Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Viivi Tomson
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. aprill 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-19-134938
Tsiviilasi
Osaühingu Aktiva Finants hagi Kairit Kallase vastu põhivõla 546 euro 48 sendi, intressi ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
385 eurot 52 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 8. septembri 2020 tagaseljaotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühingu Aktiva Finants apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Alla Žulinskaja Vastustaja (kostja): Kairit Kallas (isikukood
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Maakohus leidis, et TsMS § 407 lg-s 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Esialgne võlausaldaja BB Finance OÜ on sõlminud kostjaga 25. mail 2018 laenulepingu majandustegevuse raames ja asjast ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Laenulepingus on märgitud, et tegemist on tarbijakrediidiga. Seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Hageja nõuab kostjalt viivist vastavalt lepingujärgsele intressimäärale, milleks on 45,5% aastas ehk 0,124% päevas (kooskõlas laenulepingu põhitingimustega ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega). Kohtule on esitatud laenuleping ja selle üldtingimused. Kostja ja esialgse laenuandja vahel sõlmitud laenulepingu üldtingimuste p-s 12.1 on sätestatud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel on laenuandjal õigus arvestada ja nõuda ning laenuandjal on kohustus tasuda viivist, viivist arvestatakse intressimääraga võrdses määras. Laenulepingu kohaselt on aastane intressimäär 45,5%. Maakohtu hinnangul on viivise kokkulepe käsitletav tüüptingimusena VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Kostja ja esialgse võlausaldaja vahel sõlmitud laenulepingu üldtingimustes on sätestatud, et viivise määraks on laenu intressimäär. Asja materjalidest nähtuvalt esitas kostja esialgsele võlausaldajale internetikeskkonnas laenutaotluse, mille laenuandja kinnitas ning seejärel väljastas kostjale laenu. Selline hageja seisukoht kinnitab, et viivise kokkulepe ei ole eraldi läbi räägitud, kostja ei ole võimeline seda mõjutama ning puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et viivise määras oleks kostjaga personaalselt kokku lepitud. Kohus oli seisukohal, et lepinguline viivis määraga 45,5% aastas on ebamõistlikult suur ja kostjat oluliselt kahjustatav ning seetõttu tühine VÕS § 42 lg 1, § 42 lg 3 p 5 alusel. Riigikohus on 10. mai 2016 lahendis nr 3-2-1-25-16 p-s 13 leidnud, et viivisemäära mõistlikkuse hindamisel on põhjendatud silmas pidada ka lepingulise viivisemäära ja seaduses sätestatud viivisemäära vahelist proportsiooni. Riigikohus märkis, et eelduslikult on tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Praegusel juhul ületab kokkulepitud viivisemäär 45,5% aastas ehk 0,124% päevas ligikaudu 5,7 korda seadusjärgset viivisemäära (mis viivise arvestamise ajal on olnud 8% aastas) ning kohtu hinnangul kahjustab selline viivisemäär kostjast tarbijat ebamõistlikult. VÕS §-st 41 tuleneb, et kui tüüptingimus on tühine, kohaldatakse sellise tingimuse alusel seda liiki lepingu kohta sätestatut. Eeltoodu alusel rahuldas maakohus hageja viivisenõude osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid põhivõlgnevuselt 546 eurot 48 senti perioodi 25. juuni 2018 kuni 11. mai 2020 (687 päeva) eest summas 467 eurot 76 senti. Kohtu arvutuste kohaselt, kasutades viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee), on viivis seadusjärgses määras nimetatud perioodi eest 82 eurot 24 senti. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 651 eurot 16 senti, millest põhivõlgnevus on 546 eurot 48 senti, intress 22 eurot 44 senti ja seisuga 11. mai 2020 sissenõutavaks muutunud viivis 82 eurot 24 senti. Kuna kohus leidis eelnevalt, et tühine on lepingu tingimus hageja nõutud viivise osas ja hagejal on õigus nõuda viivist seaduses sätestatud ulatuses, tuleb kostjalt TsMS § 367 alusel välja mõista alates 12. maist 2020 viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõudelt kuni põhinõude tasumiseni.
TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistas kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes vaidlustatud osas.
kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Sama paragrahvi lg 2 järgi eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud. Hageja ei ole ümber lükanud VÕS § 35 lg-s 2 sisalduvat eeldust ja tõendanud, et kokkulepe intressimäära (viivisemäära) kohta räägiti eraldi läbi.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kersti Kerstna-Vaks
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.