lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-102673/8

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 07.07.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-22-102673/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
07.07.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1209
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 16 lg 1, 3PakkumusKrtS § 13 lg 1Suhete korraldamine kokkuleppelKrtS § 30 lg 1Korteriomaniku õigusedTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTSMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineVÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmineVÕS § 158 lg 1Leppetrahvi mõisteVÕS § 20 lg 1Nõustumus

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Määruse tegemise aeg ja koht

07.07.2023 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-102673

Tsiviilasi

AS-i ÜHISTEENUSED hagi S M vastu võlanõudes

Tsiviilasja hind

703 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja AS

ÜHISTEENUSED

11052490), lepinguline esindaja A T Kostja S M (isikukood xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

(registrikood

RESOLUTSIOON

1.Jätta AS ÜHISTEENUSED hagi S M vastu võlanõudes rahuldamata. Menetluskulud
2.Jätta menetluskulud AS ÜHISTEENUSED kanda. Määrata kindlaks, et S Ml kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hagi kohaselt teostab hageja xxx parkimisalal parkimiskontrolli xxx korteriühistuga 2014 veebruaris sõlmitud teenuse osutamise lepingu nr xxx alusel. Sõidukile registreerimisnumbriga xxx on vormistatud 17 leppetrahvi xxx parklas põhjusel, et sõidukil puudus parkimisluba (sh elektrooniline). Hageja parkimistingimuste kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parklates. xxx elanikel on lubatud parkida selles parklas nõuetekohase parkimisloa (elektrooniline või füüsiline) alusel.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
VÕS § 9 lg 1Lepingu sõlmimine
2.Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevus 680 eurot, transpordiametile tasutud riigilõiv summas 8 eurot ning sissenõudmiskulud 15 eurot. Samuti palub hageja

mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud ja määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

3.Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostjal on kinnisasja kaasomanikuna õigus oma asja vabalt kasutada. Hageja ja xxx vahel sõlmitud võlaõiguslik leping ei mõjuta kostja õigust kaasomandi eset kasutada ega saa seada kostjale omandikitsendusi. Kuna kostja ei ole hageja ja xxx vahel sõlmitud lepingu pool, ei saa sellest lepingust kostjale kohustusi tulla. Lisaks ei ole õiguslikult võimalik seada kostjale asjaõiguslikke kitsendusi kolmandate isikute vahel sõlmitud võlaõigusliku lepinguga. Hagejaga sõlmitud võlaõiguslik leping ei saa piirata kaasomaniku õigust oma asja tasuta kasutada.
4.Kostja õiguse parkida hoovialal saaks välistada vaid kõigi korteriomanike kokkuleppel (vt RKTKo nr 3-2-1-151-10, p 10). xxx korteriomanikud ei ole sellist kokkulepet sõlminud. Puudub korteriomanike kokkulepe, mis kostja õigusi kitsendaks või hooviala kasutamist piiraks. Ka kinnistusraamatust nähtuvalt puuduvad III jaos koormatised ja kitsendused. Seega ei ole kostja õigusi piiratud ning tal on kinnisasja kaasomanikuna õigus oma asja vabalt kasutada, mh hoovis sõidukit parkida. Endale kuuluvale kinnisasjale sõiduki parkimist ei saa käsitada kostja nõustumuse väljendusena.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5.Kohus jätab hagi rahuldamata.
6.Kohus täitis 18.05.2023 määrusega selgituskohustuse ning selgitas vaidlusele kohalduvat õigust ja tõendamiskoormist (dtl 123-124).
7.Kohus tuvastab järgmised asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud. Kostjale kuulub xxx asuv korteriomand, mis hõlmab xxx mõttelist osa kinnistust ja reaalosana eluruumi nr xxx. Kostja on kantud kinnistusraamatusse 10.06.2019 korteriomandi omanikuna 03.06.2019 asjaõiguslepingu alusel (dtl 104-105). Kostja ei vaidlusta asjaolu, et ta on sõiduki xxx numbrimärgiga xxx omanik. Kostja pargib xxx hoovialal endale kuuluvat sõidukit. Kinnistusraamatus ei ole märget hooviala kasutuskorra kohta. Hageja ja xxx korteriühistu vahel on veebruaris 2014 sõlmitud teenuse osutamise leping nr xxx, mille kohaselt hageja kontrollib parkimise reeglite täitmist ning parklas on lubatud parkida xxx elanikel nõuetekohase parkimisloa (elektrooniline või füüsiline) alusel (dtl 66). Kõnealusel perioodil puudus kostjal elektrooniline parkimisluba. Elektrooniline parkimisluba on loodud hagejale 13.04.2020 (dtl 67).
8.Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Kui lepingus on kokku lepitud leppetrahvis, võib võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda lepptrahvi maksmist (VÕS § 158 lg 1 ja § 159 lg 1). Hagi rahuldamiseks peab kohus tuvastama, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud parkimisleping, lepingutes oli kokku lepitud leppetrahvis, kostja rikkus kohustust, milleks leppetrahv oli kokku lepitud, ja kostjale on esitatud leppetrahvinõuded. Kõiki nimetatud asjaolusid peab tõendama hageja.
9.Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1). Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (VÕS § 16 lg 1). Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1). Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et leping võidaks sõlmida parklasse sissesõiduga, kui parkimiskorralduse teates on tahe leping sõlmida selgelt väljendatud (RKTKo 3-2-1-75-10, p 12). 2(4)
10.Hagiavalduse kohaselt on xxx territooriumil parkimine korraldatud selliselt, et parkimiseks on vaja korteriühistu poolt väljastatud parkimisluba. Kostja on seisukohal, et parkimise korraldamine korterelamu territooriumil eeldab kõigi korteriomanike nõusolekut, mida käesoleval juhul ei ole. Hagiavalduse kohaselt teostab hageja xxx parkimisalal parkimiskontrolli korteriühistuga sõlmitud lepingu alusel. Hageja selgituste kohaselt loetakse hagejaga parkimisleping sõlmituks sõiduki parklasse parkimisega, sõidukijuhil peab parkimiskoha kasutamiseks olema parkimisluba ning see tuleb paigutada nähtavale kohale. Lepingu rikkumisel peab sõidukijuht maksma hagejale leppetrahvi.
11.Riigikohus on selgitanud, et korterelamut teenindaval maal korteriomanike parkimiskohtade kindlaksmääramine on käsitatav kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramisena. Seejuures on parkimisvõimalustes kokkuleppimine korteriomanike jaoks oluline küsimus, mis ei ole vaadeldav korteriomandiseaduses sätestatud tavakasutusena. Selline kokkulepe peab tagama kõigile korteriomanikele õiglase lahenduse ning selle küsimuse lahendamiseks tuleb saavutada kõigi korteriomanike konsensus (RKTKm nr 3-2-1-151-10, p 10).
12.Alates 01.01.2018 reguleerib korteriomandi koosseisu kuuluva kaasomandiosa kasutust eelkõige korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) ning küsimustes, mis on KrtS-is reguleerimata, asjaõigusseadus. KrtS § 30 lg 1 p 2 kohaselt on korteriomanikul õigus kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt. Riigikohus on selgitanud, et korteriomanditeks jagatud kinnisasja puhul võivad korteriomanikud korraldada korteriomandist ja korteriühistust tulenevaid õigussuhteid KrtS-is sätestatust erinevalt juhul, kui nad sõlmivad vastava kokkuleppe (KrtS § 13 lg 1) (RKTKm 2-18-15391, p 11).
13.Kohus leiab, et kõnealune parkimiskorraldus, kus korteriomanikul on õigus parkida korterelamu parkimisalal vaid parkimisloa alusel, eeldab korteriomanike kokkulepet. Korteriühistu üldkoosoleku otsused ei ole üldjuhul korteriomanike kokkulepped. Korteriomanike üldkoosoleku otsust saaks käsitada korteriomanike kokkuleppena üksnes juhul, kui koosolekul osaleksid kõik korteriomanikud ja kõik hääletaksid otsuse vastuvõtmise poolt (vt RKTKo nr 3-2-1-146-10, p 11). Sarnasele seisukohale on kohus asunud nt ka tsiviilasjades 2-22-106961 ja 2-20-118130.
14.Seega tuli hagejal tõendada, et hageja ja korteriühistu vahel sõlmitud teenuse osutamise lepingu sõlmimiseks oli olemas korteriühistu korteriomanike kokkulepe. Kohus selgitas nimetatut hagejale 18.05.2023 määrusega. Hageja enda tõendamiskoormist ei täitnud ning korteriomanike kokkulepe on tõendamata. Vastavalt on tõendamata hageja poolt parkimisteenuse osutamise õigus.
15.Samuti ei ole hageja tõendanud parkimislepingu sõlmimist kostjaga. Kohtule esitatud fotolt on näha peatumiskeelu märk ja selle all tähis „välja arvatud xxx loal“ (dtl 66). Nimetatud keelava sildi all paiknevad hageja tüüptingimused, mille kohaselt loetakse AS Ühisteenused ning sõiduki omaniku või kasutaja vahel sõlmituks eraparkla kasutamise leping. Kohtu hinnangul ei saa nimetatud pakkumust lugeda tehtuks viisil, et seda pidada siduvaks pakkumuseks VÕS § 16 lg 3 kohaselt sõlmida parkimisleping hageja tüüptingimustel. Nimetatud sildist ei ole võimalik aru saada, et kostja sõlmib auto parkimisega kohta, kus see ei ole lubatud, parkimislepingu. Seega ei ole tõendamist leidnud hageja ja kostja vahel parkimislepingu sõlmimine. Vastavalt ei tule edasi analüüsida teisi hageja nõude rahuldamise eeldusi.
16.Eeltoodust tulenevalt hagiavaldus rahuldamisele ei kuulu.

3(4)

MENETLUSKULUD

17.Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohus jättis hagi rahuldamata. Seega tuleb menetluskulud jätta täielikult hageja kanda. Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
18.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TSMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja