Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Harju Maakohus
Kohtunik
Liili Lauri
Otsuse avaldamise aeg ja koht
23. märts 2023, Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-21-139250 AS ÜHISTEENUSED hagi S. J. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
5825 euro
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS ÜHISTEENUSED, registrikood 11052490, asukoht Endla tn 15, Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju Maakond, 10122, epost: [email protected] Hageja lepinguline esindaja Annemarie Taal, e-post: xxx Kostja: S. J., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx Kostja esindaja Harju Maakohtu 14.12.2022 määrusega RÕA korras advokaat Gerda-Johanna Aasmaa, e-post: [email protected]
Menetluse liik
Kirjalik
Kohtuotsuse resolutsioon
Hageja nõue ja asjaolud 1.Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt hakkas Maanteeamet sõiduki omanike/vastutavate kasutajate andmeid parklaoperaatorile väljastama 2019. aastast. Vastavalt AS Ühisteenused parkimistingimuste punktile 4 on operaatoril õigus eeldada, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja on sõiduki juhiks ja lepingu pooleks. Sõidukile nr XXXXXX, mille kasutaja leppetrahvi koostamise hetkel on olnud kostja, on vormistatud 142 leppetrahvi perioodil 11.11.2019 kuni 20.09.2021. Vilde tee 85 parklas on keelatud parkida ilma korteriühistu Vilde tee 85, Tallinn parkimisloata, parklasse sissesõidule on paigaldatud vastav liikluskorraldusvahend. Leppetrahvid vormistati põhjusel, et kostja sõiduk oli pargitud Vilde tee 85, Tallinn parklas ilma parkimisloata. Leppetrahvide juures olevad väljavõtted AS Ühisteenused EPMS süsteemist näitavad, kus on vormistatud leppetrahvikviitungid, nähtav sõidukist XXXXXX tehtud fotod, rikkumise aeg ja trahvi tegemise alus. Samuti on tõendatud, et leppetrahv on vormistatud ja leppetrahvi nõudmiseks oli alust, leppetrahvi tegemise aega, kuupäeva ja kellaaega ja leppetrahvi suurust. Riigikohus on lahendi 2-17-117146 punktis 12 selgitanud, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele saab pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Viidatud paragrahvi kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega ning kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks. Hageja töötaja on asetanud leppetrahvikviitungid sõiduki kojameeste vahele kohe pärast parkimistingimuste rikkumise fikseerimist. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 märkinud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Sõiduauto parkimisega AS Ühisteenused parklasse avaldas kostja sõiduki kasutajana lepingu sõlmimiseks nõustumust VÕS § 20 lg 1 järgi. Seega, saab lugeda poolte vahel vastavalt VÕS § 9 lg 1 ja 11 lg 1 sõlmituks suulises vormis leping, kuna seadus ei sätesta antud lepingule kohustuslikku kirjalikku või notariaalselt tõestatud vormi. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parklas. Parkimistingimuste kohaselt, kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates parkimistingimustes sätestatud korda on sõidukijuhil kohustus lepingu punktist 8 tulenevalt parklaoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi summas kuni 57 eurot. AS Ühisteenused parklates olevad tüüptingimused on leppetrahvi vormistamise aluseks. Leppetrahvikviitungid on edastatud pärast vormistamist sõiduki kojameeste vahele. Leppetrahvide maksetähtaeg oli 14 päeva. Leppetrahvid kogusummas 5680 eurot on tähtaegselt tasumata. Hageja palub mõista kostjalt S. J. hageja AS Ühisteenused kasuks välja võlgnevus summas 5824 eurot ja sissenõudmiskulud VÕS § 1132 lõike 2 p 1 alusel summas 30 eurot ning jätta menetluskulu kostja kanda. Kostja vastuväited
tavakasutusena. Selline kokkulepe peab tagama kõigile korteriomanikele õiglase lahenduse ning selleks tuleb kolleegiumi arvates saavutada kõigi korteriomanike konsensus. Eeltoodud järeldust toetab ka AÕS § 72, mis sätestab kaasomanike kohustuse käituda üksteise suhtes lähtuvalt hea usu põhimõttest ning kohustuse mitte takistada teiste kaasomanike kaaskasutust. 2018 aastast kehtima hakanud KrtS laiendab KÜ üldkoosoleku õigusi otsuste vastuvõtmisel, kuid kehtib see põhimõte, et kui koosolekul osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest, siis on otsus õiguspärane. Selgituseks, et tegemist on kvalifitseeritud enamusega, milles üheaegselt peab olema ennem koosoleku rakendamist kohal 50+1 häältest, tingimusel, et neil kuulub ka suurem osa omandist, tuginedes kinnistusraamatule. Vilde tee 85 KÜ parkimist korraldav otsus on aga vastu võetud 2010 aastal ja kostjale teadaolevalt ei ole sellel osalenud ettenähtud häälteenamust ning seda hiljem uue otsusega ka muudetud. Kostjal on Korteriühistu Vilde tee 85 poolt väljastatud parkimiskaart, mis on näha ka fotodelt. Ainuüksi see, et hageja paneb tahvli, ei loo eeldust võlaõigusliku suhte tekkimiseks. Hagejal ei ole parkimise korraldamist puudutavat dokumenti, kaasomanike asjaõiguslikku kokkulepet.
korteriomanikud korraldada korteriomandist ja korteriühistust tulenevaid õigussuhteid KrtS-is sätestatust erinevalt juhul, kui nad sõlmivad vastava kokkuleppe (KrtS § 13 lg 1).
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.