Kohtuasja number
3-2-1-151-10
Määruse kuupäev
Tartu, 18. jaanuar 2011. A
Kohtukoosseis
Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Villu Kõve
Kohtuasi
M. G avaldus parkimiskorra kindlaksmääramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 18. augusti 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-26944
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
M. G määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Avaldaja M. G (isikukood xxxxxxxxx esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev 20. detsember 2010. a, kirjalik menetlus
selle avaldajale. Määruse põhjenduste kohaselt ei võta kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 1 järgi hagi menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Avaldaja on korterelamus korteri nr 5 omanik ja korterelamu (ja seda teenindava maa) ühiseks majandamiseks moodustatud KÜ liige. Tulenevalt korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg-st 1 ja § 13 lg-test 3 ja 4 on parkimiskorra kehtestamine KÜ pädevuses, milles langetab otsuseid KÜ liikmete üldkoosolek. KÜ liige saab kohtusse pöörduda hagiga
KÜ
üldkoosoleku
ebaseadusliku
otsuse
tühistamiseks.
Seejuures
tuleb
järgida
tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud vormi- ja sisunõudeid, sh esitada faktilised asjaolud, tõendid ja põhjendused üldkoosoleku toimumise ja selle ebaseaduslikkuse kohta ning tasuda hagihinnale vastav riigilõiv. Sellist hagi asjas esitatud ei ole, samuti pole vaidlustatud ühtegi üldkoosoleku otsust.
Nii sätestatakse KOS § 12 lg-s 1, et korteriomanikud võivad korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamist reguleerida kokkuleppega, sama sätte lg 2 viitab aga KOS § 11 lg 1 p-s 1 märgitud tavakasutusele, mille piires võivad korteriomanikud otsustada küsimusi häälteenamusega. KOS § 11 lg 1 p 1 järgi on tavakasutuseks korteriomandi reaalosa korrashoidmine ja hoidumine korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamisel tegevusest, mille toime teistele kaasomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteriomandi valitsemist reguleerib KOS § 15, mille lg-s 3 märgitakse, et korteriomanikud võivad kokkuleppeid arvestades häälteenamuse alusel otsustada küsimusi, mis jäävad tavapärase valitsemise piiresse. Tegevused, mis on käsitatavad tavapärase korteriomanike huvidele vastava valitsemisena, on mitteammendava loeteluna nimetatud KOS § 15 lg-s 6. Juhul kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis valitseb kaasomandit KOS § 8 lg 1 järgi korteriühistu, kes teeb seda korteriühistuseaduses sätestatud alustel ja korras. Kolleegium
leiab,
et
korterelamut
teenindaval
maal
korteriomanike
parkimiskohtade
kindlaksmääramine on käsitatav kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramisena. Seejuures on parkimisvõimalustes kokkuleppimine korteriomanike jaoks oluline küsimus, mis ei ole vaadeldav korteriomandiseaduses sätestatud tavakasutusena. Selline kokkulepe peab tagama kõigile korteriomanikele õiglase lahenduse ning selle küsimuse lahendamiseks tuleb kolleegiumi arvates saavutada kõigi korteriomanike konsensus. Eeltoodud järeldust toetavad ka AÕS § 72 lg-d 3 ja 5, mis sätestavad kaasomanikele kohustuse käituda üksteise suhtes lähtuvalt hea usu põhimõttest ning kohustuse mitte takistada teiste kaasomanike kaaskasutust. Kolleegium märgib lisaks, et viidatud asjaõigusseaduse ja korteriomandiseaduse sätetest tulenev kaasomandi valdamine ja kasutamine on kaasomanike õigus. Seega ei ole korteriühistu majandustegevus samastatav kaasomanike kokkuleppega.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.