lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-100795/12

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudRiigikohtu tsiviilkolleegium · 21.02.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-22-100795/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.02.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1897
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
KrtS § 30 lg 1, 3Korteriomaniku õigusedKrtS § 35 lg 1Tavapärane valitsemineTsMS § 405 lg 1LihtmenetlusAÕS § 72 lg 3Kaasomandi valdamine ja kasutamineKOS § 12 lg 2KrtS § 13Suhete korraldamine kokkuleppelKrtS § 14ErikasutusõigusKrtS § 31 lg 1Korteriomaniku kohustusedTsMS § 150 lg 32Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-22-100795/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja09.06.20232-22-100795/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium17.08.2023

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (47)

lahend.ee
2-25-121164/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium12.05.20262-25-114050/11Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium24.04.20262-24-1990/22Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium31.03.20262-25-116496/22Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium16.03.20262-23-151788/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium25.02.20262-23-110554/49Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium05.02.2026

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

2-22-100795

Määruse kuupäev

Tartu, 21. veebruar 2024

Kohtukoosseis

Eesistuja Urmas Volens, liikmed Ants Kull ja Margit Vutt

Kohtuasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi Anton Pavlenko vastu võla nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 17. augusti 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu EUROPARK ESTONIA määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

Hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA, lepinguline esindaja vandeadvokaat Veikko Puolakainen Kostja Anton Pavlenko

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 17. augusti 2023. a määruse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-22-100795 muutmata, täiendades määruse õiguslikke põhjendusi.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta kassatsiooniastme menetluskulud osaühingu EUROPARK ESTONIA kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisused
TsMS § 442Otsuse sisu
TsMS § 637 lg 21Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused
TsMS § 689 lg 5Riigikohtu otsuse sisu
TsMS § 691Riigikohtu pädevus kassatsioonkaebuse lahendamisel
TsÜS § 38 lg 2Juriidilise isiku organi otsuse kehtetus
2-25-11069/10
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
05.02.2026
2-24-125102/14Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium23.01.2026
2-24-105404/48Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium21.01.2026
2-24-132168/14Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium19.01.2026
2-24-136326/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium19.01.2026
2-25-100196/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium16.01.2026
2-25-4966/8Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium13.01.2026
2-25-5764/8Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium17.12.2025
2-20-7330/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium11.12.2025
2-23-148908/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium26.11.2025
2-23-13587/46Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium14.10.2025
2-24-143859/9Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium01.10.2025
2-23-140898/17Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium18.09.2025
2-23-100519/30Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium09.09.2025
2-24-136221/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium05.08.2025
2-22-141161/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium07.07.2025
2-22-148540/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium04.07.2025
2-24-112468/34Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium01.07.2025
2-23-102619/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium18.06.2025
2-23-147532/15Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium12.06.2025
2-23-144451/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium24.04.2025
2-24-6759/45Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium16.04.2025
2-24-7218/11Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium11.04.2025
2-23-133397/23Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium04.04.2025
4.Arvata määruskaebuselt tasutud riigilõiv riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 10. jaanuaril 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Anton Pavlenkolt (kostja) võlgnevuse väljamõistmiseks. Kostja esitas nõudele vastuväite ning menetlus jätkus Harju Maakohtus.
2.Hageja esitas 14. veebruaril 2022 Harju Maakohtule hagi kostja vastu 40 euro saamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja Tallinnas asuva korteriomanditeks jagatud kinnisasja juurde kuuluva parkimisala operaator. 1. veebruaril 2019 pargiti parkimisalale sõiduk numbrimärgiga 442 MND (sõiduk), mille armatuurlaualt puudus parkimistingimuste kohaselt nõutav parkimiskaart või -luba. Hageja esitas sõiduki juhile leppetrahvinõude, paigutades trahvikviitungi sõiduki kojamehe vahele.

2-22-100795 Hageja on teinud kindlaks, et parkimistingimuste rikkumise ja leppetrahvi nõudmise ajal oli sõiduki vastutavaks kasutajaks kostja. Kuna kostja jättis leppetrahvi tasumata ega reageerinud hageja vastavasisulistele meeldetuletuskirjadele, pöördus hageja nõudega kohtusse. Hageja nõue kostja vastu koosneb leppetrahvinõudest 30 eurot ja sissenõudmiskuludest 10 eurot.

3.Kostja vaidles hagile vastu. Sõidukil oli leppetrahvi nõudmise ajal kehtiv korteriühistu parkimisluba. Parkimisega ei eksitud ühegi tingimuse vastu, sest nendes puudub punkt, mis kohustaks asetama parkimiskaardi nähtavale kohale. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et leppetrahvinõue oleks edastatud. Kuna hagejal on sõlmitud korteriühistuga leping, on tal info sõidukite kohta, millele on parkimisluba väljastatud, ning hagejal oli võimalik kontrollida, kas sõidukil on kehtiv parkimisluba. Kuna leppetrahvi nõude esitamisest on möödunud kolm aastat, ei ole hageja nõudest mõistliku aja jooksul teavitanud ning trahvi sissenõudmine ei ole põhjendatud. Kostja palub menetlus lõpetada ja jätta menetluskulud hageja kanda.
4.Harju Maakohus jättis otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puudusid. Maakohus menetles hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt lihtsustatud korras. Samuti märkis maakohus, et tulenevalt TsMS § 442 lg-st 10 ei anna kohus luba otsuse edasikaebamiseks. Maakohus tuvastas, et kostja parkis sõiduki parkimisalale korteriomandit kasutava isikuna, kuna kostja abikaasa on üks kinnisasjal asuva korteri omanikest. Parkimine kinnisasjal on kaasomandi eseme otstarbekohane kasutamine, mis on korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 30 lg 1 p 2 ja lg 3 järgi kostja õigus. Seetõttu ei saa eeldada, et kostja tegi kinnisasjale parkides tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 3 mõttes kaudse tahteavalduse hagejaga lepingu sõlmimiseks. Hageja ei ole tõendanud, et kostja soovis vaatamata sellele, et kostja võis kinnisasjal parkida, täiendavalt hagejaga lepingut sõlmida. Kuna poolte vahel puudub lepinguline suhe, on nõude rahuldamise eeldused täitmata. Maakohus märkis lisaks, et parkimistingimuste kehtestamine (sõiduautode tasuta parkimise võimaldamine üksnes parkimisloa saanutele ning parkimise keelamine teistele isikutele) ja parkimisteenuse osutamise lepingu sõlmimine hagejaga on küsimus, milleks on vaja korteriomanike kui kaasomanike kokkulepet. Arvestades, et kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et parkimistingimuste kehtestamiseks oli olemas kõigi korteriomanike kokkulepe, asus maakohus seisukohale, et parkimistingimusi ei saanud kehtestada selliselt, et parkida saab vaid korteriühistu lubade alusel. Kuna hageja ei ole esitanud korteriomanike kokkulepet parkimistingimuste kehtestamiseks ja parkimisteenuse osutamise lepingu sõlmimiseks, sai kinnisasjal parkimisel lähtuda KrtS-is kaasomandi kasutamise kohta sätestatust.
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada, hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja leidis, et maakohtu viited Riigikohtu otsusele asjas nr 3-2-1-151-10 on asjakohatud, iganenud ega arvesta elulisi olukordi. Maakohtu viited KrtS-ile ei puutu asjasse sellisel määral, nagu kohus on välja toonud. Samuti on kohus tõlgendanud KrtS-i ebaloogiliselt, jättes arvesse võtma faktilisi ning elulisi asjaolusid. Korteriühistu on 4. aprilli 2013. a üldkoosolekul arutanud parkimiskorraldust ja võtnud vastu otsuse sõlmida leping hagejaga. Hageja esitas nimetatud üldkoosoleku protokolli alles 2(5)

2-22-100795 apellatsioonimenetluses tõendina, kuna selle varasem esitamine polnud võimalik maakohtu üllatusliku lahenduskäigu tõttu. Parkimise korraldamine on olnud korteriühistu soov, kuna ühistu territooriumile ei mahu kõigi elanike sõidukid ja parkimiskaarti saab taotleda iga korteriomanik selliselt, et igale korteriomanikule antakse maksimaalselt kaks kaarti. Hageja ei nõustunud maakohtuga, et parkimisvõimalustes kokkuleppimine on korteriomanike jaoks oluline küsimus, mis ei ole vaadeldav korteriomandiseaduses (KOS) sätestatud tavakasutusena. Maakohus leidis, et sellise kortermaja elanikele parkimisvõimalusi tagava lepingu sõlmimine eeldab kõigi korteriomanike kokkulepet. Hageja leidis, et selline käsitlus on iganenud ega ole suuremates korteriühistutes tihti teostatav. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6.Tallinna Ringkonnakohus keeldus 17. augusti 2023. a määrusega hageja apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning jättis apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud hageja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puudusid. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole maakohus selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme, selgelt rikkunud menetlusõiguse norme ega selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid. Ka ei ole kohus jaganud vääralt tõendamiskoormist. Apellatsioonkaebuses ei ole välja toodud väiteid, mis annaks aluse maakohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Ringkonnakohus märkis, et maakohus on õigesti leidnud, et hageja ja kostja vahel puudub lepinguline suhe, mistõttu ei saa tekkida küsimust lepingu rikkumisest ja leppetrahvidest. Parkimistingimuste kehtestamine on küsimus, mis tuleb lahendada korteriomanike kokkuleppel. Praegusel juhul on hageja apellatsioonkaebuses esitanud korteriühistu üldkoosoleku otsuse, kuid see ei ole korteriomanike kokkulepe. Korteriomanike üldkoosoleku otsust saaks käsitada korteriomanike kokkuleppena üksnes juhul, kui koosolekul osaleksid kõik korteriomanikud ja kõik hääletaksid otsuse vastuvõtmise poolt. Kuna selline kokkulepe puudub, oli kostjal õigus parkimisala kasutada parkimisloata, mistõttu ei olnud tal vajadust sõlmida hagejaga lepingut parkimise kohta.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määruse, millega ringkonnakohus keeldus hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Hageja palub saata asi ringkonnakohtule hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi (TsMS § 637 lg 21), jättes hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Kuivõrd maakohus ei andnud otsuses luba edasikaebamiseks, pidi ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist otsustades hindama seda, kas maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt valesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hageja arvates ringkonnakohus sellist sisulist analüüsi ei teinud, piirdudes üksnes napi konstateeringuga, et puuduvad TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alused kaebuse menetlemiseks. Vaidluse keskne õigusküsimus seisneb hageja hinnangul aga KrtS § 35 tõlgendamises. Hageja arvates on vale kohtute käsitlus, nagu nõuaks igasugune parkimisküsimuste korraldamine korteriomanike kokkulepet. Hageja on seisukohal, et parkimise korraldamine on korteriomandite kaasomandi eseme tavakasutuse küsimus, mida saab otsustada tavapärase valitsemise raames. Riigikohtu varasem seisukoht on iganenud ja vajab muutmist. 3(5)

2-22-100795

8.Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 691 p 1 ja § 695 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata, kuid täiendada tuleb ringkonnakohtu määruse õiguslikke põhjendusi.
10.Ringkonnakohus jättis hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata TsMS § 637 lg 21 alusel, leides, et maakohus ei ole eksinud hagi aluseks olevate asjaolude tuvastamisel, tõendite hindamisel ega õigusnormide tõlgendamisel. Selle sätte kohaselt võetakse TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjas (lihtmenetluses) esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt valesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et praegusel juhul on tegemist asjaga, mida maakohus võis TsMS § 405 lg 1 alusel lahendada lihtsustatud korras, ning ringkonnakohus võis TsMS § 637 lg 21 järgi keelduda apellatsioonkaebuse menetlemisest.
11.Õige ei ole hageja seisukoht, et ringkonnakohus oleks vaidlustatud määruses pidanud tegema sisulist analüüsi TsMS § 637 lg 21 eelduste täidetuse kohta. Ringkonnakohus on asjakohaselt viidanud kolleegiumi varasemale seisukohale, et ringkonnakohus ei pea sel alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist pikemalt põhjendama. Määrusest peab olema arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit (vt RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363/52, p 15). Kolleegiumi hinnangul vastavad ringkonnakohtu määruse põhjendused eelnimetatud nõuetele.
12.Kolleegium nõustub kohtutega, et olukorras, kus kostjal oli korteriomandit kasutava isikuna seadusest tulenev õigus kaasomandi esemeks olevat parkimisala kasutada, ei saanud hageja eeldada, et kostja oleks oma sõidukit parkimisalale parkides väljendanud tahet sõlmida hagejaga parkimisleping. Kolleegium järgib selles osas kohtute põhjendusi ning neid TsMS § 689 lg 5 kohaselt ei korda.
13.Ringkonnakohtu määruse õiguslikke põhjendusi tuleb siiski täiendada osas, mis puudutab sõidukite parkimise korraldamist korteriomandi kaasomandi osa esemel.
13.1.Korteriomaniku õigused korteriomandi kasutamisel on sätestatud KrtS §-s 30. KrtS § 30 lg 1 p 2 kohaselt on korteriomanikul õigus kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt. Viimasega sarnane põhimõte on sätestatud asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg-s 3, mille kohaselt on kaasomanikul õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. Eelnevast tulenevalt sätestab seadus eelduse, et kui kaasomandi eseme kasutamise korda ei ole kindlaks määratud, võivad kõik korteriomanikud seda kasutada tingimusel, et kasutus vastab kaasomandi eseme otstarbele. See õigus laieneb ka korteriomandit kasutavale isikule (KrtS § 30 lg 3).

4(5)

2-22-100795

13.2.Üldjuhul võivad korteriomanikud kaasomandi eseme kasutamist seadusest erinevalt reguleerida, kui nad sõlmivad selleks vastava kokkuleppe (KrtS § 13), sh võivad nad kokkuleppega anda osa kaasomandi esemest mõne korteriomaniku erikasutusse (KrtS § 14). Kui varem kehtinud KOS § 12 lg 2 võimaldas korteriomanikel kaasomandi eseme tavakasutust puudutavaid küsimusi otsustada häälteenamusega, siis kehtiva KrtS-i kohaselt on samad küsimused hõlmatud kaasomandi eseme tavapärase valitsemisega, mille üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid (KrtS § 35 lg 1).
13.3.Kaasomandi eseme tavakasutuse piirid sätestab KrtS § 31 lg 1 p 1, mille kohaselt peavad korteriomanikud kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteriomaniku tegevus väljub tavakasutuse raamest eelkõige juhul, kui sellega rikutakse teiste korteriomanike õigusi (vt nt RKTKm 30.01.2019, 2-17-11887/61, p 15). Igal juhul ei ole tavakasutusega seega tegemist olukorras, kus välistatakse korteriomaniku seadusest tulenev õigus kaasomandi eset (otstarbe kohaselt) kasutada (KrtS § 30 lg 1 p 2; AÕS § 72 lg 3). Küll aga võivad korteriomanikud kaasomandi eseme kasutamist täpsustada, kuid ka sel juhul on tavakasutusega tegemist üksnes juhul, kui sellega tagatakse korteriomanike võrdne kohtlemine. Eeltoodust tulenevalt ei ole ka sõidukite parkimise korraldamine kaasomandi esemel tingimata küsimus, mida korteriomanikud saavad otsustada üksnes kokkuleppel. Kohtud on vastupidisele järeldusele asudes tuginenud ekslikult Riigikohtu seisukohtadele tsiviilasjas nr 3-2-1-151-10 tehtud otsuse punktis 10. Viidatud lahendis ei käsitlenud kolleegium parkimise korraldamist kui kaasomandi eseme kasutamist üldiselt, vaid konkreetse küsimuse, s.o parkimiskohtade kindlaksmääramise kontekstis.
13.4.Teenusepakkujaga lepingu sõlmimine kaasomandi esemeks oleval parkimisalal parkimise korraldamiseks on tavapärase valitsemise küsimus, mille üle saavad korteriomanikud otsustada üldkoosolekul häälteenamuse alusel (KrtS § 35 lg 1). Mh saab tavapärase valitsemise raames täpsustada parkimisala kasutamise korda, et lihtsustada parkimist korraldava teenusepakkuja tööd, kehtestades nt parkimiskaartide süsteemi parkimisala kasutusõiguse (korteriomaniku staatuse) tõendamiseks. Viimase tõendamata jätmine ei välista siiski korteriomaniku seadusest tulenevat õigust parkimisala kasutada ega anna alust järeldada korteriomaniku tahet teenusepakkujaga parkimislepingu sõlmimiseks (vt ka p 12). Selleks, et seada korteriomaniku õigus parkimisala kasutamiseks sõltuvusse parkimiskaardi olemasolust, on vaja korteriomanike kokkulepet (vt p-d 13.2 ja 13.3). Juhul kui korteriomanike üldkoosolekul võetakse häälteenamusega vastu otsus, mille jaoks oleks olnud vajalik kõigi korteriomanike nõusolek, siis on selline otsus TsÜS § 38 lg 2 esimese lause kohaselt tühine (vt RKTKm 01.06.2022, 2-19-16450/58, p 15).
14.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb kassatsiooniastme menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
15.Määruskaebuselt tasutud riigilõiv arvatakse TsMS § 150 lg 32 alusel riigituludesse. (allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja