2026-07-09
Kediidiinkassode ja viivislaenude hõlmamine krediidiregistri alla
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-04-17
Kediidiinkassode ja viivislaenude hõlmamine krediidiregistri alla
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-03-20
Kohapealse kontrolli täpsustus
Andmekaitse Inspektsioon · Sissetulev kiri · 2024-12-04
Taotlus
Transpordiamet · Sissetulev kiri · 2026-02-18
Vastamise tähtaja pikendamine
Andmekaitse Inspektsioon · Väljaminev kiri · 2024-07-16

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 407 lg 1Tagaseljaotsuse tegemine hagile vastamata jätmise korralVÕS § 42 lg 1, 3Tüüptingimuse tühisusTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 3401 lg 1TsMS § 394 lg 2Kostja vastus hagileTsMS § 436 lg 7Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktiva Finance Group OÜ10746479(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Karina Kukkes

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. oktoober 2021, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-113846

Tsiviilasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi K. Z. vastu põhivõla 794 euro 81 sendi, intressi, viivise ja sissenõudmiskulu saamiseks

Tsiviilasja hind

1792 eurot 55 senti

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht A. Weizenbergi tn 20, Tallinn), lepinguline esindaja Irina Metsler-Verner Kostja: K. Z. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista K. Z. Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja laenulepingutest nr 920194940, 920194995, 920196236, 920196457, 920196458, 920196459, 920196475, 920196456 ja 920196474 tulenev võlgnevus 960 eurot 4 senti (põhivõlg 794 eurot 81 senti, intress 20 eurot 88 senti, sissenõudekulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 104 eurot 35 senti).
3.Mõista K. Z. Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja viivis põhivõlalt (794 eurolt 81 sendilt) alates 8. juulist 2021 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.09.20262-26-1730/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.09.20262-26-106189/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20262-25-23030/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 07.09.20262-24-15752/11Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.09.20262-26-117123/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 438 lg 1Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused
TsMS § 444 lg 3Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine
TsMS § 468 lg 1Viivitamatu täidetavus tagatiseta
VÕS § 1 lg 5Seaduse kohaldamine
VÕS § 35 lg 1Tüüptingimuse mõiste
VÕS § 415 lg 1Viivis ja ebapiisavate maksete tegemine
VÕS § 94 lg 1Intress võlasuhtes
4.
Jätta menetluskuludest 43% Osaühingu Aktiva Finants ja 57% K. Z. kanda.
5.Mõista K. Z. Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja menetluskulud eurot 5 senti.
6.Mõista K. Z. Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (262 eurolt 5 sendilt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
8.Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse või kaja.

ASJAOLUD

1.Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 11. mail 2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse K. Z. (kostjalt) 1519 euro 11 sendi saamiseks. Kohus tegi 13. mail 2021 võlgnikule makseettepaneku, mida ei ole õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 16. juunil 2021 lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja edastas nõude K. Z. vastu Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 7. juulil 2021 Tartu Maakohtule hagi kostja vastu, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja võlgnevus 1437 eurot 83 senti (s.o põhivõlg 794 eurot 81 senti, intress 20 eurot 88 senti, võlgnevuse sissenõudekulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 582 eurot 14 senti). Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivis põhivõlalt alates 8. juulist 2021 kuni selle kohase tasumiseni kokkulepitud lepingujärgses määras (44,63% aastas). Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja BB Finance OÜ laenulepingud nr 920194940, 920194995, 920196236, 920196457, 920196458, 920196459, 920196475, 920196456, 920196474. Lepingud on sõlmitud 2. oktoobril 2019, 4. oktoobril 2019, 22. oktoobril 2019 ja 25 oktoobril 2019. Laenulepingute alusel sai kostja laenu kokku summas 900 eurot, mida ta kohustus tagastama maksegraafiku alusel. Kostja on teostanud laenuandjale tagasimakseid summas 105 eurot 19 senti, seega on tema laenulepingutest tulenev põhivõlg 794 eurot 81 senti (900,00 – 105,19), intressivõlgnevus 20 eurot 88 senti ning viimase laenulepingu (nr 920196474) lõppemisest (s.o. alates 16. novembrist 2019 kuni hagi esitamiseni 7. juulini 2021) arvestatud viivis 582 eurot 14 senti. Kostjale on saadetud kohtuvälises menetluses korduvalt maksemeeldetuletusi, mistõttu on võlgnevuse sissenõudekuluks 40 eurot. Kuna kostja lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, loovutas BB Finance OÜ 11. märtsil 2021 nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid ning teavitas sellest kirjalikult ka kostjat.
3.Hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määruse on kostja kätte saanud
2.septembril 2021. Samal kuupäeval esitas kostja kohtule järgmise vastuse „soovin, et minu pangaarve avataks miinimumpalga ulatuses“.

