2-20-2781/12 - Muud - Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

2.Avaldaja oli UAB DK “PZU Lietuva” Eesti filiaal üldõigusjärglane alates 31.05.2015. Codan Forsikring A/S Eesti filiaali kindlustusportfell läks 31.10.2014 üle UAB DK “PZU Lietuva” Eesti filiaalile. Avaldaja oli kindlustusandja üldõigusjärglane, kes oli kindlustanud Tallinnas aadressil XXX asuva korteri. Kindlustusandja ja korteriomanik sõlmisid korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr 432309214. Kindlustusvõtjaks oli Q. Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus oli 63 eurot. Avaldaja sai 06.09.2013 kindlustusvõtjalt kahjuteate. Kahjuteate kohaselt toimus 06.09.2013 kahjujuhtum - öösel oli majas tulekahju ja korter sai tulekahju kustutusveega kahjustusi. Avaldaja esindaja OÜ Background vaatas 12.09.2013 üle kahjustatud korteri ning vormistas kahjude ülevaatuse akti. Kahjude ülevaatuse akti kohaselt toimus 06.09.2013 korteris nr 66 tulekahju ning kustutustööde käigus sai veekahjustusi korter nr 62, mis paiknes korteri nr 66 all. Kahjustatud oli köögi värvitud, pahteldatud paneellagi. Esikus oli kahjustud värvitud, pahteldatud paneellagi ning kõik tapeeditud seinad. Esik oli tapeeditud kahe erineva tapeediga. Lisaks sai kahjustada esiku kapp, mille sisemised vaheplaadid olid pundunud ning haisesid kustutusvee kahjude tagajärjel. Magamistoa seintes oli üks tapeedi tüüp. Veekahjustusi sai ka rõdu puitalus. OÜ Background esitas avaldajale kahjukäsitluse kokkuvõtte, millele olid lisatud kahju ülevaatuse käigus tehtud fotod. AWS Grupp OÜ tegi hinnapakkumise korteri remondiks 3 815,76 eurot ja esikukapi remondiks 452,40 eurot (kokku 4 268,16 eurot). Avaldaja leidis, et hinnapakkumised olid mõistlikud, sest näidatud kulud olid vajalikud veekahjustuse tagajärgede likvideerimiseks. AWS Grupp OÜ remontis kahjustada saanud korteri ning esikukapi ning esitas avaldajale tööde üleandmise ja vastuvõtmise akti ning arve 4 205,16 eurot. Omavastutus 63 eurot jäi kindlustusvõtja kanda (4 268,16 - 63 = 4 205,16). Avaldaja hüvitas remondiarve alusel kahju 4 205,16 eurot. Avaldaja tegi Päästeametile päringu tulekahju tekepõhjuse kohta. Päästeameti kinnituse kohaselt põhjustas 06.09.2013 toimunud tulekahju hooletu suitsetamine. Puudutatud isik oli

3.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu. 06.09.2013 toimus tulekahju korteris nr 66. Põles korteri rõdu ja korter ise. Puudutatud isik toimetati põlevast korterist haiglasse. Korter muutus tulekahju tagajärjel elamiskõlbmatuks. Politsei algatas kriminaalmenetluse nr 13230111497, mis lõpetati 23.10.2013, sest kuriteo toime pannud isikut ei tuvastatud. Puudutatud isikul puudus kahju hüvitamise kohustus, sest kahju tekkimine polnud seotud tema tegevuse või tegevusetusega ja kahju tekkis temast mitteolenevatel põhjustel. Puudutatud isikul ei olnud ega saanud olla kohustust hoida ära kustutusvee sattumist alumisse korterisse. Tulekahju kustutamata jätmine oleks võinud tekitada veelgi suuremat kahju nii pooltele kui teistele naabritele. Korteri nr 66 omanik ei rikkunud tuleohutuse nõudeid ega põhjustanud suitsetamisega tulekahju. Suitsetamine hoonetes polnud keelatud. Politsei selgitas välja, et rõdu uks oli suletud, kuid rõdu aknad avatud. Politsei tuvastas, et puudutatud isik ja tema külaline ei suitsetanud rõdul, vaid köögis. Usutav ja tõenäoline oli, et tulekahju põhjustas läbi lahtise rõdu akna kortermaja ülemistelt korrustelt rõdule heidetud põlev sigaret või muu tulekahju põhjustanud ese. Põlenguga ei tekitatud varalist kahju korteri nr 62 omanikule. Uue esikukapi ehitamise kulud ei olnud põhjendatud. Kahjustusi polnud piisavalt dokumenteeritud ja puudusid