Kohtulahendid Õigusaktid EL õigus Kohtud Valdkonnad MCP Konto

Kohtulahendid Õigusaktid EL õigus Kohtud Valdkonnad MCP Konto

lahend.eeKohtud Valdkonnad Riigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

Kohtulahendid/2-24-6859/12

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 15.09.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-24-6859/12
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 15.09.2025
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1853

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Lääne Ringkonnaprokuratuur · Väljaminev kiri · 2024-11-25

Lääne Ringkonnaprokuratuur · Sissetulev kiri · 2024-11-21

Lõuna Ringkonnaprokuratuur · Väljaminev kiri · 2024-12-13

Päästeamet · Väljaminev kiri · 2026-07-06

Päästeamet · Sissetulev kiri · 2026-07-06

Politsei- ja Piirivalveamet · Väljaminev kiri · 2026-07-03

Viidatud sätted

Riigi Teataja

VÕS § 1044 lg 1, 2, 3Muul alusel esitatavad nõuded TsÜS § 149 lg 1Seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg TsÜS § 150 lg 1Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg VÕS § 115 lg 1Kahju hüvitamine VÕS § 492 lg 1Nõude üleminek AÕS § 72 lg 5Kaasomandi valdamine ja kasutamine KrtS § 31 lg 1Korteriomaniku kohustused TsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

If P&C Insurance AS10100168(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Määruse tegemise aeg ja koht 15. september 2025, Tallinn Kohtuasja number

2-24-6859

Kohtuasi

If P&C Insurance AS-i avaldus V.H vastu võlgnevuse nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 7. juuni 2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

If P&C Insurance AS-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja If P&C Insurance AS (registrikood 10100168), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Puudutatud isik V.H (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Oksana Morozova

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 7. juuni 2024 määrus ning saata tsiviilasi tagasi samale maakohtule menetluse jätkamiseks.

2.If P&C Insurance AS-i määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Võlaõigus

20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus

TsMS § 667 lg 2Määruskaebuse lahendamine

VÕS § 1 lg 1Seaduse kohaldamine

VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral

VÕS § 1043Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine

VÕS § 108Kohustuse täitmise nõudmine

VÕS § 127 lg 2Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatus

VÕS § 3Võlasuhte tekkimise alused

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1.If P&C Insurance AS-i (avaldaja) esitas V.H (puudutatud isik) vastu avalduse kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju nõudes, milles palub puudutatud isikult välja mõista põhinõudena 4958,70 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 08.09.2021 kuni 30.04.2024 eest summas 1284,76 eurot ja viivise alates 01.05.2024 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses põhivõla tasumata jäägilt kuni selle tasumiseni. 1.1 Avalduse kohaselt toimus puudutatud isikule kuuluvas korteris aadressil XXX, Tallinn 16.05.2020 tulekahju, mille tagajärjel sai kannatada teine korter YYY, Tallinn, mis oli avaldaja poolt kindlustatud. Kahju (sh remondi ja puhastusteenuse maksumus) hüvitati 4958,70 euro ulatuses ja VÕS § 492 lg 1 alusel läks kahju hüvitamise nõue kindlustusvõtjalt üle kindlustusandjale ehk avaldajale. Avaldaja esitas 20.07.2020 puudutatud isikule tagasinõude avalduse, kui puudutatud isik nõuet tähtaegselt ei tasunud. Päästeamet kinnitas, et tulekahju puudutatud isiku korteris sai alguse väljatõmbe kubust ehk kahjustav asjaolu lähtus korteriomandi eriomandi piirest. Avaldusele lisatud fotodelt nähtub tahmasete kahjustatu korteris. Tekkinud kahju suuruse tõendamiseks on avaldaja esitanud tulekahju kahjustuste likvideerimise osas hinnapakkumise ja maksekviitungid. 1.2 Avaldaja nõue ei ole aegunud, sest rikuti seadusest tulenevat kohustust, s.o korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 p 1 tulenevat omaniku kohustust hoida eriomandi ese korras ning seda ja kaasomandi esest kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Puudutatud isiku korteris tekkis tulekahju, mille tagajärjel tekkis kahju teisele korteriomanikule, st mõjud ületasid tavakasutusest tekkivaid mõjusid ja aegumisele kohaldub TsÜS § 149 lg 1.

2.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu, paludes jätta nõude selle aegumise tõttu rahuldamata. Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kuna avaldaja oli kahjust teadlik vähemalt 20.07.2020, kui esitas puudutatud isikule tagasinõude ja avaldus kohtule on esitatud 30.04.2024, siis aegus avaldaja väidetav kahjunõue puudutatud isiku vastu tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 150 lg 1 alusel 20.07.2023. Kuna avaldaja põhinõue on alusetu, siis on alusetu ka viivise nõue.

2.1.Tegelik kahju suurus ei ole tõendatud ja arusaamatuks jääb, millised kahjustusi sai naaberkorter ja milliseid taastamistöid teostati. 16.05.2020 tekkis puudutatud isiku korteris äikese mõjul voolu järsk kõikumine ja lühis elektrivõrgus, mistõttu elektrijuhtmestik hakkas hõõguma ja korter täitus suitsuga, samuti sai kahjustada olmetehnika. Tekkis rahm, mis ladestus kõige enam puudutatud isiku köögis ja kodirdoris. Puudutatud isiku korteris on kaks tuba, millest vaid ühel on ühine sein YYY, Tallinn korteriga. Ühine sein on kogupikkuses kaetud raamaturiiuliga ning seinal puuduvad pisitkud ja ventilatsioonirest, samuti olid aknad kinni. Ühise seina kaudu naaberkorteri kahjustada saamine nõutud summa ulatuses on võimatu. Ka fotodelt ei nähtu korteris olulisi kahjustusi.

3.Kohus määras 21.05.2024 kirjaga, et lahendab puudutatud isiku aegumise taotluse vahemäärusega hiljemalt 07.06.2024. Maakohtu määrus ja põhjendused

4.Harju Maakohus jättis 07.06.2024 määrusega avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

4.1.Määruse põhjenduste kohaselt leidis maakohus, et avaldaja nõude aluseks on VÕS § 1043jj ehk kahju õigusvastase tekitamise sätted (nn lepinguväline kahju), sest poolte vahel puuduvad lepingulised suhted. KrtS § 31 lg 1 (sh p 1) sätestab korteriomaniku kohustused kui seadusest tulenevad kohustused, millede aegumist reguleerivad TsÜS 10. peatüki 3. jao sätted, sh TsÜS § 149 ja § 150. Ehkki TsÜS § 149 lg 1 järgi on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat, on TsÜS § 149 lg 1 suhtes erisätteks TsÜS § 150 lg 1, mis reguleerib kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaega. Seega on tegemist TsÜS § 150 lg-s 1 sätestatud erijuhtumiga ehk õigusvastaselt tekitatud kahjuga, mille aegumistähtaeg on kolm aastat. Maakohus viitas, et TsÜS § 149 lg 1 sätestatud 10-aastane aegumistähtaeg kahju hüvitamise nõuetele reeglina ei kohaldu, sest tehingulised kahju hüvitamise nõuded aeguvad § 146 järgi, nagu ka lepingueelsetest läbirääkimistest tulenevad nõuded ning deliktilised nõuded aeguvad §-de 150 ja 153 järgi. TsÜS § 149 lg 1 kohaldub üksnes sellistele kahju hüvitamise nõuetele, millised ühegi erisätte järgi ei aegu (Tsiviilseadustiku üldosa seaduse kommenteeritud väljaanne, § 149).

4.2.Maakohus tuvastas, et esialgne kannatanu (kindlustusvõtja) pidi tekkinud kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada saama 16.05.2020, kui kahjujuhtum aset leidis või hiljemalt 20.07.2020, kui avaldaja esitas puudutatud isikule kahjunõude. Seega kahjunõude kolmeaastane aegumistähtaeg hakkas kulgema hiljemalt alates 20.07.2020 ning saabus hiljemalt 20.07.2023. Avaldaja esitas avalduse kohtusse aga alles 30.04.2024, s.o pärast nõude aegumistähtaega (20.07.2023). Avaldaja ei toonud esile TsÜS 5. jaos sätestatud aegumise peatumise ega katkemise aluseid, samuti ei ole aegumine peatunud ega katkenud nõude üleminekul kindlustusvõtjalt kindlustusandjale. Maakohus leidis, et avaldaja kahjunõue puudutatud isiku vastu on aegunud. Maakohus ei hinnangud seetõttu nõude sisulist põhjendatust. Määruskaebus

5.Avaldaja esitas 07.06.2024 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada.

5.1.Määruskaebuse kohaselt on maakohus vääralt kohaldanud TsÜS §-i 150 ja asunud seisukohale, et avaldaja nõue on aegunud. Korteriomanike vaheline kahju hüvitamise nõue põhineb üldjuhul seadusjärgsel võlasuhtel ning aegumisele kohaldatakse seega TsÜS § 149. Kui korteriomanik tekitab teisele korteriomanikule korteriomandi eseme kasutamisega kahju, ei saa teiselt korteriomanikult vähemalt üldjuhul nõuda kahju hüvitamist deliktiõiguse alusel. Kuivõrd avaldaja on oma nõude korteriomanikult omandanud VÕS § 492 alusel, siis on tegemist korteriomanike vahelisest suhtest tuleneva nõudega. Ka Riigikohus on leidnud, et korteriomanike ühisusest tuleneb eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes (RKTKo 20.12.2017, 2-14-25115 p 13) ja ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena mh deliktiõiguse sätteid (RKTKm 13.02.2013, 3-2-1-186-12, p 10). Vastus määruskaebusele

6.Puudutatud vaidles määruskaebusele vastu ja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Maakohus tegi põhjendatud järeldused, miks avaldus ei kuulu rahuldamisele. Tegemist ei ole korteriomanike vahelise kahju hüvitamise nõudega ja TsÜS § 149 ei kohaldu. Avaldaja poolt viidatud Riigikohtu lahendid ei oma käesolevas asjas tähtsust. Edasine menetluse käik

7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning tsiviilasi saata menetluse jätkamiseks samale maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.

9.Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et puudutatud isiku korteris nr 62 toimus 16.05.2020 tulekahju. Avalduse kohaselt nõuab avaldaja puudutatud isikult KrtS § 31 lg 1 p 1 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg-s 5 sätestatud kohustuse (eriomandi korrashoiu kohustus) rikkumisest tulenevalt korterile nr 46 tekitatud kahju hüvitamist. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas avaldajale (kindlustusandjale) VÕS § 492 lg 1 alusel üle läinud kindlustusvõtja kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku (kahju põhjustanud korteri omaniku) vastu on korteriomanike vaheline kahju hüvitamise nõue, kas nõue võib olla aegunud ja kas nõue põhineb seadusjärgsel võlasuhtel või deliktiõigusel. Vaidlus on eelkõige selles, kas aegumisele kohaldatakse TsÜS § 149 lg-t 1 või TsÜS § 150 lg-t 1.

10.Kolleegiumi hinnangul on maakohus ekslikult leidnud, et avaldaja nõude ja puudutatud isiku vastutuse aluseks on kahju õigusvastase tekitamise sätted (s.o VÕS § 1043jj).

10.1.Korteriomanike ühisusest tuleneb eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele kohaldub VÕS § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu (RKTKo 14.12.2013, 3-2-1-129-13, p 19). Sarnane

seadusjärgne võlasuhe on ka kinnisasja kaasomanike vahel (RKTKo 15.06.2011, 3-2-1-51-11, p 15).

10.2.KrtS § 31 lg 1 p 1 sätestab korteriomanikule kohustuse hoida eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Lisaks peavad korteriomanikud kaasomanikena AÕS § 72 lg 5 teise lause järgi käituma üksteise suhtes lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õigusi kahjustamast. VÕS §-st 102 tuleneb korteriomanikule kohustus teatada teistele korteriomanikele (või valitsejale) oma kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust kohustuse täitmisele viivitamata pärast seda, kui ta sai takistavast asjaolust teada. Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega, mh nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel (vt ka RKTKo 14.12.2013, 3-2-1-129-13, p-d 21–22).

10.3.Avaldaja taotleb puudutatud isikult KrtS § 31 lg 1 p-s 1 ja AÕS § 72 lg-s 5 sätestatud kohustuse rikkumise tõttu VÕS § 115 ja §-de 127 ja 128 alusel kahju hüvitamist. Seega põhineb avaldaja puudutatud isiku vastu esitatud nõue seadusjärgsel võlasuhtel.

10.4.Ringkonnakohus selgitab, et kui korteriomanik tekitab teisele korteriomanikule korteriomandi eseme kasutamisega kahju, ei saa teiselt korteriomanikult vähemalt üldjuhul nõuda kahju hüvitamist deliktiõiguse alusel. Nii kaasomanike- kui ka korteriomanike vahelistele kahju hüvitamise nõuetele kohaldub analoogia alusel VÕS § 1044 lg 2, mis välistab olulises osas deliktiõiguslike nõuete esitamise (vt nt RKTKo 15.06.2011, 3-2-1-5111, p 19). Üksnes juhul, kui rikutud kohustuse kaitse-eesmärk ei hõlma tekkinud kahju, saab kannatanud korteriomanik, olgugi, et poolte vahel on seadusest tulenev võlasuhe, esitada VÕS § 1044 lg 1 järgi teise korteriomaniku vastu deliktilise nõude (vt RKTKo 25.09.2013, 3-2-180-13, p 17). Lisaks saab deliktilise nõude esitada VÕS § 1044 lg 3 järgi juhul, kui kohustuse rikkumise tagajärjena põhjustatakse isiku surm või tekitatakse talle kehavigastus või tervisekahjustus.

10.5.Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul asjaolusid, mis annaks alust deliktilise nõude esitamiseks, sh pole puudutatud isik toonud kohtu ette asjaolusid, millest saaks järeldada, et korteri taastamisest tekkinud kulud ei oleks hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga VÕS § 127 lg 2 mõttes. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et kohustuse rikkumise tagajärjena oleks põhjustatud isiku surm või tekitatud kehavigastusi ja tervisekahjustusi.

11.Kuna menetlusosaliste vahel on seadusest tulenev võlasuhe, ei kohaldu nõude aegumisele TsÜS § 150 lg 1, milles on sätestatud kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg. Nõude aegumisele tuleb kohaldada TsÜS §-i 149, mille esimese lause kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg üldjuhul kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest (vt RKTKo 20.12.2017, 2-14-25115, p 13; TrtRnKo 23.03.2018, 2-17-4782, p 11; TlnRnKo 30.04.2020, 2-18-5233, p 19; TlnRnKm 31.08.2021, 2-20-2781, p 12; TrtRnKm 02.06.2022, 2-20-8225 p-d 9.3-9.4).

11.1.Arvestades, et avaldus esitati kohtule 30.04.2024, siis ei olnud avalduse esitamise ajaks TsÜS §-s 149 sätestatud aegumistähtaeg möödunud ning avaldaja nõue ei ole aegunud.

12.Ülaltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus on jätnud ebaõigesti avalduse aegumise tõttu rahuldamata. Seega tuleb maakohtu määrus tühistada ja tsiviilasi saata menetluse jätkamiseks samale maakohtule.

13.TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada kulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. .

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja