lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-12032/116

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohtu tsiviilkolleegium · 16.10.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-12032/116
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
16.10.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1513
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 152 lg 2, 3Tunnistajatasu maksmineTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 144Kohtuvälised kuludTsMS § 149 lg 4Kautsjoni tasumine ja tagastamineTsMS § 162 lg 2Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 176 lg 6Menetluskulude dokumentide esitamine ja kättetoimetamineTsMS § 178 lg 4Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 218 lg 1

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-15-12032/66Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja28.04.20172-15-12032/96Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium27.04.2018

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (8)

lahend.ee
2-21-144011/52Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium27.10.20252-21-8447/89Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium13.01.20252-23-1645/34Viru Maakohus Narva kohtumaja09.08.20232-21-16477/11Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja29.04.20222-21-9534/14Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium17.09.20212-20-3942/25Tartu Maakohus Tartu kohtumaja18.11.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

2-15-12032

Määruse kuupäev

Tartu, 16. oktoober 2019

Kohtukoosseis

Eesistuja Henn Jõks, liikmed Ants Kull ja Jaak Luik

Kohtuasi

Taikos Projektas UAB hagi Margus Lentsiuse, Ingrida Mikenaite ja Nerijus Numavičiuse vastu kahju hüvitamiseks. Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 23. aprilli 2019. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Margus Lentsiuse määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

Hageja Taikos Projektas UAB, esindaja vandeadvokaat Carri Ginter Kostja Margus Lentsius

Asja läbivaatamise kuupäev

30. september 2019. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 23. aprilli 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-12032 muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Arvata määruskaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Lepinguline esindaja
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus
TsMS § 695Kassatsioonimenetluse sätete kohaldamine
ZPO § 91 lg 2
2-19-2160/41
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
06.11.2020
2-19-18549/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja31.12.2019
1.
Taikos Projektas UAB (hageja) esitas 13. augustil 2015 Harju Maakohtule hagi, milles palus mõista Margus Lentsiuselt (kostja I), Ingrida Mikenaitelt (kostja II) ja Nerijus Numavičiuselt (kostja III) solidaarselt välja kahjuhüvitise 9 630 362 eurot ja viivise ning jätta menetluskulud kostjate kanda. Harju Maakohus jättis 28. aprilli 2017. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 27. aprilli 2018. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ning apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus 29. mail 2018.
2.Kostjad esitasid menetluskulude kindlaksmääramise avaldused. Kostja I palus määrata kindlaks kohtuvälised kulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 144 p 3 järgi tsiviilasja toimiku materjalide alusel arvestusega, et kostja I igapäevatööks on õigusteenuse osutamine tunnihinnaga mitte alla 130 euro tunnis (millele lisandub käibemaks), ja mõista menetluskulud hagejalt välja.

2-15-12032

3.Harju Maakohus rahuldas 8. augusti 2018. a määrusega kostja II ja kostja III menetluskulude kindlaksmääramise avaldused osaliselt ning jättis kostja I avalduse rahuldamata, märkides, et temal ei ole selles menetluses hüvitatavaid menetluskulusid. Määruse kohaselt ei saa kostja I menetluskulude suurust esitatu alusel kindlaks määrata, sest ta ei ole selgitanud, miks ta kulutas menetlustoimingutele oma tööaega, mitte vaba aega. Kostja I selgitustest ei selgu, et tal jäi selle tsiviilasjaga tegelemise tõttu töötasu või mõni muu püsiv sissetulek saamata.
4.Kostja I esitas määruskaebuse, paludes maakohtu määruse tühistada osas, millega jäeti tema menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata, ning määrata menetluskulud kindlaks ja mõista need hagejalt välja. Määruskaebuse kohaselt vastab kostja I ise TsMS § 218 lg 1 p-s 1 sätestatud lepingulise esindaja tingimustele, mistõttu ei ole põhjendatud eeldus, et menetluskulude hüvitamiseks pidanuks ta võtma endale lepingulise esindaja. TsMS § 144 p 3 on põhiseadusega vastuolus osas, milles see ei võimalda põhjendatud ja vajalike menetluskulude hüvitamist vandeadvokaadist menetlusosalisele. Kui õigusteadmistega menetlusosalise kulu tuleb hüvitada TsMS § 152 lg-s 3 sätestatud piirmäärade alusel, tuleb see ülempiir tunnistada põhiseaduse vastaseks.
5.Hageja vaidles määruskaebusele vastu.
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohus tegi 6. detsembril 2018 kostjale I ettepaneku esitada lisatõendeid.
7.Kostja I avaldas 14. jaanuaril 2019, et TsMS-i menetluskulude hüvitamise regulatsioon on vastuolus põhiseadusega osas, milles see ei võimalda lepingulise esindaja sätete järgi hüvitada menetluskulusid menetlusosalisele, kellel on TsMS § 218 lg 1 p-s 1 sätestatud kvalifikatsioon. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
8.Tallinna Ringkonnakohus jättis 23. aprilli 2019. a määrusega määrusekaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, kuid muutis määruse põhjendusi. Maakohus rikkus TsMS § 176 lg-s 6 sätestatud selgitamiskohustust, sest ei võimaldanud kostjal I täpsustada hüvitatavaid menetluskulusid ja esitada lisatõendeid. Ringkonnakohus saab maakohtu vea ise parandada. Kostja I märgitu kohaselt on tema menetluskuludeks saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek TsMS § 144 p 3 järgi, s.o kohtumenetluses teiste kostjate lepinguliste esindajate põhjendatud ja vajalikeks toiminguteks kulunud ajale (176 tundi) vastavate tundide korrutis kostja I tunnitasuga (130 eurot), millega ta osutab oma elukutsest tulenevat lepingulise esindaja teenust oma tööandja klientidele. Asjaolu, et tsiviilkohtumenetluse pool vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 1 (määruses ekslikult p 2) nimetatud isiku kvalifikatsioonile ning teenib sissetulekut kutselise lepingulise esindajana, ei anna alust mõista TsMS § 144 p 3 järgi menetluskulusid välja teiselt poolelt ega võimalda määrata menetluskulusid kindlaks lepingulise esindaja menetluskulude hüvitamist reguleeriva TsMS § 175 alusel. Samuti ei saa eeltoodud asjaoludest järeldada ja lugeda tõendatuks, et kostjal I on kohtumenetluses osalemisega tekkinud kahju tema väidetud ulatuses. Vaatamata TsMS § 162 lg 2 ja § 152 lg 2 alusel kostjale I tehtud ettepanekule esitada töötasu õiend või tõend muu püsiva sissetuleku suuruse ning kulude hüvitamata jätmise kohta, ei ole kostja I selliseid tõendeid esitanud. Seega ei ole kostjal I hüvitatavaid menetluskulusid. 2(4)

2-15-12032 Õigusabikulud hüvitatakse tsiviilkohtumenetluses üksnes juhul, kui tegemist on seaduses sätestatud hüvitatava kuluga, eelkõige lepingulise esindaja kuludega. Menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada mh sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Kohtumenetluses enda õiguste kaitseks osalemine ei ole samastatav sissetuleku teenimisega. TsMS § 162 lg-s 2 ja § 152 lg-s 2 sätestatud menetluskulude hüvitamise regulatsioon tagab menetlusosalisele tema keskmise saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku. Kuna menetluskulude hüvitamine on oma olemuselt kahju hüvitamine, ei ole alust asuda seisukohale, et kahju tekkimise asjaolude esitamine ja selle suuruse tõendamine on nõude esitajale ebamõistlikult koormav. Kuivõrd TsMS § 144 p 3 ei piira menetlusosalise õigust taotleda enda saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku hüvitamist menetluskulude kindlaksmääramise menetluses, ei ole põhjendatud leida, et see säte piirab menetluskulude hüvitamist. Asjaolu, et lepingulise esindaja ning menetlusosalise enda menetluskulud hüvitatakse erineval alusel, ei muuda normi põhiseadusega vastuolus olevaks. TsMS § 152 lg 3, mis reguleerib tunnistajatasu tunnitasu alam- ja ülemäära piire, ei ole praegusel juhul asjassepuutuv, mistõttu ei ole vaja kontrollida selle põhiseaduspärasust.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9.Kostja I esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega määrata kostja I menetluskulud kindlaks ja mõista need hagejalt välja, tunnistades vajadusel asjakohased õigusnormid või nende puudumine põhiseadusega vastuolus olevaks, või saata asi ringkonnakohtule uueks lahendamiseks. Vandeadvokaadist menetlusosalise menetluskulude hüvitamisel tuleb lähtuda TsMS §-s 175 sätestatud lepingulise esindaja, mitte TsMS §-s 152 ettenähtud tunnistajatasu kindlaksmääramise regulatsioonist. Õiguskirjanduses on peetud põhjendatuks anda advokaadist menetlusosalisele õigus nõuda hüvitist samas ulatuses, mil ta ise esindanuks enda asemel teist isikut. Vandeadvokaadist menetlusosalisel ei ole mõistlik palgata endale esindajaks teist isikut, kuna kohtupraktikas tavaliselt ei hüvitata menetlusosalise kõiki lepingulise esindaja kulusid. Vandeadvokaadist menetlusosalise kulude hüvitamise piiramine tunnistajale hüvitatavate kulude suurusega on põhiseadusega vastuolus. Kuigi TsMS asjakohane regulatsioon tugineb suuresti Saksa tsiviilkohtumenetluse seadustikule (ZPO), ei sisalda see ZPO § 91 lg 2 kolmandat lauset, mille kohaselt hüvitatakse oma asja ajavale advokaadile tasu ja kulud samas ulatuses, mida ta oleks saanud volituse alusel tegutsedes.
10.Hageja palub jätta ringkonnakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. TsMS ei võimalda ennast esindaval menetlusosalisel teenida tulu menetluskulude hüvitamise nõudega. TsMS on põhiseadusega kooskõlas osas, milles menetlusosaliseks oleva advokaadi menetluskulud hüvitatakse tunnistajatasu regulatsiooni alusel. Võimaldades advokaatidel isikliku kohtuasja ajamisest kasumit teenida, paneks TsMS menetlusosalised ebavõrdsesse olukorda. TsMS-i põhiseadusvastasus ei saa mõjutada negatiivselt hageja varalisi kohustusi.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu määrust tühistada. Ringkonnakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 695 ja § 691 p 1 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
12.Kostja I palub määrata talle hüvitatava menetluskuluna kindlaks saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku suuruse (TsMS § 144 p 3), lähtudes lepingulise esindaja kulude hüvitamist reguleerivast TsMS § 175 lg-st 1. 3(4)

2-15-12032 Ringkonnakohus leidis TsMS § 162 lg 2 alusel põhjendatult, et pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud (mh TsMS § 144 p-s 3 sätestatud kulud) samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Tunnistajatasu suurus arvutatakse TsMS § 152 lg 2 kohaselt tunnistaja keskmise brutosissetuleku tunnitasumäära alusel iga töölt puudutud tunni eest. Ringkonnakohtu määruse kohaselt ei esitanud kostja I kulude hüvitamise aluseks olevaid dokumente, st töötasu õiendit või muu püsiva sissetuleku tõendit. Ka määruskaebuses ei väideta, et kostja I esitas nõutud dokumendid, kuid ringkonnakohus jättis need tähelepanuta. Samuti on põhjendatud ringkonnakohtu järeldus, mille kohaselt ei anna asjaolu, et menetlusosaline on advokaat, alust määrata tema saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku suurust kindlaks TsMS § 175 lg-s 1 ettenähtud lepingulise esindaja kulude hüvitamise regulatsiooni alusel. Advokaadist menetlusosalise saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek (TsMS § 144 p 3) ei ole võrdsustatav menetlusosalise lepingulise esindaja kuluga (TsMS § 144 p 1). Advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu ning õigusteenuse osutamine on advokaadibüroo pidaja ettevõtlus (advokatuuriseaduse § 49 lg 1), millest saadud tulu on ettevõtlustulu. Ettevõtlustulu saamiseks õigusteenuse osutamisel esitatud õigusabiarvel märgitud õigusabi tunnihind ei ole samastatav õigusabi osutanud advokaadile tema töö eest makstava tasuga, s.o advokaadi töötasu või muu püsiva sissetulekuga.

13.Kolleegium kordab oma varasemat seisukohta, et tsiviilkohtumenetluses hüvitatakse õigusabikulud üksnes juhul, kui tegemist on seaduses sätestatud hüvitatavate kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12. oktoobri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-11, p 23). Kuna kostjat I ei esindanud tsiviilasja menetluses esindaja, kelle kulude hüvitamist ta saaks taotleda kooskõlas TsMS § 144 p-s 1 ja § 175 lg-s 1 sätestatuga, ning kostja I ei esitanud TsMS § 144 p-s 3 nimetatud kulude hüvitamiseks tõendeid, nõustub kolleegium ringkonnakohtu järeldusega, et kostjal I ei ole hüvitatavaid menetluskulusid.
14.Eeltooduga arvestades jagab kolleegium ringkonnakohtu seisukohta, et advokaadist menetlusosalise kulude hüvitamise regulatsioon (TsMS § 144 p 3 koostoimes § 162 lg-ga 2 ja § 152 lg-ga 2) ei ole põhiseadusega vastuolus.
15.Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
16.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb tasutud kautsjon arvata TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel riigituludesse. (allkirjastatud digitaalselt) Henn Jõks, Ants Kull, Jaak Luik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.