lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-100519/30

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 09.09.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-23-100519/30
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
09.09.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1306
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Sissetulev kiri
Konkurentsiamet · Sissetulev kiri · 2026-07-20
Väljaminev kiri
Konkurentsiamet · Väljaminev kiri · 2025-12-23
Sissetulev kiri
Konkurentsiamet · Sissetulev kiri · 2025-12-23
Sissetulev kiri
Konkurentsiamet · Sissetulev kiri · 2025-11-05
Väljaminev kiri
Konkurentsiamet · Väljaminev kiri · 2025-11-14
Vastus
Põhja Ringkonnaprokuratuur · Sissetulev kiri · 2024-04-05

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 405 lg 1LihtmenetlusTsMS § 637 lg 2, 21Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 638 lg 10, 4Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamineTsMS § 150 lg 1Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulVÕS § 1037 lg 1Väärtuse hüvitamise nõue õiguse rikkumise korral

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-23-100519/19Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium02.11.20232-23-100519/29Harju Maakohus Tallinna kohtumaja01.07.2025

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing Strantum10731164(Hageja)Prismanet OÜ12648723(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Vallo Kariler ja Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht 9. september 2025, Tallinn Kohtuasja number

2-23-100519

Kohtuasi

Osaühingu Strantum hagi Prismanet OÜ vastu võlgnevuse 153 euro ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 1. juuli 2025. a otsus

Tsiviilasja hind

175,21 eurot

Kaebuse esitaja ja liik

Prismanet OÜ 31. juuli 2025. a apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja: Osaühing Strantum (registrikood 10731164), lepinguline esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus Kostja: Prismanet OÜ (endine ärinimi Prisma NET OÜ, registrikood 12648723), lepinguline esindaja vandeadvokaat Risto Rüütel

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Keelduda Prismanet OÜ apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
2.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud Prismanet OÜ kanda.
3.Jätta menetluskulude rahaline suurus kulude puudumise tõttu kindlaks määramata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

2-23-100519

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Osaühing Strantum (hageja) esitas 04.01.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Prisma NET OÜ (uue ärinimega Prismanet OÜ, kostja) vastu 255,75 euro saamiseks. Kohus tegi 06.01.2023 kostjale makseettepaneku, millele kostja esitas 20.01.2023 vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 30.01.2023 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 21.03.2023 Harju Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus kostjalt välja mõista 153 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 6,14 eurot ja viivise põhinõudelt alates 22.03.2023 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. 2.1 Hagiavalduse kohaselt on hageja kinnisasja aadressiga /aadress/, Harjumaa (katastritunnus 19801:002:0297) omanik. Kostja paigutas 14.09.2022 hageja nõusolekuta tema kinnisasjale oma reklaamikandja. Hageja teavitas kostjat 19.09.2022, et kostja võib kasutada hageja maad tasu eest suurusega arvestuslikult 225 eurot kuus (lisandub käibemaks). Kostja hagejale ei vastanud, kuid jätkas maa kasutamist. Hageja koostas 30.09.2022 kostjale maakasutuse eest arve nr 222095206 maksetähtajaga 14.10.2022. Kostja arvet ei tasunud. Kostja teisaldas reklaamikandja hageja kinnisasjalt 10.10.2022. Kostja võlgneb hagejale maa 17 päevase kasutamise eest 153 eurot.
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. 3.1 Reklaamikandja paigaldati hageja kinnisasjale 14.09.2022 erakorralistel asjaoludel, arvates ekslikult, et maa kuulub Harku vallale. Reklaamikandja viidi ära 10.10.2022. Hageja ei nõudnud reklaamikandja kohest eemaldamist. 19.09.2022–06.10.2022 toimusid hageja ja kostja vahel lepingueelsed läbirääkimised. Sisuliselt kostja kasutuseeliseid ei saanud. Reklaamikandja suurus oli alla 1 m 2. Hageja tõendid (OÜ Karumaa kiri) ei tõenda turuhinda. Harku valla maal olevatele reklaamkandjatele ei ole renti määratud. Ka hageja on lubanud reklaamkandjatele tasuta maakasutust.
4.Harju Maakohus rahuldas 06.10.2023 otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 153 eurot, seisuga 21.03.2023 sissenõutavaks muutunud viivise 6,14 eurot ja viivise protsendina põhinõudelt alates 22.03.2023 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 680 eurot ja viivise menetluskulude tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni.
5.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 02.11.2023 otsusega Harju Maakohtu 06.10.2023 otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis.
6.Harju Maakohus rahuldas 01.07.2025 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 153 eurot, seisuga 21.03.2023 sissenõutavaks muutunud viivise 6,14 eurot ja viivise protsendina põhinõudelt (153 eurolt) alates 22.03.2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda, jättes need rahaliselt kindlaks määramata. 6.1 Maakohus märkis, et hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele asjaõigusseaduse (AÕS) § 85 lg 1 ja VÕS § 1037 lg 1 alusel. Kostja kasutuseeliseks saab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg 1 tähenduses olla kasu, mida kostja sai seetõttu, et ei pidanud hagejale maa kasutamise eest maksma. Kostja saadud kasutuseeliste arvestamisel saab