fotod, mille tõttu polnud kahjustuste olemasolu ja ulatust võimalik mõistlikult hinnata. Hinnapakkumine uue kapi ehituseks ei sisaldanud informatsiooni materjalide koguse, materjalide liigi ega töö ja materjali maksumuse kohta. Asjaolu, et veekahjustuse tõttu pundunud puitdetailid taastuvad üldjuhul kuivades juba mõne päevaga, oli üldtundud. Ilmselt oleks olnud põhjendatud kapi osaline remont, mitte uue kapi ehitamine. Esikukapp oli olnud korteris 25 aastat. Seega polnud põhjendatud vana kapi hüvitamine uue kapi ehitamise hinnaga. Puudutatud isik seadis kahtluse alla ka korteris tehtud remonditööde mahu ja maksumuse. Avaldaja tugines kahju suuruse tõendamisel hinnapakkumisele ja kahju ülevaatuse aktile. Kahju ülevaatuse aktist selgus, et kokku oli kahjustatud lagede pindala 28,81 m2. Hinnapakkumises oli arvestatud lagede pindalaks 29,7 m2, mis on ligi 1 m2 võrra suurem kui reaalselt fikseeritud kahjustatud lagede pindala. Avalduse lisana esitatud hinnapakkumises oli arvestused tehtud seinte pindalale 66,5 m2, mis oli 13,5 m2 suurem kui reaalselt fikseeritud kahjustatud seinte pindala. Seega oli seinte maalritööde osas tehtud valearvestus ja kahju suurust suurendati põhjendamatult (esiku ja magamistoa seinad). Ukseavade viimistlemiseks maalritöid vaja ei läinud ja tegemist oli põhjendamatu töömahu suurendamisega. Samuti hinnapakkumises ei arvestatud, et ka magamistoas olid ukse- ja aknaava ja nende alla jääva pinna viimistlemiseks maalritööde arvestamine polnud põhjendatud. Avaldaja esitatud kokkuvõte ei võimaldanud tegelikkuses hinnata kahju suurust ja maksumust. Kuna avaldaja nõue polnud usaldusväärselt tõendatud ega põhjendatud, tuli see jätta rahuldamata. Kuna nõue oli tõendamata, oli põhjendamatu ka viivise nõue. Puudutatud isik leidis, et arvestades tema majanduslikku, tervislikku ja perekondlikku olukorda tuli kahjuhüvitist vähendada. Puudutatud isikule tekkis tulekahju tõttu suur kahju. Puudutatud isik oli 100% töövõimetu ja hooldas raskesti haiget ema. Kahju nõue tuli jätta rahuldamata ka aegumise tõttu. Menetluse edasine käik maakohtus

vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist. Seega ei tulenenud KOS § 11 lg-st 3, et korteriomaniku vastutuse aluseks oleks üksnes tema süüline käitumine (Riigikohtu 06.09.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-06, p 15). Päästeameti Põhja Päästekeskus tõi tulekahju oletatava põhjusena välja hooletu suitsetamise (toimiku lk 27-28). Politsei- ja Piirivalveameti määrusest kriminaalmenetluse lõpetamise kohta (toimiku lk 45-46) nähtus, et tulekahju avastati 06.09.2013 kella 01.30 paiku, mil põles korteri nr 66 rõdu ja korter ise. Sündmuskoha ülevaatusel tuvastati, et korteri rõdul oli hulgaliselt põlemisprahti. Puudutatud isik jättis enne põlengut magama minnes enda ütluste kohaselt rõduaknad lahti. Rõdu oli kinni ehitatud. Puudutatud isik ja tunnistajana üle kuulatud ning korteris 05.09.2013 külalisena viibinud W kinnitasid, et nad mõlemad suitsetasid korteris, kuigi tegid seda köögis, mitte rõdul. Samas avaldas tunnistajana üle kuulatud C, et tundis suitsulõhna juba õhtul kella 22.00 ajal ning puudutatud isik suitsetas enda sõnul köögis. Kuna asjas kogutud tõenditest nähtus korteris suitsetamine, siis polnud puudutatud isik veenvalt põhistanud ega tõendanud, et tulekahju ei olnud põhjustatud tema hooletust suitsetamisest. Asjas kogutud tõenditest ei saanud tuvastada, et põlengu oleks põhjustanud mistahes muu asjaolu peale hooletu suitsetamise. Asjas ei leidnud tuvastamist, et mõni kolmas isik oleks visanud põleva suitsukoni puudutatud isiku rõdule. Kuna rõdu oli kinni ehitatud, ei pidanud kohus sellist sündmuste käiku ka eluliselt usutavaks. Puudutatud isik ei toonud esile asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et korter süttis süütamise või mõne muu kuriteo tulemusena, mille ärahoidmist ei saanud temalt mõistlikkuse põhimõtete kohaselt eeldada. Puudutatud isik ei tõendanud, et tema ning tema külaliste suitsetamine korteris oleks toimunud viisil, kus oleks ära hoitud tulekahju tekkimine (tuleohutuse seaduse § 5 lg 4). Seega vastutas puudutatud isik tekkinud kahju eest. Asjaolu, et politsei ei tuvastanud tulekahju uurimisel süüdlast ning hoonete sees oli suitsetamine lubatud, ei omanud kohtu hinnangul asjas tähtsust. Kohus ei nõustunud puudutatud isiku väidetega, et kuna kriminaalmenetluse lõpetamise määruse (toimiku lk 45-46) kohaselt korteri nr 62 omanikule põlenguga kahju ei tekitatud, ei ole kahju tekkimine tõendatud. Avaldaja väidete ja tõendite kohaselt tekkis korterile nr 62 kahju mitte põlengu, vaid põlengu kustutamiseks kasutatud vee tõttu. Kindlustusvõtja teatas 06.09.2013 (toimiku lk 17), et öösel toimus majas tulekahju. Kahjust teatanud isiku sõnul korter sai kustutusveega kahjustusi. 06.09.2013 koostati kahjude ülevaatuse akt (toimiku lk 18) ning 12.09.2013 kahjustatud korteri ülevaatuse kokkuvõte koos fotodega (toimiku lk 19-20). Seega sai korter nr 62 kahjustusi kustutusvee tagajärjel. Kahjustuste puudumist puudutatud isik ei põhistanud ega tõendanud.

seisukohtadest ei nähtunud, millele tuginedes olid arvutused tehtud. Puudutatud isik ei põhistanud ega tõendanud oma arvutuste aluseks olevaid algandmeid. Viidatud arvutusvead ei muudaks avaldaja kogu nõuet alusetuks. Puudutatud isik ei põhistanud väidet, mille kohaselt oleks tulnud pakkumiste mahust maha arvestada uste ehk avade mahud ega miks peaks ehitusettevõte teostama avade ümbruste viimistlused tasuta. Puudutatud isik ei tõendanud, et kannatanu korteris tekkinud kahjustuste kõrvaldamine oleks olnud võimalik oluliselt väiksemate kuludega. Kahju suurust oli võimalik tõendada hinnapakkumistega ning need oli avaldaja esitanud. Puudutatud isik ei tõendanud väiteid, mille kohaselt oli kapi vanuseks vähemalt 25 aastat ning veekahjustuste tõttu oleks kapp ilma kahjustuste kõrvaldamiseta ise taastunud ega põhistanud, millistele usaldusväärsele menetlusvälisele allikale tuginedes saaks kohus tuvastada, et kapi detailid taastusid ise mõne päevaga. Avaldaja tõendas kahjustada saanud korteri ja esikukapi parandamiseks vajalike mõistlike kulude suurust. Puudutatud isiku vastuväited jäid paljasõnalisteks (VÕS § 132 lg 1 ja lg 3). Puudutatud isik ei toonud esile ega tõendanud asjaolusid, mis võimaldaksid kahju hüvitist vähendada või mis annaksid alust arvata, et temalt kahju väljamõistmine oleks äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõetamatu (VÕS § 140 lg 1). Puudutatud isiku esitatud tõenditest (toimiku lk 47-49) ei saanud teha mistahes järeldusi selle kohta, millised olid puudutatud isiku sissetulekud ning temale kuuluva vara väärtus. Puudutatud isik ei tõendanud, et ta ise kandis suurt kahju seoses korteri põlenguga. Olukorras, kus korter sai kahjustada selles toimunud hooletu suitsetamise tõttu, polnud puudutatud isik põhistanud, miks talle endale tekkinud kahju tõttu oleks naaberkorterile tekitatud kahju väljamõistmine temalt äärmiselt ebaõiglane. Puudutatud isik ei toonud välja, kes kasutab temale kuuluvat korterit ajal, mil ta ise seal ei ela ega tõendanud, et ta korteri väljaüürimisest tulu ei saa. Kuna avaldaja kahju nõue oli põhjendatud, siis kuulus rahuldamisele ka viivisenõue (VÕS § 113 lg 1). Kohus märkis, et kohtulahend kuulus TsMS § 478 lg 1 ja lg 4 alusel täitmisele peale jõustumist. Puudutatud isiku määruskaebus