Kohus palus kostjal 20. septembri 2021 kohtunõudes täpsustada, kas kostja võtab hagi õigeks ja tunnistab tema vastu esitatud nõudeid. Kohus selgitas, et olukorras, kus kostja ei tunnista tema vastu esitatud nõudeid, tuleb tal märkida ka vastuväited. Kohus palus vastata kohtunõudele hiljemalt 24. septembriks 2021. Kohtunõude on kostja kätte saanud 21. septembril 2021. Kohtu määratud tähtajaks (24. septembriks 2021) ega ka hiljem ei ole kostja nõuetekohast vastust hagile esitanud.

KOHTU SEISUKOHT

4.Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 seisukohalt on oluline, et kostja oleks TsMS § 394 lg 2 järgi kohtule selgelt vastanud, kas ja missuguses ulatuses ta võtab hagi õigeks ja missuguses osas mitte. Kui kostja vastus on selles osas ebaselge, siis peab kohus talle määrama TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaja selles osas selge vastuse esitamiseks. Juhul, kui kostja ka selle tähtaja jooksul seda puudust ei kõrvalda, saab kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 järgi (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. V. Kõve jt. Tallinn 2017. § 407 komm 3.3.3.d). Praegusel juhul ei ole kostja kohtule selgelt vastanud, kas ja missuguses ulatuses ta võtab hagi õigeks ja missuguses osas mitte. Kostja vastus „soovin, et minu pangaarve avataks miinimumpalga ulatuses“ ei seostu mitte mingil viisil praeguse tsiviilasjaga. Kohus määras kostjale täiendava tähtaja vastuse esitamiseks, selgitades, mida peab kostja vastus hagile sisaldama. Kohtu määratud tähtajaks ega ka hiljem ei ole kostja nõuetekohast vastust hagile esitanud. Eelneva tõttu loeb kohus, et kostja ei ole hagile vastanud. See võimaldab kohtul teha asjas tagaseljaotsus.
5.Kohus leiab, et hageja põhinõue on põhjendatud. Samuti on põhjendatud hageja intressi- ja sissenõudmiskulude nõuded. TsMS § 444 lg 3 alusel ei põhjenda kohus nimetatud nõuete rahuldamist.
6.Samas on kohus seisukohal, et hageja viivisenõue on põhjendatud üksnes osaliselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 6 kohaselt on võlausaldajal võlgnikupoolse rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral õigus nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja arvestab viivist põhinõudelt (794 eurolt 81 sendilt) ning viivisemääraks on 0,112% päevas (44,63% aastas). Seega nõuab hageja kostjalt hagiavalduse esitamise (s.o 7. juuli 2021) seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 582 eurot 14 senti.
7.Praegusel juhul ei ole kostja hagile vastanud ega esitanud sellele vastuväiteid, sh vastuväited viivisenõudele ja viivise määrale. Sellele vaatamata tuleb kohtu hinnangul kontrollida hagi aluseks oleva viivisekokkuleppe kehtivust.

TsMS § 438 lg 1 järgi otsustab kohus otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 koosmõjus on kohtul kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas pool ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte.

8.Laenulepingu üldtingimuste p 12.1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega (v.a intressi tasumisega) viivitamisel on laenuandjal õigus arvestada ja nõuda ning laenusaajal on kohustus tasuda viivist. Laenulepingu üldtingimuste p 12.2.1 kohaselt arvestatakse viivist intressimääraga võrdses määras. Laenulepingute personaalsete tingimuste p 4.3 kohaselt on intressimääraks 44,63% aastas. Kohus on seisukohal, et laenulepingute personaalsete tingimuste p 4.3 puhul on tegemist VÕS § 35 lg 1 mõistes tüüptingimusega, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks ning mida kostja lepingupoolena ei saanud mõjutada. Eelnevat ei mõjuta kohtu hinnangul asjaolu, et neid tingimusi on nimetatud personaalseteks. Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingud oma majandus- või kutsetegevuses. Seega saab eeldada, et kostja kui füüsiline isik sõlmis lepingu tarbijana lepingu VÕS § 1 lg 5 tähenduses.
9.VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Eelduslikult tuleb VÕS 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt nt Riigikohtu 16. novembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-16, p 17). VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivise määraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
1.jaanuari ja 1. juulit. Eesti Panga teatel oli intressimäär perioodil 1. juulist 2016 kuni 1. juulini 2017 0,00%. Seega oli seadusjärgne viivise määr sellele perioodil 8% aastas (0,00% + 8%). Viivise määr 44,63% aastas (0,112% päevas) ületab seadusjärgset 5,5- kordselt. Seega on viivisekokkulepe praegusel juhul tühine.
10.Kohus peab vajalikuks märkida ka järgmist. Hagiavalduses viitas hageja Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt on laenuandjal põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgset viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja

§ 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (vt Riigikohtu 14. jaanuari 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12008, p 12). Samas aga asjaolu, et VÕS § 415 lg 1 ja § 113 lg 1 kolmanda lause alusel on lubatud tarbijalt nõuda viivist samas ulatuses, mis on tarbijakrediidilepingus intressimäärana kehtivalt ette nähtud, ei välista Riigikohtu 16. novembri 2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-118-16 (p 17) toodud seisukoha kohaldamist (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 12. aprilli 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-19-134938, p 7.1). Ka olukorras, kus viivisemäär on ette nähtud tarbijakrediidilepingus intressimäärana, tuleb kohtu hinnangul kontrollida sellise viivisekokkuleppe kehtivust.

11.Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt nt Riigikohtu 14. juuni 2005 tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses. Hagiavaldusele lisatud viivise arvestuse kohaselt arvestas hageja viivist perioodil
16.novembrist 2019 kuni 7. juulini 2021. Viivis seadusjärgses määras on samal perioodil 104 eurot 35 senti (siinkohal kasutas kohus viivisekalkulaatorit).
12.Lisaks sellele on hageja esitanud ka edasiulatuva viivise nõude alates 8. juulist 2021 kuni põhivõla tasumiseni lepingujärgses määras, s.o 44,63% aastas. Arvestades seda, et viivisekokkulepe 44,63% aastas on praegusel juhul tühine, saab hageja nõuda ka edasiulatuvat viivist üksnes seaduses sätestatud ulatuses (VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras).
13.Eelneva tõttu rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 794 eurot 81 senti, intressi 20 eurot 88 senti, sissenõudmiskulu 40 eurot ja 7. juuli 2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 104 eurot 35 senti (kokku 960 eurot 4 senti). Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja ka viivise põhivõlalt (794 eurolt 81 sendilt) alates 8. juulist 2021 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus jätab rahuldamata hageja viivise nõude summas 477 eurot 79 senti (582,14 – 104,35), samuti hageja nõude edasiulatava viivise saamiseks lepingujärgse viivisemääraga (44,63% aastas).
14.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
15.TsMS § 163 lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Võttes arvesse, et praeguses asjas on hagihind 1792 eurot 55 senti, kohus rahuldab hagi ulatuses, mis vastab hagihinnale 1023 eurot 62 senti (960,04 + viivise ühe aasta kohta ca 63 eurot 58 senti), s.o ca 57% ulatuses, jätab kohus menetluskuludest 57% kostja ja 43% hageja kanda.
16.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause). Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulud 480 eurot (4 h, ilma käibemaksuta). Hageja lepingulise esindaja õigusabi on piirdunud hagiavalduse koostamise ja selle kohtusse esitamisega. Arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust, ning eelkõige asjaolu, et tegemist on

õiguslikult lihtsa tüüphagiga, poolte vahel ei olnud vaidlust ning asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikuluks 240 eurot (ilma käibemaksuta; 2 tundi). Hageja kuluks on ka riigilõiv 225 eurot. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 465 eurot (240 + 225). Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja menetluskulud 262 eurot 5 senti (0,57 x 465). Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 07.09.20262-26-115507/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 07.09.20262-26-113435/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja