Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

2-20-18201 hagimenetluses ning jätta XXi nõue täies ulatuses rahuldamata (tsiviilasi nr 2-20-18201). Töövaidluskomisjoni 02.12.2020 otsuse kohaselt rahuldas töövaidluskomisjon osaliselt hageja XXi avalduse, mh hageja töötasu nõue 2814 eurot kuulub viivitamatu täitmisele ning jättis rahuldamata OÜ Y kahju hüvitamise ja leppetrahvi nõude XXi vastu. Praeguse asja menetluses on üksnes töötaja XXi poolt esitatud nõuded tööandja Y OÜ vastu, kuna tööandja Y OÜ oma nõudeid hagimenetlusse ei ole esitanud. Kuna töövaidluskomisjon jättis rahuldamata XX nõude OÜ Y vastu 1) hüvitise saamiseks töölepingu lõpetamisest vähem ette teatatud aja eest; 2) XXi ületunnitasu nõude OÜ Y vastu, 3) osaliselt töötasu nõude juuni- ja juulikuu 2020 eest summas (4242,31-2462,25) ehk 1780,06 eurot; 4) osaliselt puhkusetasu nõude ning 5) osaliselt TLS § 109 lg 1 alusel makstava hüvitise nõude, siis antud osas vaidlustas töötaja Töövaidluskomisjoni otsuse ja esitas kohtule hagiavalduse.

2-20-18201 tööandja väited sellest, et töötaja seisis nädalavahetusel omal initsiatiivil. Kuna tööandja pidevalt nõudis ka laadimiste ajal ja muu töö tegemise ajal kasutada tahhograafil puhkeaega, siis on ka veerus tööaeg kokku (DDD failis ebaõigesti) märgitud. Õige aja saab nii, kui vaadata töö algusaega ja seejärgsel lõplikku magamaminekut. Probleemiks oli ka see, et ka iga auto peatus, ummikus seismine ja kõik muu oli häälestatud viisil, et auto arvestab puhkeaega. Vaatamata sellele on tegelikku töö alguse ja selle lõppu võimalik antud dokumendist tuvastada. Seda on võimalik võrrelda ka töötaja märkmetega ja tuvastada, et töötaja räägib tõtt. Kostja seisukoht

2-20-18201 avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Käesoleval juhul on mõlemad pooled vaidlustanud töövaidluskomisjoni 02.12.2020 otsuse, töötaja rahuldamata nõuete osas ning tööandja on palunud vaadata töövaidluskomisjoni otsuse uuesti läbi hagimenetluses, kuna ta ei nõustunud sellega. Tööandja ei olnud nõus, et komisjon rahuldas enamuse töötaja nõuetest ega ka sellega, et tema tasaarvestusavaldus jäeti täielikult tähelepanuta.

2-20-18201 Eeltoodust tulenevalt tuleb töötajale töötasu arvestamisel juuni- ja juulikuus lähtuda töötatud normaaltundest ehk töötasu perioodil 08.06.2020-31.07.2020 kuulub rahuldamisele vaid summas 1055,25 eurot (juuni) ja juulis 1407 eurot (bruto), kokku juuni- ja juulikuu eest 2462,25 eurot.

2-20-18201 tingimused ja kord" § 3 järgi on alammäär 22,37 eurot päevas. TLS § 21 lg 1 järgi võib tööandja saata töötaja töölähetusse ning pooled on selles kokku leppinud töölepingu sõlmimisel. Hageja nõuab 54 päeva eest päevarahaga 50 eurot 2700 eurot. Praegusel juhul ei ole hageja tõendanud, et pooled oleksid lähetusrahade hüvitamises 50 eurot päeva eest kokku leppinud, mistõttu kuulub rahuldamisele välislähetuse päevaraha nõue summas 1207,98 (54 x 22,37) eurot.

2-20-18201 tõendatud, et kostja pidi teise autojuhiga Saksamaale veokile järgi sõitma, et täita klientide ees võetud kohustused ja saada oma veok tagasi. Lisaks pidi hageja sellise tegevuse tõttu kostja tasuma nii teisele autojuhile kui juhatuse liikmele nii komandeeringu kui lisatundide eest, et tagada ettevõtte varade säilimine ja korraldada pooleliolevate tööde lõpetamine. TLS § 88 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib tööandja lepingu üles öelda, kui töötaja on põhjustanud kolmanda isiku usalduse kaotuse tööandja suhtes. Kostja on selgitanud oma vastustes, et töö tegemisest keeldumise tõttu jäid kostjal lepingulised kohustused oma partnerite ees täitmata ning ta oli sunnitud hageja tegemata jätmise tõttu leppetrahvi maksma. TLS § 88 lg 1 p-st 5 tulenevalt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töötaja on pannud toime teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. TLS § 97 lg 3 sätestab, et töölepingu võib üles öelda erakorraliselt ilma etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Kohus nõustub tööandjaga selles, et keset lähetust, olles mitu tuhat kilomeetrit Eestist eemal, töö tegemisest keeldumise ja töötasu ettemaksu nõuetega kaotas hageja igasuguse usalduse kostja ees. Seega oli kostjal täidetud eeldus lepingu ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p 5 ja TLS § 97 lg 3 tähenduses. Liiatigi oli töötaja põhjustanud tööandjale kulusid seonduvalt veokile järgi minemisega tulenevalt kohustuse täitmisest teiste partnerite ees ning ei oleks käesoleval juhul ka mõistlik eeldada antud olukorras töötajale veel täiendava tähtaja andmist või uuesti veokiga järgmisse välisriiki sõitmist. Kostja ei soovinud enam hagejaga töösuhet jätkata. Mis puudutab hageja väidet, nagu oleks kostja esitanud töölepingu ülesütlemisavalduse tasaarvestuse vormis, nõustub kohus tööandjaga, et tasaarvestusavaldusega selgitas kostja ülesütlemise asjaolusid, kuid ei öelnud uuesti lepingut üles. Kostja teatas, et töösuhe lõpetati hageja pahatahtliku käitumise pärast 31.juulil 2020. Hageja ei töötanud faktiliselt peale temalt veoki äravõtmist enam kostja juures, sest pooled olid mõlemad saanud aru, et töösuhe on lõppenud. Eeltoodu põhjal loeb kohus tuvastatuks, et poolte töösuhe pidi lõppema kokkuleppel hageja Tallinnasse jõudmisel, eeldatavalt 05.august 2020. Kuna hageja keeldus töö tegemisest alates 31.juulist 2020, siis ütles kostja hagejaga lepingu ilma etteteatamistähtaega andmata üles 31.juulil 2020, hageja viimane tööpäev oli seega 30.juulil 2020.

2-20-18201

2-20-18201 esitanud tasaarvestava poole nõudele selliseid vastuväiteid, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.