lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-19186/45

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 30.06.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-19186/45
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.06.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1704
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2024-12-06
Selgitustaotlus
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-11-06
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2024-07-16
Selgitustaotlus
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-07-04
Küsimus makskäsu kiirmenetlusest
Pärnu Maakohus · Sissetulev kiri · 2024-06-12
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon · Väljaminev kiri · 2025-10-15

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 177 lg 1Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 2 lg 2Tsiviilkohtumenetluse ülesanneVÕS § 1047 lg 4Ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-19-19186/53Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium05.11.2021

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Capital Mill OÜ11331881(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

A Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.06.2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-19186

Tsiviilasi

Capital Mill OÜ hagi T Si (S) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja tahteavalduse asendamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja Capital Mill OÜ (registrikood 11331881), lepingulised esindajad vandeadvokaat Ramon Rask ja vandeadvokaat Andrei Svištš Kostja T S (isikukood xxx), lepingulised esindajad vandeadvokaat Ants Nõmper ja vandeadvokaadi abi Kairi Kilgi

Viimase kohtuistungi aeg

30.04.2021

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata Capital Mill OÜ hagi T Si vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja tahteavalduse asendamiseks.
2.Jätta menetluskulud Capital Mill OÜ kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (30.06.2021). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.09.20262-26-1730/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.09.20262-26-106189/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20262-25-23030/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 07.09.20262-24-15752/11Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.09.20262-26-117123/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad

1.Capital Mill OÜ (hageja) esitas 06.12.2019 Harju Maakohtule hagi T Si (kostja) ja A Si (S) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks.
2.Menetluse kestel võttis hageja A Si vastu esitatud hagi tagasi ning maakohus lõpetas 28.09.2020 määrusega selles osas menetluse. Maakohus jättis hageja kanda menetluskulud, mis on tekkinud seoses hagi esitamisega A Si vastu.
3.22.10.2020 täpsustatud hagi kohaselt ilmus 20.11.2019 Eesti Rahvusringhäälingu eetris telesaade „Pealtnägija“ ja 21.11.2019 ilmus ETV+ eetris telesaade Insight. Telesaadete alusel valmisid ka artiklid, milliseid avaldati vastavalt 20.11.2019 err.ee veebiväljaandes ja 21.11.2019 rus.err.ee veebiväljaandes. Viidates kostjalt saadud 18.11.2019 e-kirjale, avaldas ajakirjanik saadetes ja artiklites järgmise väite: hageja kasutab absurdseid süüdistusi väljapressimise instrumendina. Hageja leiab, et tegemist on ebaõige faktiväitega. Hageja ei ole esitanud kostja suhtes absurdseid süüdistusi. Kostja kinnitas, et ta peab hageja poolt esitatud süüdistusteks väidetavalt ajakirjanikele esitatud järgmiseid väiteid: kostja on kaaperdanud A Zi hooneid; kostja Eestisse investeeritud rahade päritolu on kahtlane; kostja on olnud Venemaa maksumiilitsa major; kostja on Venemaa maksumiilitsa majoriks olemise kohta elamisloa taotluses valetanud. Hageja väitel ei ole kostja poolt absurdsete süüdistustena käsitletavad väited alusetud. Hageja ei ole absurdseid süüdistusi kostja kohta ajakirjanikule esitanud. Hageja ei ole absurdseid süüdistusi väljapressimise instrumendina kasutanud. Vaidlustatud väide kahjustab hageja mainet, mistõttu lasub kostjal kohustus tõendada, et väide vastab tõele. Kostja ei ole väite tõele vastavust tõendanud. Kostja ei ole kahju tekitamise õigusvastasust välistavaid asjaolusid tõendanud. Hageja palus kohustada kostjat ebaõige faktiväite ümber lükkama, esitades selleks Eesti Rahvusringhäälingule teate andmete ümberlükkamiseks. Hageja palus asendada kostja tahteavaldus andmeid ümberlükkava teate esitamiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
4.Kosja vaidles hagile vastu ja palus jätta menetluskulud hageja kanda. Vastuses esitatud põhjenduste kohaselt on kostja avaldanud ajakirjanikele, et hageja on esitanud süüdistusi tema kohta. Seda kinnitavad ajakirjaniku poolt hagejale esitatud küsimused, millest nähtub, et ajakirjanikele on väidetud, et kostja on kaaperdanud A Zi hooneid; kostja Eestisse investeeritud rahade päritolu on kahtlane; kostja on olnud Venemaa maksumiilitsa major ning selle kohta elamisloa taotluses valetanud. Kostja on põhistanud ja tõendanud, et hageja on esitanud tema kohta süüdistusi. Kostja märkis, et hageja vaidlustatud väide sisaldab väärtushinnangut, et süüdistused on absurdsed. Kostja poolt oli õigustatud kasutada ajakirjanikele edastatud e-kirjas süüdistuste kohta väärtushinnangut „absurdne“. Väide, et hageja poolt kostja kohta süüdistuste esitamine on käsitletav väljapressimise instrumendina, ei ole käsitletav ebaõige faktiväitena. Tegemist on kujundliku väljendiga. Kostja arvates kasutas hageja süüdistuste esitamist mõjutusvahendina. Väite avaldamise õigusvastasus on välistatud, sest hageja ei ole tõendanud, et talle oleks väite avaldamise tagajärjel tekkinud majanduslikku kahju. Kostja on põhjendanud, et ta ei teadnud väidete avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma, kuna kostjal oli alust arvata, et hageja süüdistused on alusetud ning nende esitamise eesmärk oli kostjat survestada. Kostja kontrollis andmeid piisava põhjalikkusega. Kostjal oli väidete

avaldamise suhtes õigustatud huvi, kuna vastamata jätmisel oleks eetrisse jõudnud ühepoolne saade ilma kostja seisukoha kajastamiseta. Kohtu põhjendused

5.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt.
6.Kohus on tuvastanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: - kostja on edastanud 18.11.2019 meediaväljaandele järgmise sisuga e-kirja: „T S elab ja töötab Eestis alates 2009. aastast. Tema põhiline äri seisneb arendustegevuses. Eestis töötatud aastate vältel on tema investeerimisettevõte E C ehitanud mitmeid uusarendusi, nt büroohoone aadressil xxx ja korterelamu aadressil xxx. Esmane kapital on teenitud Venemaal, kus tal juba mitu aastat ärilised huvid puuduvad. T ettevõtted on mitu aastat teinud koostööd Eesti nõustamisfirmaga xxx, selle juhtkonna liikmete I M ja M K. See koostöö lõpetati eelmisel aastal T algatusel, muuhulgas põhjusel, et tal tekkisid kahtlused nõustajatele väljamakstud summade ja osutatud teenuste kvaliteedi osas. Käesolevaks hetkeks on T ettevõtetel õhku jäänud palju lahendamata vaidlusi ja jaotamata varasid Capital Milliga. T ei ole huvitatud meedia vahendusel Capital Milliga vaidluste lahendamisest ning ei pea endiste partnerite absurdsete süüdistuste kommenteerimist võimalikuks, sest antud olukorras kasutatakse neid šantaaživahenditena.“ - Kostja 18.11.2019 e-kiri oli avaldatud 20.11.2019 eetrisse läinud ETV telesaates „Pealtnägija“ („Pealtnägija“ telesaate ajalõik 04:11 – 04:21 ja 15:41 – 15:48; dtl 99; tl 16-17); - Kostja 18.11.2019 e-kiri oli avaldatud 21.11.2019 eetrisse läinud ETV+ telesaates „Insight“ („Insight“ telesaate ajalõik 19:58 – 20:17; dtl 195; tl 18–20); - 20.11.2019 telesaates „Pealtnägija“ avaldas saatejuht, viidates kostja 18.11.2019 e-kirjale ja kostjalt saadud teabele, järgmist: „Kõige taga on tüli äripartneritega, kes esitavad absurdseid süüdistusi ja šantažeerivad teda“ („Pealtnägija“ 20.11.2019 telesaate ajalõik 04:14 – 04:21). Viidates kostja 18.11.2019 e-kirjale avaldas saatejuht ka järgmist: „/.../ kogu teema tõstatasid hoopiski endised partnerid Eestis, kellega ta on täna tülis“ („Pealtnägija“ 20.11.2019. a telesaate ajalõik 12:57 – 13:03); - 21.11.2019 telesaates „Insight“ avaldas saatejuht, viidates kostja 18.11.2019 e-kirjale ja kostjalt saadud teabele, järgmist: „Kõigi absurdsete süüdistute taga on tema endised äripartnerid“ („Insight“ telesaate ajalõik 04:22 – 04:28; tl 21-22); - Eesti Rahvusringhäälingu eestikeelne veebiväljaanne err.ee avaldas 20.11.2019 telesaate „Pealtnägija“ juures uudislugu kajastava artikli pealkirjaga: „“Pealtnägija“: politsei kontrollib varem elamislubade skandaalis erandiks peetud Vene ärimeest“ (tl 7–9); - Eesti Rahvusringhäälingu veebiväljaanne rus.err.ee avaldas 21.11.2019 telesaate „Insight“ juures uudislugu kajastava artikli pealkirjaga: „“Очевидец“ и „Инсайт“: как бывший налоговый полицейский из РФ стал крупным инвестором в Эстонии“. Artiklis on välja toodud kostja 18.11.2019 e-kiri täies mahus (tl 10–15).
7.Hageja leidis, et kostja avaldas ajakirjanikele edastatud 18.11.2019 e-kirjas järgmise väite: hageja kasutab absurdseid süüdistusi väljapressimise instrumendina. Vastav väide oli viitega kostjale avaldatud telesaadetes ja artiklites. Hageja leiab, et tegemist on ebaõige faktiväitega, mis

kahjustab tema mainet. Kuna kostja ei ole tõendanud, et väide vastab tõele, palub hageja kohustada kostjat väite ümber lükkama.

