Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke
Otsuse tegemise koht ja aeg
Tartu, 31. oktoober 2018. a
Tsiviilasja number
2-17-16823
Tsiviilasi
Liidia Popova hagi Narva linn, P. Kerese tn 6 korteriühistu vastu 13. aprilli 2016. a üldkoosoleku otsuse tühiseks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 8. juuni 2018. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Liidia Popova apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Liidia Popova (isikukood: XXX), esindaja Liudmila Bogdanova Vastustaja (kostja): Narva linn, P. Kerese tn 6 korteriühistu (registrikood: 80183301), esindaja advokaat Deniss Matvejev
Popova
apellatsioonkaebus
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
menetluskulud
jagada
vastavalt
Puudub vaidlus, et 13. aprillil 2016 toimus kostja liikmete üldkoosolek, kus korteriomanike häälteenamusega otsustati korraldada sõiduautode parkimine elumaja taga kostja haljasalal. Kostja on seisukohal, et parkla rajamisega ei muudeta maatüki majanduslikku otstarvet ja parkla rajamine jääb elamu juurde kuuluva maa tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse, mistõttu sai vastava otsuse vastu võtta kaasomanike häälteenamusega.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 87 kohaselt on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Seega tuleb kohtul kontrollida, kas vaidlustatud tehing võib olla tühine seaduses toodud keelu rikkumise tagajärjel. Kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnista, ning seetõttu saab kohus tuvastada tehingu tühisuse, sh hinnata tehingu heade kommete vastasust ka omal algatusel (vt nt Riigikohtu 25. septembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-13, p 12). Nimetatud maakohtu seisukoht ei ole aga aluseks praeguses asjas maakohtu otsuse tühistamisele. Hageja on menetluses tuginenud üksnes kaasomanike kokkuleppe puudumisele, mille õigusliku tagajärje suhtes võttis ringkonnakohus seisukoha otsuse p-s 7. Ringkonnakohus kordab ka p-s 7 väljendatut, et ka hageja ise ei ole tuginenud ühelegi MTÜS § 24 1 lg-s 1 nimetatud üldkoosoleku otsuse tühisuse alusele.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.