Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
3-2-1-169-15
Otsuse kuupäev
Tartu, 17. veebruar 2016
Kohtukoosseis
Eesistuja Jaak Luik, liikmed Peeter Jerofejev ja Henn Jõks
Kohtuasi
Helena Pärensoni (Pärenson) hagi Jaan Tihkani (Tihkan) vastu alusetult makstud 100 000 euro tagastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 27. augusti 2015. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-18838
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Helena Pärensoni kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
100 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Helena Pärenson, esindaja vandeadvokaat Kaido Ehasoo Kostja Jaan Tihkan
Asja läbivaatamise kuupäev
18. jaanuar 2016. a, kirjalik menetlus
99 senti ja sularahas 4761 eurot 42 senti. Kostja ja korteriomanik lubasid korduvalt sõlmida korteri notariaalse müügilepingu, mh kinnitasid nad 31. detsembril 2013 kirjalikult, et leping sõlmitakse hiljemalt 2014. a märtsis. Harju Maakohus kuulutas 2. aprilli 2014. a määrusega välja korteriomaniku pankroti, mistõttu ei saa hageja nüüd enam korterit omandada. Hageja esitas nõude ka korteriomaniku pankrotimenetluses, kuid kuna nõude rahuldamine oli lootusetu, siis võttis ta nõude tagasi. Kuna korteri müügilepingut ei sõlmitud, peab kostja raha tagastama. Alternatiivselt võlgneb kostja hagejale kõnealuse summa laenuna.
mõistis selle summa hagejalt kostja kasuks välja. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on õige maakohtu järeldus, et hageja tasus nõutava rahasumma kostjale korteriomandi võõrandamiseks sõlmitud eellepingu alusel, mis on AÕS § 119 lg 1, VÕS § 33 lg 2 ja TsÜS § 83 lg 1 järgi tühine. Hageja nõue on kostja alusetust rikastumisest tulenev nõue, mille aegumist reguleerib TsÜS § 151. Maakohus tuvastas ebaõigesti, et hageja sai kostja alusetust rikastumisest teada ajal, mil kuulutati välja korteriomaniku pankrot. Olukorras, kus täidetakse olematut kohustust, on alusetu rikastumise nõude sissenõutavaks muutumine seotud lepingu alusetu täitmise ajaga ja ei ole oluline, et isik saaks õiguslikult aru nõude olemasolust. Hageja tegi kostjale kaheksa alusetut raha ülekannet, seega on hagejal kostja vastu kaheksa alusetust rikastumisest tulenevat nõuet, mille aegumistähtaegade kulgemine algas ja lõppes eri aegadel. TsÜS § 135 lg 1 kohaselt algas aegumine vastavalt 24. novembril 2007,
saata uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
ta siiski tagab notariaalse müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimise. Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et kohtud jätsid hindamata, kas hageja esitatud asjaoludel võib aegumise vastuväitele tuginemine olla vastuolus hea usu põhimõttega. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus seda hindama, andes menetlusosalistele võimaluse avaldada selles küsimuses oma seisukoht.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.