lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-9534/14

Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 17.09.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-9534/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
17.09.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2864
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Kinnistusraamatuseadmuse muutmise seadus
Registrite ja Infosüsteemide Keskus · Sissetulev kiri · 2025-02-03
Kiri
Viru Maakohus · Väljaminev kiri · 2024-02-13
Aktiva Finance Group OÜ; Julianus Inkasso OÜ _avaldus
Õiguskantsleri Kantselei · Sissetulev kiri · 2026-07-09
Kirja edastamine
Pärnu Maakohus · Sissetulev kiri · 2024-02-12
Vastuskiri
Andmekaitse Inspektsioon · Sissetulev kiri · 2026-07-20
Taotlus
Pärnu Maakohus · Sissetulev kiri · 2023-04-18

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 178 lg 1, 2, 4Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 173 lg 1, 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsÜS § 157 lg 1, 2Jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude ja muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumineVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 150 lg 1, 4Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 175 lg 1, 2Lepingulise esindaja kulude hüvitamine

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (3)

lahend.ee
2-23-8169/35Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium24.09.20252-21-12783/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium16.03.20232-22-15271/10Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus21.02.2023

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Julianus Inkasso OÜ10686553(Puudutatud isik)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Neve Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

17. september 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-9534

Tsiviilasi

X avaldus täiteasjas nr 024/2009/1259 täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12. augusti 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Julianus Inkasso OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende Avaldaja (võlgnik) X (isikukood XXXXXXXXXX), esindajad ringkonnakohtus lepinguline esindaja Andrei Tšerednik Puudutatud isik (sissenõudja) Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553), lepinguline esindaja Anni Kennedy Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 12. augusti 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-9534 osas, milles maakohus rahuldas avalduse ja lõpetas täitemenetluse täiteasjas nr 024/2009/1259 nõude täitmise aegumise tõttu. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta X avaldus täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu rahuldamata.
2.Jätta Harju Maakohtu 12. augusti 2021. a määruse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-219534 menetluskulusid puudutavas osas muutmata, kuid muuta määruse põhjendusi.
3.Rahuldada Julianus Inkasso OÜ määruskaebus osaliselt.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 06.07.20262-26-8450/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 29.06.20262-25-18381/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-8918/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsÜS § 167 lg 2Aegumise peatumine läbirääkimiste korral
RLS § 59 lg 101
TsMS § 138Menetluskulude koosseis ja arvestus
TsMS § 144Kohtuvälised kulud
TsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetluses
TsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 218 lg 1Lepinguline esindaja
TsMS § 229 lg 2Tõendi mõiste
TsMS § 251Tunnistaja ütlused
TsMS § 272 lg 2Dokumentaalse tõendi mõiste
TsMS § 436 lg 1Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus
TsMS § 445 lg 1Otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramine
TsMS § 654Ringkonnakohtu otsuse sisu
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
TsMS § 696 lg 3Määruskaebuse esitamise õigus
TsÜS § 158 lg 3Aegumise katkemine nõude tunnustamisega
TsÜS § 159 lg 1Aegumise katkemine täitedokumendi täitmiseks esitamisega
4.
Lugeda määruse täpsustatud tervikresolutsioon sõnastatuks järgmiselt:
4.1.Jätta X avaldus täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu rahuldamata.
4.2.Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud X kanda, v.a menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulud, mis jäävad iga menetlusosalise enda kanda.
4.3.Maakohtus hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
4.4.Määrata kindlaks Julianus Inkasso OÜ ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahaline suurus ja mõista X-lt Julianus Inkasso OÜ kasuks välja menetluskulud 30 eurot. Menetluskulude hüvitis tuleb tasuda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428.
4.5.Kohustada X tasuma väljamõistetud menetluskuludelt Julianus Inkasso OÜle viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X (avaldaja, võlgnik) esitas 14. juunil 2021 Harju Maakohtule avalduse täiteasjas nr 024/2009/1259 (täiteasi) täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu ning palus menetluskulud jätta sissenõudja kanda. Avalduse ja selle täienduste kohaselt on täiteasjas täitedokumendiks Harju Maakohtu 5. juunil 2007 tsiviilasjas nr 2-07-7089 tehtud kohtuotsus (täitedokument). Täitemenetlus algatati
14.juulil 2009. Nõude täitmine on aegunud. Avaldaja ei mäleta, et ta oleks maksegraafiku sõlminud, sissenõudja esitatud maksegraafikul puudub avaldaja allkiri ning sissenõudja ei ole ka esitanud maksekorraldusi võlgnevuse tasumise kohta. Isegi kui aegumine maksegraafiku sõlmimise tõttu katkes, siis ei täidaks ta kohustust ka 22. augustiks 2021. Aegumist ei loeta katkenuks täitemenetluses võlgnetava osalise tasumisega.
2.Julianus Inkasso OÜ (puudutatud isik, sissenõudja) vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Sissenõudja arvates ei ole nõude täitmine aegunud, sest 22. augustil 2011 sõlmiti avaldajaga maksegraafik ning maksed toimusid kuni 2011. a novembrikuuni. Esimese astme kohtu määrus
3.Harju Maakohus rahuldas 12. augusti 2021. a määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse, lõpetas täitemenetluse täiteasjas nõude täitmise aegumise tõttu ning jättis menetluskulud avaldaja kanda, kuid menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt hakkas täitedokumendist tulenevatele nõuetele võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 4 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 1 järgi alates 5. aprillist 2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mistõttu sai täiteasjas esitatud nõuete täitmine aeguda kõige varem 5. aprillil 2021. Täitedokument esitati kohtutäiturile täitmiseks esimest korda 14. juulil 2009, mistõttu TsÜS § 159 lg 1 alusel täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkes ja algas uuesti 14. juulil 2009. Tulenevalt võlgniku ja sissenõudja vahel sõlmitud maksegraafikust, mis sõlmiti 22. augustil 2011 kümneks kuuks, pikenes aegumistähtaeg vastavalt TsÜS § 162 lg-le 1 ning § 168 lg-tele 1 ja 2 kümne kuu võrra, mistõttu ei möödunud kümneaastane aegumistähtaeg mitte 2019. a augustis, vaid 2020. a juunis. Seega on võlgniku vastu suunatud nõude täitmine aegunud. Sissenõudja õigusabikulude avaldajalt välja mõistmine ei ole põhjendatud. Tegevusega, millega luuakse kunstlikult ja põhjuseta menetluskulusid, tekitatakse menetlusosalisele põhjendamatult lisakohustusi. Seejuures ei ole tegemist keerulise seisukohaga, mis vajaks õigusabi hankimist. 2 (7)

Samuti ei ole sellise sisult lihtsa seisukoha koostamise eest põhjendatud välja mõista sissenõudja taotletavat summat. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

4.Sissenõudja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus rahuldas avalduse, lõpetas täitemenetluse ja jättis menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata ning teha uue määruse, millega jätta avaldus rahuldamata, täitemenetlus lõpetamata ja määrata kindlaks sissenõudja maakohtus kantud menetluskulude rahaline suurus. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud palub sissenõudja jätta avaldaja kanda. Määruskaebuse kohaselt on maakohus arvestanud 10 aasta pikkuse aegumistähtaja kulgemist
14.juulist 2009, kuid samal ajal ise selgitanud, et aegumistähtaeg hakkab kulgema 5. aprillist 2011. Kuivõrd täiteasjas sõlmiti 22. augustil 2011 maksegraafik kümneks kuuks, siis peatus nõude täitmise aegumine selleks ajaks. Seega täiteasjas esitatud nõuete täitmise aegumistähtajale, mis sai kõige varem lõppeda 5. aprillil 2021, tuleb lisada kümme kuud, mistõttu ei ole nõude täitmine aegunud.
5.Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata ning menetluskulud sissenõudja kanda. Avaldaja arvates, kuivõrd täitedokumendiks olev kohtuotsus jõustus 6. juulil 2007 ja see esitati täitmiseks 14. juulil 2009, siis lõppes aegumistähtaeg 6. juulil 2017 või 14. juulil 2019. Väited nõude tunnustamise ja maksegraafiku kohta on tõendamata.
6.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel tühistada osas, milles maakohus rahuldas avalduse ja lõpetas täitemenetluse nõude täitmise aegumise tõttu. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue määruse, millega jätab avaldaja avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu rahuldamata. Menetluskulusid puudutavas osas tuleb maakohtu määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid muuta tuleb määruse põhjendusi. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 (koosmõjus TsMS §-ga 659) esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse, milles vastavalt TsMS § 173 lg 1 teisele lausele märgib ka kõigi seniste menetluskulude jaotuse.
8.Ringkonnakohtus vaidlevad avaldaja ja sissenõudja jätkuvalt aegumise üle. Maakohus leidis, et täitemenetlus tuleb lõpetada nõude täitmise aegumise tõttu. Kolleegium maakohtu järeldusega ei nõustu.
9.TsMS § 436 lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Kohtuotsuse seaduslikkus ja põhjendatus tähendab ka seda, et kohtuotsus ei või olla vastuoluline. See kehtib ka kohtumääruse tegemise korral (vt Riigikohtu 21. juuni 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-1713164/62, p 12). Määruskaebusest nähtuvalt on sissenõudja hinnangul maakohtu järeldused vastuolulised. Kolleegium nõustub selle etteheitega.
9.1.Vaidlusaluses täiteasjas on täitmisel Harju Maakohtu 5. juunil 2007 tsiviilasjas nr 2-077089 tehtud kohtuotsus. Maakohus märkis õigesti, et TsÜS § 157 lg 1 enne 5. aprilli 2011 kehtinud redaktsiooni järgi oli jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Sama sätte alates 5. aprillist 2011 kehtiva redaktsiooni järgi on selle nõude aegumistähtaeg kümme aastat. TsÜS § 157 lg 2 järgi algab selle nõude aegumistähtaeg kohtuotsuse jõustumisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Pikemalt aegumistähtajalt lühemale ülemineku rakendamist on reguleeritud VÕSRS § 9 lg-s 4, mille esimese lause kohaselt kohaldatakse TsÜS § 157 lg-s 1 aegumise kohta sätestatut ka enne 3 (7)

2011. a 5. aprilli tekkinud aegumata nõuetele ning teise lause kohaselt, kui enne 2011. aasta 5. aprilli kehtinud TsÜS § 157 lg 1 kohane aegumistähtaeg lõpeks varem kui esimeses lauses nimetatud tähtaeg, siis kohaldatakse aegumisele enne 2011. aasta 5. aprilli kehtinud TsÜS § 157 lg-t 1.

9.2.Kolleegium selgitab, et VÕSRS § 9 lg 4 esimest ja teist lauset koos tõlgendades saab järeldada, et enne 5. aprilli 2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas 5. aprillist 2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi, nagu märkis ka maakohus. Seadusandja sooviks oli aegumistähtaja olulist lühenemist võlausaldaja huvides osaliselt tasakaalustada üleminekuperioodi kehtestamisega (vt Riigikohtu 17. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-116-13, p-d 11–13). Maakohus leidis iseenesest õigesti, et kuna täitedokument esitati täitmiseks 14. juulil 2009, siis tingis see TsÜS § 159 lg 1 järgi sel ajal aegumise katkemise ja uuesti algamise, st seni kulgenud aegumist ei arvestata. Samas ei mõjuta see järeldust, mille kohaselt, kuna 5. aprilli 2011. a seisuga ei olnud vaidlusalune nõue aegunud, hakkas sellele
5.aprillist 2011 uuesti kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mis lõppeks 5. aprillil 2021.
10.Sissenõudja väidab määruskaebuses, et kuivõrd täiteasjas sõlmiti 22. augustil 2011 maksegraafik kümneks kuuks, siis peatus nõude täitmise aegumine selleks ajaks, mistõttu ei ole nõude täitmine veel aegunud. Kolleegium nõustub sissenõudja käsitlusega.
10.1.Avaldaja on leidnud, et maksegraafiku sõlmimine on tõendamata. Kolleegiumi hinnangul sellist järeldust teha ei saa. Sissenõudja on esitanud kohtule võlgnevuse ositi tasumise kokkuleppe. Asjaolu, et kohtule esitatud kokkulepe on allkirjastamata, ei takista kohtul hinnata seda dokumentaalse tõendina. Samuti ei ole maksegraafiku sõlmimise kokkuleppele seadusega kehtestatud vorminõuet. Maksegraafiku sõlmimist kinnitab ka kohtutäituri, kes Harju Maakohtu 5. juunil 2007 tsiviilasjas nr 2-07-7089 tehtud kohtuotsuse täitmist korraldab, 6. juuli 2021. a vastus kohtunõudele. Kohtutäitur märkis, et 22. augustil 2011 sõlmiti kümneks kuuks maksegraafik, mille alusel tehti makseid 2011. a septembri-, oktoobri- ja novembrikuus. Kolleegium selgitab, et menetlusosaliseks mitteoleva isiku kohtule adresseeritud kiri ei ole küll tunnistaja ütlus TsMS § 251 või § 253 mõttes, kuid see on käsitatav dokumentaalse tõendina TsMS § 272 lg 2 mõttes (vt Riigikohtu 14. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-15, p 18). Sealjuures on eriregulatsioon hagita menetluse kohta, kus kohus võib lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka tõendusvahendi, mida TsMS § 229 lg 2 esimeses lauses nimetatud ei ole (TsMS § 229 lg 2 teine lause). Eelnevat arvestades on kolleegium seisukohal, et asjaolusid ja esitatud tõendeid kogumis hinnates on maksegraafiku sõlmimine täitemenetluse kestel tõendatud.
10.2.Kolleegium leiab, et aegumist ei saa lugeda katkenuks täitemenetluse kestel maksegraafiku sõlmimisega (vt ka TsÜS § 158 lg 3). Küll aga peatab see aegumise. TsÜS § 162 järgi peatub aegumine ajaks, mil kohustatud isikul on kokkuleppel õigustatud isikuga ajutiselt õigus keelduda kohustuse täitmisest, eelkõige, kui talle on antud täiendav tähtaeg täitmiseks. Analoogse põhimõtte sätestab ka TsÜS § 167 lg 2, mille kohaselt juhul, kui võlausaldaja annab võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja, on aegumine peatunud kuni täiendava tähtaja möödumiseni. Kuivõrd praegusel juhul sõlmiti täitemenetluse kestel maksegraafik, siis peatus nõude täitmise aegumine maksegraafikuga kokkulepitud tähtajaks. Peatumine lõppes tähtaja tagajärjetu möödumise korral. Kuivõrd TsÜS § 168 lg 1 järgi aega, mille kestel aegumine oli peatunud, ei arvestata aegumistähtaja hulka, siis pikenes kümne kuu võrra aeg, mille jooksul saab sundtäitmist läbi viia.
11.Neil põhjendustel ei ole nõude täitmine veel aegunud, mistõttu puudub alus täitemenetluse lõpetamiseks ning võlgniku avaldus tuleb jätta rahuldamata. 4 (7)
12.TsMS § 696 lg 3 esimene lause võimaldab esitada määruse peale määruskaebuse Riigikohtule. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13.Kuigi ringkonnakohus muudab maakohtu tehtud lahendit, ei ole praegusel juhul vajadust muuta maakohtu menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3 esimene lause). Kolleegium nõustub maakohtu lõppjäreldusega, mille kohaselt tuleb maakohtus kantud menetluskulud jätta avaldaja kanda, kuid muudab selles osas maakohtu määruse põhjendusi. Samuti märgib kolleegium juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 ringkonnakohtus kantud menetluskulude jaotuse.
13.1.TsMS § 172 lg 1 teise lause järgi, kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Nii maa- kui ka ringkonnakohtu menetluskulud on kolleegiumi hinnangul õiglane jätta avaldaja avalduse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kolleegiumi hinnangul ei ole praeguses asjas alust kalduda kõrvale üldreeglist, mille kohaselt on mitme menetlusosalisega hagita menetluses üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (vt Riigikohtu 2. juuni 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 18). Täitemenetluse lõpetamise otsustamine nõude täitmise võimaliku aegumise tõttu lahendatakse hagita menetluses eelkõige otstarbekuse põhimõttest lähtuvalt, mitte seetõttu, et puuduks hagimenetlusega võrreldav vaidlus poolte vahel.
13.2.Eelnev puudutab ringkonnakohtus kantud menetluskulude osas siiski üksnes avaldaja avalduse rahuldamise vaidlustamise kulu, sest TsMS § 178 lg 4 järgi menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Seega tuleb menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulud jätta TsMS § 178 lg-st 4 tulenevalt iga menetlusosalise enda kanda.
14.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, milles kulud tekkisid. Sissenõudja on vaidlustanud maakohtu määruse õigusabikulude hüvitamata jätmise osas. Kolleegium nõustub maakohtu lõppjäreldusega, et sissenõudjal ei ole maakohtus hüvitatavaid menetluskulusid, kuid muudab selles osas maakohtu määruse põhjendusi.
14.1.Kolleegium selgitab, et lepingulise esindaja kulude hüvitamise kohustuse tekkimine eeldab, et menetlusosalist esindab menetluses lepinguline esindaja (TsMS § 175 lg 1 teine lause). Sissenõudja kasutab menetluses lepingulist esindajat, kes vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 sätestatud lepingulise esindaja nõuetele. Maakohus leidis, et tegemist ei olnud keerulise vaidlusega, mis oleks vajanud õigusabi kasutamist, ning avaldajale tekitati põhjendamatul määral lisakohustusi. Kolleegiumi hinnangul ei saaks iseenesest lepingulise esindaja kasutamist praeguses asjas pidada põhjendamatuks. Asja vähene keerukus ja esindaja toimingute vähene maht võib anda alust väljamõistetava hüvitise vähendamiseks TsMS § 175 lg 1 alusel, kuid mitte tervikuna välja mõistmata jätmiseks.
14.2.Samas on sissenõudja kinnitanud, et tema ja lepingulise esindaja vahel on sõlmitud tööleping. Menetlusosalise töötaja kulude hüvitamist võib nõuda, kui ta on esindama lubatud, kuid siiski piirdub hüvitusnõue TsMS § 175 lg 2 esimese lause järgi sõidukuludega. Seadusandja on soovinud piirata töötaja kulude hüvitamist, kuna ta saab esindamise eest tasu ning töötajaga seonduvad palgakulud peab menetlusosaline kandma kohtumenetlusest sõltumatult. Seejuures märgib kolleegium, et õigusabi tunnihind ei ole samastatav õigusabi osutanud esindajale tema töö eest makstava tasuga, s.o töötasu või muu püsiva sissetulekuga. Kuigi Riigikohus ei ole välistanud advokaadibüroo teenistujast advokaadi kulude hüvitamist advokaadibüroole eraldi kohtuasja ajamiseks sõlmitud käsunduslepingu alusel (Riigikohtu
23.märtsi 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 13), ei ole sissenõudja praeguses asjas 5 (7)