2-23-100519 lähtuda maaalast, mida ta ebaseaduslikult kasutas ning hüvitist saab mõista aja eest, millal ta seda valdas. 6.2 Väidetava eksimusega ei saa vabandada hageja maa ebaseaduslikku kasutamist. Maa tasuta kasutamist hageja ei aktsepteerinud. Kostjalt nõutava kasutuseelise põhjendatust, sh asjaolu, et kostjale pakutud maakasutustasu vastas objektiivselt samas piirkonnas ligikaudselt samal ajal kehtinud tavapärasele samasuguste reklaamikandjate paigaldamiseks maa-ala kasutustasule, tõendab hageja kirjavahetus OÜ-ga Karumaa. Kostja tõendid seda ümber ei lükka. Väide, et Harku vallale kuuluval maal on maakasutus kostjale tasuta, ei ole asjakohane.

7.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 7.1 Kaebuse kohaselt ei ole hageja tõendanud kasutuseelise suurust. Kohus tuvastas kasutuseelise suuruse vaid hageja ja OÜ Karumaa kirjavahetuse pinnalt ja viitas tõenditele, mille järgi küsitavat teistes piirkondades veelgi suuremat maakasutustasu. Sellised tõendid ei saa tõendada kasutuseelise suurust vaidlusaluses piirkonnas. Kohtu üldsõnalised seisukohad kostja tõendite kohta on asjakohatud ja põhjendamatud. Kostja tõendid olid esitatud maakasutuse maksumuse kohta tegelikult toimunud tehingute alusel. Maa omavolilist kasutust ei toimunud. Hageja kiitis läbirääkimiste alustamise ettepaneku tegemisel maakasutuse heaks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 637 lg 21 alusel menetlusse võtmata.
9.TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hageja esitas maakohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista 153 eurot, seisuga 21.03.2023 sissenõutavaks muutunud viivise 6,14 eurot ja viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 22.03.2023 kuni põhinõude tasumiseni. Kuna tegemist on rahalise nõudega, mille hind ei ületa arvestatuna põhinõudelt 3500 eurot ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurot, on tegemist TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjaga. TsMS § 637 lg 21 kohaselt saab ringkonnakohus TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
10.Maakohus ei märkinud oma otsuses, et annab loa selle edasikaebamiseks. Otsuses on märgitud küll edasikaebamise kord, kuid see ei ole samastatav edasikaebamise loa andmisega TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Tegemist on seadusest tuleneva nõude täitmisega. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel (RKTKm 08.05.2017, 3-2-1-29-17, p 11).
11.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, sh maakohtu lahendi, apellatsioonkaebuse ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et maakohus ei ole otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt

2-23-100519 ebaõigesti hinnanud tõendeid. Seega ei kerki küsimust ka taoliste rikkumiste mõjust lahendile. Asjaolu, et apellant maakohtuga ei nõustu, ei anna alust järeldada vastupidist. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus. Ringkonnakohus selgitab, et tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest ei pea TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist pikemalt põhjendama (vt nt RKTKm 21.02.2024, 2-22-100795, p 11).

12.TsMS § 638 lg 4 teise lause kohaselt, kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta kaebust vastustajale kätte ning tagastab selle apellandile koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
13.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel, koosmõjus § 639 lg-ga 1, kaebuse esitaja s.o kostja kanda. Kuna kohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja ei edasta seda hagejale seisukoha esitamiseks, ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida. Seega puuduvad asjas kindlaksmääratavad menetluskulud.
14.Kostjal on pärast käesoleva määruse jõustumist õigus esitada TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel taotlus kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Taotluses tuleb märkida, kellele ja millisele arvelduskontole tuleb lõiv tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja