Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Ele Liiv, Margo Klaar, Peeter Pällin
Tsiviilasja number
2-21-8719
Määruse tegemise aeg ja koht
9. september 2021, Tallinn
Kohtuasi
X ja DNR Enterprise Eesti OÜ kaebused täiteasjades nr 048/2015/1266, nr 022/2021/2611, nr 008/2021/105 ja nr 031/2021/505
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10. juuni 2021. a määrus (kaebuste menetlusse võtmisest keeldumine)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X ja DNR Enterprise Eesti OÜ määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja I X (isikukood XXXXXXXXXXX) Avaldaja II DNR Enterprise Eesti OÜ (registrikood 11963813)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
osas ei ole määrus vaidlustatav. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Avaldajad on kaebuses lisaks märkinud, et avaldajatel ei ole võimalik aru saada, millest lähtuvalt on kohtutäitur märkinud, et kaebused vaadati läbi täiteasjas nr 048/2015/1266, kui tegelikult esitati kaebused täiteasjas 031/2021/505. Avaldajate arvates tuleb lugeda, et kohtutäitur on ekslikult lugenud kaebused esitatuks lõpetatud täiteasjas 048/2015/1266. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
Avaldaja I leiab, et ebaõige on kohtu seisukoht, et avaldaja I on pöördunud kohtusse avaldaja II, mitte enda õiguste ja huvide kaitseks. Avaldaja I märgib, et ta on vaidlustatud täiteasjas nr 031/2021/505 võlgnikuks. Kohtutäitur on lugenud oma kontol oleva avaldaja II raha avaldaja I rahaks ja täitnud selle arvel avaldaja I kohustusi täiteasjas nr 031/2021/505 summas 1144,40 eurot; täiteasjas nr 022/2021/2611 425,65 eurot ja täiteasjas nr 008/2021/105 858,42 eurot. Avaldajal I on õigus vaidlustada kohtutäituri tegevust, millega rikutakse tema õigusi. Avaldaja II leiab, et tema õigusi on täitemenetluses rikutud. Avaldaja tõi välja, et kohtutäitur on 27.04.2021 koostanud rahalise nõude arestimise akti lähtudes TMS § 111 sätestatust. Seega oli tegemist sissenõude pööramisega nõudele TMS § 111 järgi. Viidatud sätte kohaselt arestib kohtutäitur nõudele sissenõude pööramiseks nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Kohtutäitur oli kohustatud peale täiteasjas nr 048/2015/1266 menetluse lõpetamist tagastama avaldajale II raha. Kohtutäitur seda ei teinud, vaid luges selle raha kuuluvaks avaldajale I ning viis läbi täitetoimingu. Põhjendusel, et raha kuulus avaldajale II, on viimane ka õigustatud sellist nõude arestimist vaidlustama, kus sissenõue pööratakse varale, mis ei kuulu võlgnikule. Seda hoolimata asjaolust, et avaldaja II raha oli kohtutäituri ametialasel kontol. Avaldaja II poolt kohtutäituri ametialasele kontole kantud raha, millega ei täidetud võlgniku kohustusi kuulus maksjale tagastamisele. Seetõttu ei olnud kohtutäituril seda raha õigus käsutada, sest see raha ei kuulunud võlgnikule. Eeltoodust tuleneb, et avaldaja II muutus täitemenetluse osaliseks alates hetkest, millal kohtutäitur sellele sissenõude pööras. Avaldajad on TMS § 217 lg 1 kohase kaebusega vaidlustanud kohtutäituri tegevuse ja otsused täitedokumendi täitmisel täiteasjas nr 031/2021/505 ning palunud kohtul anda hinnang kohtutäituri tegevuse seaduslikkusele. Avaldajate kaebus ei sisalda taotlust kohustada kohtutäiturit raha tagastama. Menetluse edasine käik
täitetoimikud
täiteasjades
nr
048/2015/1266,
nr
4(6)
toodud asjaoludel seisukohale, et avaldaja I õiguste rikkumine ei ole avalduses esile toodud asjaoludel üldse võimalik. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Kohus peab TsMS § 477 lg 7 kohaselt kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajadusel nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Ka TsMS § 5 lg 3 kohaselt selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Eelnimetatud sätetes väljendub hagita menetlusele iseloomulik uurimispõhimõte, mille eesmärgiks on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada lisatõendeid. Asjast tähtsust omavad asjaolud, mida maakohus peab praeguses asjas välja selgitama, nähtuvad eeldatavasti täitetoimikutest (vt nt Riigikohtu 27. aprilli 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-09, p 19).
kontole 49 835,58 eurot avaldaja I suhtes alustatud täiteasjade katteks. See, et avaldaja II tasus avaldaja I võlgade katteks täitemenetluses raha, ei muuda avaldajat II täitemenetluse osaliseks ega anna õigust vaidlustada täitemenetluses rahaliste nõuete arestimist TMS § 217 lg 1 alusel. Rahaliste nõuete arestimise akte täitemenetluses saab vaidlustada võlgnik ehk avaldaja I. Avaldaja II ei saa täitemenetluses rahaliste nõuete arestimist vaidlustada. Seetõttu ei saa selle peale esitada kaebust ka kohtutäiturile TMS § 217 lg 1 alusel ega maakohtule TMS § 218 lg 1 alusel. Maakohus on õigesti keeldunud avaldaja II kaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Seetõttu jätab kolleegium maakohtu määruse muutmata osas, milles maakohus keeldus avaldaja II kaebuse menetlusse võtmisest täiteasjas nr 031/2021/505. Kuna maakohus ei ole lahendanud avaldaja II kaebusi täiteasjades nr 048/2015/1266, nr 022/2021/2611, nr 008/2021/105, siis nende täiteasjade osas tuleb tsiviilasi saata maakohtule avaldaja II kaebuste menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohus ei saa määruskaebementluses lahendada maakohtu poolt lahendamata jäänud kaebusi. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada osaliselt ning saata asi maakohtule tühistatud osas menetlusse võtmise otsustamiseks.
Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt maakohtu otsustada.
(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.