Võlaõigus › Töövõtulepingud

2-23-140898

ASJAOLUD JA MENETLUSE H.S

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

2-23-140898 01.11.2023 kuni põhinõude täitmiseni, sissenõudmiskulu hüvitise 40 eurot ja viivise sissenõudmiskulu hüvitiselt (40 eurolt) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.11.2023 kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud jäid kostja kanda ja maakohus määras kindlaks ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 315 eurot, millele lisandub viivis. Maakohus asendas jõustunud kohtuotsuses hageja nime initsiaalidega ning otsustas mitte avalikustada hageja registrikoodi ja aadressi. Maakohus leidis otsuse põhjendustes kokkuvõtlikult, et kostja teostatud töö ei vastanud lepingutingimustele ja ilmnenud puudused – veerenni vajumine ja katkiminek, tänavakivide nihkumine – on tingitud kostja teostatud mittenõuetekohasest tööst. Kostja tutvus alaga enne töödega alustamist ja teadis, et hageja kasutab ala laohoone teenindamiseks veoautodega ning ala ületavad veoautod. Veoautodega sõitmine oli antud ala kui laohoone sissesõiduala normaalne kasutamine ja tavapärane kasutusotstarve, mistõttu ei vabanenud kostja vastutusest lepingu p 2.6 alusel. Asjas esitatud tõendid lükkavad ümber kostja väite, et veerennide vajumise ja tänavakivide nihkumise põhjuseks võis olla üksnes väline faktor – liigsuurte koormustega veoautode sõit üle veerennide ja tänavakivide lattu, auto ringi keeramine kohapeal või lumekoristustransport, ebapiisav talihooldus. Veerennide tootja kui oma ala asjatundja on kinnitanud, et veerennide vajumise, katkimineku ja tänavakivide nihkumise põhjustas veerenni mittenõuetekohane paigaldus. Hageja ei ole minetanud õigust nõuda veerenni parandamisega seotud kulude hüvitamist. Asjaolu, et tööde vastuvõtmisel ei olnud hagejal tööde osas pretensioone, ei välista hageja õigust tugineda tööde vastuvõtmise järgselt töödes ilmnenud puudustele. Puudused ilmnesid garantiiperioodil ja hageja teatas puudustest kostjale õigeaegselt. Seega vastutab kostja puuduste kõrvaldamise eest. Kostja ei kõrvaldanud puuduseid lepingu p-st 5.4 tuleneva puuduste kõrvaldamise tähtaja (10 tööpäeva) jooksul ega ka täiendava tähtaja jooksul, mistõttu lasi hageja puudused kõrvaldada kolmandal isikul. Puuduste kõrvaldamise maksumus oli 1728 eurot, mida kostja ei ole hüvitanud. Kostja ei esitanud vastuväiteid puuduste kõrvaldamise kulutuste suurusele. Seega on põhjendatud kostjalt lepingu p-de 5.3, 5.4, VÕS § 650 ja § 646 lg 5 alusel välja mõista puuduste kõrvaldamise kulutused, s.o põhivõlgnevus 1728 eurot. Hagejal on õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot VÕS § 1131 lg 1 alusel, viivist 16.09.2023 kuni 01.11.2023 eest VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kokku summas 17,71 eurot ning viivist alates hagi esitamisest kuni põhinõude ja sissenõudmiskulude hüvitise tasumise kohustuse täimiseni. Apellatsioonkaebus

2-23-140898

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

2-23-140898 järeldustele. Maakohtu menetluses ei vaielnud pooled selle üle, et puudused olid garantiiajal tekkinud ja milles need seisnesid. Samuti poolte kirjavahetusest, milles arutleti puuduste kõrvaldamise üle, nähtuvalt oli pooltele selge, millised puudused olid tekkinud (dtl 59, 64– 65). Seetõttu ei nõustu kolleegium kostja väitega nagu poleks tegelikkuses tööl puudusi 06.06.2023 üldse olnud. Muudele kostja vastuväidetele, mida on apellatsioonkaebuses korratud, on maakohus juba otsuses vastanud ja ringkonnakohus ei ole nimetatus rikkumisi tuvastanud.

2-23-140898 rahaliselt kindlaks määrates menetlusõiguse norme õigesti. Seega on apellatsioonkaebus selles osas õiguslikult perspektiivitu.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.