8.Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellistena, nagu need on, st. kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku isiku arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja ise silmas pidas ei ole asjakohane. Väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust (Riigikohtu 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p-d 10-11). Kannatanu saab VÕS § 1047 lg 4 alusel nõuda ebaõige faktiväite ümberlükkamist. Kannatanul on õigus nõuda VÕS § 1047 lg 4 alusel ebaõige faktiväite ümberlükkamist sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest (Riigikohtu 31.10.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-07, p 14). Kannatanu ei saa nõuda ebakohase väärtushinnangu ümberlükkamist (Riigikohtu 10.10.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-07, p 19).
9.Praegusel juhul on vaidluse tekitanud kostja 18.11.2019 e-kirja kolmas lõik: „T ei ole huvitatud meedia vahendusel Capital Milliga vaidluste lahendamisest ning ei pea endiste partnerite absurdsete süüdistuste kommenteerimist võimalikuks, sest antud olukorras kasutatakse neid šantaaživahenditena“. Kohus leiab, et mõistliku isiku arusaama järgi avaldas kostja hageja vaidlustatud väite: hageja kasutab absurdseid süüdistusi väljapressimise instrumendina.
10.Mõistliku isiku arusaama järgi on faktiväitena hinnatav väide, et isik kasutab süüdistusi väljapressimise instrumendina. Võimalik on kontrollida, kas üks isik esitab teise suhtes süüdistusi eesmärgiga saada viimaselt mingi hüve või saavutada enda jaoks kasulik eesmärk. Hageja vaidlustatud väide sisaldab aga mõistet „absurdseid“ enne sõna „süüdistusi“. Kohtu hinnangul annab mõiste „absurdne, absurdsed“ vaidlustatud väitele kui tervikule väärtushinnangu tähenduse. Mõiste „absurdne“ näitab kostja subjektiivset ja hukkamõistvat hinnangut väidetavalt hageja poolt esitatud süüdistuste kohta. Kohus on seisukohal, et ka mõistliku isiku arusaama järgi on vaidlusalune väide, mis sisaldab mõistet „absurdne“, hinnatav tervikuna väärtushinnanguna. Võimalik ei ole kontrollida süüdistuste absurdsust. Negatiivse hoiaku väljendamine isiku tegevuse kohta (praegusel juhul väidetavalt hageja poolt esitatud süüdistuste kohta) saab pidada üksnes väärtushinnanguks. Kostja poolt avaldatud väärtushinnang on ebakohane, sest see kahjustab hageja mainet.
11.Kohus selgitas 30.04.2021 kohtuistungil, et vaidlustatud väide ilma mõisteta „absurdne“ on hinnatav faktiväitena ning väide koos mõistega „absurdne, absurdsed“ on hinnatav väärtushinnanguna. Kohus palus hagejal selgitada, kas ta soovib jätta mõiste „absurdne, absurdsed“ väitest välja või ta jääb nõude juurde kohustada kostjat väidet esitatud kujul ümber lükkama. Hageja selgitas istungil, et ta ei soovi jätta mõistet „absurdne, absurdsed“ välja ning ta jääb oma nõude juurde. Kohus on TsMS § 2 lg 2 ja § 5 lg 1 alusel seotud hagiavalduse eseme ja piiridega. Kuna hageja vaidlustatud väide on hinnatav ebakohase väärtushinnanguna, mille ümberlükkamist ei saa hageja nõuda, jätab kohus hagi rahuldamata.
12.Hageja ei esitanud nõuet kohustada kostjat hüvitama ebakohase väärtushinnangu avaldamisega tekitatud kahju. Seetõttu pole vaja hinnata poolte väiteid ja tõendeid selle kohta, kas hageja esitas süüdistusi kostja kohta, kas väärtushinnangu avaldamine oli õigusvastane ning kas hagejal on tekkinud kahju.
13.Kohus jätab hagi rahuldamata. Seetõttu tuleb jätta menetluskulud hageja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. Märgitud säte näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
14.Kohus määrab TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
15.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) A Kondrašov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 07.09.20262-26-115507/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 07.09.20262-26-113435/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja