Täitmine › Muud täitmisasjad

sissenõudja huve. Hageja soovis võõrandamislepingu ja asjaõiguslepingu tagasivõitmise korras või heade kommetega vastuolu tõttu või näilikkuse tõttu kehtetuks tunnistamist. Lepingute eesmärk oli kohustustest kõrvale hoidumine. Tegelikkuses jäi kinnistu kostja I kasutusse. Hageja esitas 05.11.2020 Harju Maakohtule avalduse eeltõendamismenetluse algatamiseks, mis jäeti rahuldamata 09.12.2020. Selle avalduse esitamisega nõude aegumistähtaeg peatus. Hageja nõuded olid tähtaegselt esitatud. Kostjate vastuväited

pärast TMS § 188 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist. TMS § 188 lg-s 1 sätestatud tähtaeg on õigust lõpetav tähtaeg, millele ei kohaldu tähtaegade peatumine ega katkemine (Riigikohtu 30.04.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-13, p 11). Seadusandja soovis teadlikult välistada VÕS § 475 lg-s 3 ettenähtud õigustlõpetava tähtaja peatumise ja katkemise, et eristada õigustlõpetavaid ja aegumistähtaegu ning tagada õigustlõpetavate tähtaegade sätestamise eesmärgi saavutamine, s.o lõpetada nõue või muu õigus või välistada selle maksmapanek mõistliku aja jooksul aegumistähtaja kestel. Hageja soovis lepingud kehtetuks tunnistada ka heade kommetega vastuolu või näilikkuse tõttu TsÜS § 86 lg 1 või TsÜS § 89 lg 1 alusel. Viidatud sätted nägid ette tehingu tühisuse alused, mitte kehtetuks tunnistamise alused. Seega hageja ei saanud nõuda lepingute kehtetuks tunnistamist nimetatud sätete alusel. Võlaõigusliku müügilepingu tühisuse tuvastamist sai hageda üksnes lepingupool (Riigikohtu 13.02.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07, p 13). Hagiavalduse asjaoludest tulenevalt ei olnud hageja 09.11.2017 sõlmitud müügilepingu pooleks, mistõttu hageja ei saanud müügilepingu tühisusele tugineda. Hageja nõudis kostjalt II kinnistu väärtuse hüvitamist TMS § 195 lg 1 ja lg 2 ning PankrS § 119 lg 3 või alternatiivselt TsÜS § 84 lg 1 ning VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 2 alusel. Kuna hageja esitas hagi pärast TMS § 188 lg 1 sätestatud tähtaja möödumist, siis ei saanud hageja väärtuse hüvitamise nõudmisel tugineda vara tagasivõitmise sätetele. Alternatiivsete sätete kohaldamise kohta selgitas kohus, et VÕS § 1028 lg 1 saab järgi alusetu rikastumise nõude esitada üksnes üleandja. Müügilepingu tühisuse korral tekiks alusetu rikastumise võlasuhe kostja I kui üleandja ja kostja II kui saaja vahel. Sellest tulenevalt saaks alusetu rikastumise nõude esitada kostja II vastu ainult kostja I. Hageja ei olnud alusetu rikastumise võlasuhte pool, mistõttu ei saanud hageja nõuda kostjalt II kinnistu väärtuse hüvitamist. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et hageja saaks sellist nõuet esitada, oli alusetu rikastumise nõue aegunud. Kostja II kanti kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse 20.11.2017. Alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema seega 20.11.2017. TsÜS § 151 lg 1 ja 136 lg 1 kohaselt oli aegumistähtaja viimaseks päevaks 20.11.2020. Hageja esitas hagi 14.12.2020, s.o pärast aegumistähtaja möödumist. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus hagi läbivaatamata. Tagasivõitmise hagi jäi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel nõude hagetavuse puudumise tõttu ning müügilepingu tühisusest tulenev alusetu rikastumise TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, sest hagi ei olnud esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Määruskaebus

Kuivõrd kahju nõude aluseks oli asjaolu, et kostjad sõlmisid heade kommete vastase (tühise) lepingu, millega hageja huve kahjustati ja kahju tekitati, siis kahju nõude lahendamisel pidi kohus igal juhul lepingu tühisuse osas seisukoha võtma. Kohus oleks pidanud hindama asja lahendamisel kõiki võimalikke õiguslikke alused, mitte piirduma ainult hageja esitatud õiguslike aluste tagasi lükkamisega, jättes seejuures isegi kahju hüvitamise nõude analüüsimata. Hageja ei saanud kostjate seisukohtade ja menetluskulude osas seisukohti esitada. Kostjate lepinguliste esindajate õigusabi tunnitasu määrad ja ajakulu, arvestades asja lihtsust, olid ebamõistliku suurusega ja ülemäärased. Menetluse edasine käik

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

perspektiivitu üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Seega on hagi jäetud ennatlikult läbivaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.