suutnud veenda kohut õigusabikulude tasumise kohustuse olemasolus, mh selles, et esindamiseks sõlmiti eraldi käsundusleping. Sissenõudja ei ole esitanud tõendeid, mille põhjal saaks kolleegium tuvastada, et sissenõudjal oli kohustus tasuda töötaja osutatud õigusabi eest. Ilma õigusabikulude eest tasumise kohustuse tekkimise tuvastamiseta ei ole võimalik menetluskulusid vastaspoolelt välja mõista. Sissenõudja tugineb sellele, et samal ajal, kui töötaja esindab sissenõudjat, ei saa ta esindada sissenõudja kliente. Kolleegium saab aru, et sissenõudja soovib sisuliselt saamata jäänud tasu hüvitamist TsMS § 175 lg-s 1 ettenähtud lepingulise esindaja kulude hüvitamise regulatsiooni alusel. Kolleegium selgitab, et TsMS § 218 lg 1 p 2 nõuetele vastava töötaja saamata jäänud tasu ei ole võrdsustatav menetlusosalise lepingulise esindaja kuluga (vt ka Riigikohtu

16.oktoobri 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-12032/116, p 12). Hüvitatavad on kulud, mida menetlusosaline seoses lepingulise esindajaga on pidanud kandma (TsMS § 144 p 1, § 175 lg 1).
15.Kolleegium määrab TsMS § 174 lg 1 järgi kindlaks sissenõudjale ringkonnakohtus hüvitatavad menetluskulud. Sissenõudja esitas ringkonnakohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, mille kohaselt on sissenõudja menetluskuludeks ringkonnakohtus riigilõiv 50 eurot ja lepingulise esindaja kulud 180 eurot (käibemaksuta). Kolleegium leiab, et sissenõudja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb rahuldada osaliselt.
15.1.Kuivõrd sissenõudja lepinguline esindaja on sissenõudja töötaja, sissenõudja ei ole tõendanud õigusabikulude tasumise kohustuse olemasolu ja saamata jäänud tasu ei ole TsMS § 175 lg 1 alusel hüvitatav, siis ei ole sissenõudjal ka ringkonnakohtus hüvitatavaid lepingulise esindaja kulusid (vt käesoleva määruse p 14.2). Sissenõudja on tasunud määruskaebuselt riigilõivu 50 eurot. Riigilõivu seaduse (RLS) § 59 lg 15 kohaselt tasutakse hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda avalduse esialgsel esitamisel maakohtule. RLS § 59 lg 101 järgi tasutakse avalduse esitamisel täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu riigilõivu 30 eurot. Seega tuli määruskaebuselt tasuda riigilõivu 30 eurot, mis on TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu ja tuleb avaldajalt välja mõista. Kolleegium märgib, et TsMS § 178 lg 4 ei mõjuta määruskaebuselt tasutud riigilõivu väljamõistmist. Sissenõudjal tulnuks tasuda samas ulatuses riigilõiv ka üksnes avaldaja avalduse rahuldamise vaidlustamisel, sest kui koos sisulise lahendiga vaidlustatakse ka menetluskulude kindlaksmääramist, siis menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamise eest eraldi riigilõivu tasuma ei pea.
15.2.Eeltoodut arvestades tuleb avaldajalt sissenõudja kasuks välja mõista ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud 30 eurot. Lisaks peab avaldaja tulenevalt sissenõudja taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni. Vastavalt sissenõudja taotlusele määrab ringkonnakohus, et avaldaja kohustub tasuma väljamõistetavad menetluskulud sissenõudja arvelduskontole nr EE147700771000526428 (TsMS § 445 lg 1).
15.3.Kuivõrd sissenõudja on tasunud määruskaebuselt riigilõivu 50 eurot, siis on sissenõudja tasunud riigilõivu 20 eurot rohkem. Seega on sissenõudjal TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel õigus taotleda enam tasutud osas riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti, menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Sama paragrahvi lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Riigilõivu tagastamise taotluses tuleb märkida andmed arvelduskonto kohta, kuhu soovitakse riigilõivu tagastamist. 6 (7)
16.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt)

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja