Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-73-07 Tartu, 31. oktoober 2007. a Eesistuja Henn Jõks, liikmed Lea Laarmaa ja Jaak Luik Nikolai Danilko hagi Genrihk Dyssi vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 7. märtsi 2007. a otsus tsiviilasjas nr 205-2133 Nikolai Danilko kassatsioonkaebus Hageja Nikolai Danilko (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Kai Amos Kostja Genrihk Dyss (isikukood xxxxxxxxxxx) 17. september 2007. a, kirjalik menetlus
agentuuri ja sai selle eest alalise elamisloa; 2) VÕS § 1043 alusel sisse nõuda kostjalt tema kasuks 20 000 krooni talle tekitatud kahju hüvitamiseks.
esitas hagi VÕS § 1047 lg-te 1 ja 2 alusel, väites, et kostja avaldas ebaõigeid andmeid ja et need andmed teotasid tema au. Hageja arvates tuli kohtul kontrollida, kas kostja avaldatud andmed olid väärad ja kas need teotasid hageja au. VÕS § 1047 lg 2 kohaselt loetakse teise isiku au teotava asjaolu avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja (kostja) ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Kohtuotsusest ei nähtu, et kostja oleks tõendanud avaldatud andmete tõesust. Riigikohus selgitas 31. mai 2006. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, et avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellistena, nagu need on, s.t kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesuse või vääruse saab kohtumenetluses kindlaks teha. Kuigi ringkonnakohus ei pidanud vajalikuks tuvastada VÕS § 1047 lg 1 ja lg 2 kohaselt hageja isikut puudutavate avaldatud andmete tõesust või väärust, ei takistanud see ringkonnakohtul otsuse tegemist. Sellega rikkus ringkonnakohus TsMS § 654 lg 4 ja lg 5 nõudeid. Ringkonnakohus rikkus ka materiaalõiguse normi, jättes kohaldamata põhiseaduse § 17, mille kohaselt kellegi au ega head nime ei tohi teotada. Ringkonnakohus ei kohustanud kostjat andmeid ümber lükkama. Hageja esitas kostja vastu kaks nõuet: ta palus välja mõista kahju 20 000 krooni ning kohustada kostjat tegelikkusele mittevastavaid andmeid ümber lükkama. VÕS § 1047 lg 4 kohaselt võib ebaõigete andmete avaldamise korral kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Seega on ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustus sätestatud seaduses objektiivse vastutusena, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest ja avaldaja süüst. Ringkonnakohus jättis VÕS § 1047 lg-s 4 sisalduva ümberlükkamise kohustuse kohaldamata.
Maakohus leidis, et agentide avaldamine ei saa hageja head nime ega au Eesti Vabariigis teotada. Võõrriigi agentide avaldamine kaitsepolitseile on Eesti riigile lojaalne käitumine ning selle väite esitamine ei ole õigusvastane tegu VÕS § 1045 tähenduses. Hagejal ei ole alust nõuda kahju hüvitamist. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga ja ei korranud maakohtu otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus leidis, et hagejale omistatud tegevus - KGB agentide nimekirja edastamine Eesti Vabariigi kaitsepolitseile - ei ole objektiivselt isiku au ja head nime kahjustav. Agentide nimekirja edastamine ei ole kuritegu ega ühiskonna poolt hukka mõistetav tegu.
julgeoleku organitega. Kuid kolleegium ei nõustu sellega, et nimetatud tegevuse omistamine (agentuuri avaldamine kaitsepolitseile alalise elamisloa vastu), kui see tegelikkuses aset ei leidnud, ei saa Eestis elavate ja Eesti Vabariiki tunnustavate isikute au teotada ja head nime kahjustada.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.