lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-3882/23

Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 01.09.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-3882/23
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
01.09.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1432
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetlusesTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 177 lg 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 651Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatusTsMS § 654Ringkonnakohtu otsuse sisuTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-20-3882/19Viru Maakohus Narva kohtumaja09.07.2021

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal12831829Narva linn, Kreenholmi tn 36 korteriühistu80145652(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin

Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-3882

Tsiviilasi

AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avaldus Irina Salnikova vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 9. juuli 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829), lepinguline esindaja Arvi Luhakooder Vastustaja (puudutatud isik): Irina Salnikova (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Igor Sumarok

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Viru Maakohtu 9. juuli 2021. a määrus menetluskulude jaotuse osas (resolutsiooni p 5) ja teha selles osas uus määrus, millega jätta maakohtus kantud menetluskulud puudutatud isiku Irina Salnikova kanda.
2.Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
3.Lugeda maakohtu määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:
3.1.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
Jätta rahuldamata Irina Salnikova taotlus aegumise kohaldamiseks.
3.2.Rahuldada AB “Lietuvos draudimas” Eesti filiaali avaldus Irina Salnikova vastu kahju hüvitamiseks.
3.3.Välja mõista Irina Salnikovalt AB “Lietuvos draudimas” Eesti filiaali kasuks kahjuhüvitis summas 1184 eurot 78 senti.
3.4.Välja mõista Irina Salnikovalt AB “Lietuvos draudimas” Eesti filiaali kasuks viivis kahjuhüvitiselt (1184 eurot 78 senti) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates
11.märtsist 2020 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
3.5.Jätta maakohtus kantud menetluskulud Irina Salnikova kanda.
4.Määruskaebus rahuldada.
5.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Irina Salnikova kanda.
6.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast asjas tehtud lõpplahendi jõustumist. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD

1.AB “Lietuvos draudimas” Eesti filiaal (avaldaja) esitas 11. märtsil 2020 Viru Maakohtule avalduse Irina Salnikova (puudutatud isik) vastu kahju 1184 euro 78 sendi hüvitamiseks ja alates 11. märtsist 2020 kuni põhinõude tasumiseni kahjuhüvitiselt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise väljamõistmiseks. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. Avalduse kohaselt sõlmisid Codan Forsikring A/S Eesti filiaal ja kindlustusvõtja A.A. 1. novembril 2013 kodukindlustuse lepingu (poliis nr X), millega kindlustati korter asukohaga X ning kodune vara. Avaldaja on UAB DK “PZU Lietuva” Eesti filiaali üldõigusjärglane, kes omakorda on Codan Forsikring A/S Eesti filiaali üldõigusjärglane. Avaldaja sai 28. detsembril 2013 kindlustusvõtjalt kahjuteate. Kahjuteate kohaselt toimus
28.detsembril 2013 X korteris veekahju – ülevalt naaber uputas. Narva linn, Kreenholmi tn 36 korteriühistu (registrikood 80145652) juhatuse liige B.B. selgituse kohaselt sai veekahju alguse korterist nr X. Avaldaja esindaja Roheline Laine OÜ vaatas 31. detsembril 2013 kahjustada saanud korteri nr X üle ning koostas ülevaatuse akti. Akti kohaselt on esiku tapeedil ja lael veekahjustused. Kaks ust on paisunud (pundunud). Parketil on veekahjud (põrand on köögiga ühine). Korteri nr X remondiks koostas hinnapakkumise Brevanor OÜ summas 1835 eurot 48 senti. Avaldaja hinnangul oli korteri remondiks pakutud hind mõistlik. Hinnapakkumises näidatud kulud olid vajalikud veekahjustuse tagajärgede likvideerimiseks. Avaldaja hüvitas kindlustusvõtjale kahju summas 1184 eurot 78 senti. Omavastutus summas 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda.

Puudutatud isik on korteriomandi X omanik. Puudutatud isik ei ole avaldajale kahju hüvitanud. Avaldaja hinnangul on puudutatud isik rikkunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduses (KOS) § 11 lg 1 p-s 1 sätestatut ning vastutab tekkinud kahju eest. Avaldaja täiendavate seisukohtade kohaselt kuulub kohaldamisele tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 149. Avaldaja esitas puudutatud isikule 28. jaanuaril 2014 tagasinõude ja andis mõistliku tähtaja kahju hüvitamiseks ning palus kahju hüvitada hiljemalt 14. veebruariks 2014. Kuna kahju hüvitamiseks antud mõistlik tähtaeg on möödunud ning puudutatud isik ei ole kahju hüvitanud, siis on kahjunõue muutunud sissenõutavaks alates 15. veebruarist 2014. Kuna aegumine algas 15. veebruaril 2014, siis avalduse esitamise päeval, 11. märtsil 2020, ei olnud aegumise algusest veel kümme aastat möödunud. Nõue ei ole aegunud.

2.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist. Brevanor OÜ poolt 10. jaanuaril 2014 väljastatud hinnapakkumine ei ole usaldusväärne. Puudutatud isik oli arvamusel, et antud juhul ei ole kindlustusvõtjale makstud hüvitise summa põhjendatud ja hinnapakkumises esitatud remonditööde maht ületab oluliselt status quo taastamiseks vajalike tööde mahtu. Puuduvad igasugused tööde üleandmise aktid, mis tõendavad tööde teostamist Brevanor OÜ poolt ja selle vastuvõtmist korteri X omaniku poolt. Avaldaja ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et tegelik veeleke toimus puudutatud isiku korteris ning see tekitas kahju X korterile. Avaldajal puudub tagasinõude õigus puudutatud isiku vastu, esitatud nõue on põhjendamata ja kahju suurus tõendamata. Avaldaja nõue on aegunud.

MAAKOHTU LAHEND

3.Viru Maakohus jättis 9. juuli 2021. a määrusega rahuldamata puudutatud isiku taotluse aegumise kohaldamiseks (resolutsiooni p 1). Maakohus rahuldas avalduse (p 2) ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kahjuhüvitise 1184 eurot 78 senti (p 3) ja viivise kahjuhüvitiselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11. märtsist 2020 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni (p 4). Menetluskulud jäid poolte endi kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad (p 5). Kuivõrd puudutatud isik on nõustunud sõlmima avaldajaga kompromissi põhinõude ulatuses, st sisuliselt on ta avaldaja nõuet tunnistanud, avaldaja aga kompromissist keeldus, leidis kohus, et praegusel juhul on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kuna avaldaja puudutatud isiku poolt pakutud mõistlikust kompromissist keeldus, oleks käesoleval juhul menetluskulude puudutatud isiku kanda jätmine ebaõiglane ja põhjendamatu. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.Avaldaja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas ja teha selles osas uue määruse, millega jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Avaldaja pöördus kohtusse põhjendatult, kuna puudutatud isik vaidles avaldaja nõudele, sh viivise nõudele vastu nii kohtuväliselt kui ka kohtumenetluse jooksul. Maakohus rahuldas avaldaja nõude täies ulatuses. Põhjendatud on jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja § 477 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.
5.Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.

Puudutatud isik oli valmis sõlmima kompromissi 2020. a detsembris, kui tegi avaldajale vastava ettepaneku. Avaldaja ei olnud kompromissiga nõus. Maakohus on õigesti leidnud, et sellises olukorras on ebaõiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel menetluskulude jaotuse osas (maakohtu määruse resolutsiooni p 5) tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab menetluskulud puudutatud isiku kanda. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
7.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Avaldaja on vaidlustanud maakohtu määruse üksnes menetluskulude jaotuse osas. Muus osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud.
8.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaselt menetlusosaliste endi kanda, kuna avaldaja keeldus puudutatud isiku poolt pakutud kompromissist. TsMS § 172 lg-st 1 tuleneb kohtule ulatuslik diskretsiooni- ehk kaalutlusõigus menetluskulude jaotamisel. TsMS § 172 lg 1 esimese lause üldpõhimõtte järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab kohtule menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusruumi, võimaldades põhjendatud juhtudel jätta menetluskulud täielikult või osaliselt mõne menetlusosalise kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus kaalutlusõigust praegusel juhul kohaselt teostanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei sisalda maakohtu määrus piisavaid põhjendusi selle kohta, miks on õiglane jätta kulud menetlusosaliste endi kanda.
8.1.Ringkonnakohus leiab, et menetluskulude kohaldada TsMS § 172 lg 1 teist lauset.

jaotamisel

tuleb

praegusel

juhul

Avaldaja teostas avalduse esitamisel enda menetluslikke õigusi, mida ei saa avaldajale ette heita. Puudutatud isik vaidles avaldaja nõudele vastu kohtuväliselt ja kohtumenetluse jooksul. Sellises olukorras tingis avalduse kohtusse esitamise ja sellega seoses menetluskulude tekke puudutatud isiku enda tegevus avaldaja nõudele vastuvaidlemisel. Asjaolu, et avaldaja ei olnud nõus sõlmima menetluse kestel kompromissi puudutatud isiku poolt välja pakutud tingimustel, ei saa olla aluseks jätta avaldaja menetluskulud tema enda kanda olukorras, kus avaldus tervikuna rahuldati. Avaldaja on märkinud, et ta ei saa kompromissiga nõustuda, kuna tal on tekkinud kohtumenetlusega õigusabikulud. Avaldaja saavutas avaldusega taotletud eesmärgi – avaldus rahuldati täies ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praeguses asjas alust kalduda kõrvale põhimõttest, mille kohaselt on mitme menetlusosalisega hagita menetluses üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. Eeltoodud põhjendustel tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas ja teeb selles osas uue määruse, millega jätab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel puudutatud isiku kanda.

9.Kuivõrd avaldaja määruskaebus rahuldatakse, tuleb määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS 172 lg 1 teise lause järgi jätta samuti puudutatud isiku kanda.
10.Menetluskulude rahalise suuruse, sh määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulude suuruse, määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

/digitaalselt allkirjastatud/ Triin Uusen-Nacke

/digitaalselt allkirjastatud/ Vahur-Peeter Liin

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja