lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-18609/29

Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 10.06.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-18609/29
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
10.06.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1367
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Dokumentide tagastamine Tallinn, Kiikri tn 3 // Pikksilma tn 2 // Tuukri tn 23 korteriühistu
Tartu Maakohus · Väljaminev kiri · 2024-07-18
Dokumentide tagastamine Tallinn, Tondi tn 20 korteriühistu
Tartu Maakohus · Väljaminev kiri · 2024-07-08
Dokumentide tagastamine Viimsi vald, Haabneeme alevik, Kesk põik 1 // 2 // 3 // 4 korteriühistu
Tartu Maakohus · Väljaminev kiri · 2024-06-27
Dokumentide tagastamine Tallinn, Katusepapi tn 6 korteriühistu
Tartu Maakohus · Väljaminev kiri · 2024-06-26
Ettekirjutuse täitmisest
Päästeamet · Sissetulev kiri · 2026-05-25
Kiri

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetlusesTsMS § 174Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTMS § 172 lg 1Võlgniku õigus kasutada arestitud kinnisasjaTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 177 lg 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 465 lg 2Määruse sisuTsMS § 466 lg 3Määruse teatavakstegemine ja jõustumine

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-23-22/43Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium27.09.2023

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
ARKAADIA HALDUSE AS10257154Valga vald, Valga linn, Pikk tn 20 korteriühistu80093731(Puudutatud isik)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 10. juuni 2021

Tsiviilasja number

2-20-18609

Tsiviilasi

ARKAADIA HALDUSE AS avaldus korteriühistu Valga Pikk 20 otsuste tühisuse tuvastamiseks ja registrikande parandamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 27. aprilli 2021 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

ARKAADIA HALDUSE AS määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): ARKAADIA HALDUSE AS (registrikood 10257154), esindaja Priit Alpere Puudutatud isik: korteriühistu Valga Pikk 20 (registrikood 80093731), esindaja Stefani Isotamm

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada ARKAADIA HALDUSE AS määruskaebus.
2.Tühistada Tartu Maakohtu 27. aprilli 2021 määrus menetluskulude jaotuse osas.
3.Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud korteriühistu Valga Pikk 20 kanda.
4.Lugeda määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 06.07.20262-26-13142/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 18.06.20262-26-7361/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
Terviseamet · Sissetulev dokument · 2026-04-09
TsMS § 651Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus
TsMS § 654Ringkonnakohtu otsuse sisu
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
4.1.
Rahuldada avaldus.
4.2.Tunnistada, et korteriühistu Valga Pikk 20 (registrikood 80093731) 29. septembri 2020 kordusüldkoosoleku ja 29. septembri 2020 üldkoosoleku otsused on tühised.
4.3.Jaotada menetluskulud ja jätta need korteriühistu Valga Pikk 20 kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
4.4.Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele.
4.5.Määruse jõustumisel edastada see Tartu Maakohtu registriosakonnale korteriühistute registris kande parandamiseks, millega kustutatakse korteriühistu Valga Pikk 20 juhatuse liikmete kohta 8. oktoobril 2020 kinnitatud muutmiskanne.
5.Jätta määruskaebemenetluse kulud korteriühistu Valga Pikk 20 kanda. Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1.ARKAADIA HALDUSE AS (avaldaja) esitas 17. detsembril 2020 avalduse Valga Pikk 20 korteriühistu (puudutatud isik; edaspidi korteriühistu) 29. septembri 2020 üldkoosoleku ja kordusüldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks ja registrikande parandamiseks. Menetluskulud palus avaldaja jätta korteriühistu kanda ning mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldajale kuulus Pikk tn 20, Valga linn hoones mitteeluruum. 29. septembril 2020 toimusid korteriomanike üldkoosolekud, mille kokku kutsumise korda rikuti avaldaja hinnangul oluliselt, seejuures rikuti üheaegselt mitut seaduse nõuet ning avaldaja otsuseid heaks ei kiitnud. Koosolekutel tehtud otsused olid korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 29 lg 1 kohaselt tühised.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2.Tartu Maakohus rahuldas 27. aprilli 2021 määrusega avalduse ning tunnistas, et korteriühistu
29.septembri 2020 üldkoosoleku ja 29. septembri 2020 kordusüldkoosoleku otsused olid tühised. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel poolte endi kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt oli menetluskulude poolte endi kanda jätmine antud asjas õiglane.

MÄÄRUSKAEBUS

3.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus menetluskulude jaotuse osas ning teha asjas uus määrus, millega jätta menetluskulud korteriühistu kanda. Määruskaebuse kohaselt kohaldas maakohus menetluskulude jaotamisel ebaõigesti TsMS § 172 lg-t 1 ning rikkus oluliselt TsMS § 465 lg 2 p-i 8. TsMS § 172 lg 1 kohaldamine on kohtu diskretsioonotsus, mis peab TsMS § 465 lg 2 p 8 kohaselt olema põhjendatud. Maakohus jättis menetluskulusid jaotades olulised asjaolud kaalumata ning ei põhjendanud ega selgitanud, miks oli praeguses asjas õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. Vajaduse kohtusse pöördumiseks tingis korteriühistu tegevus, kes eiras korteriomanike üldkoosolekute kokku kutsumisel seaduses sätestatud nõudeid. Ilma kohtuvaidluseta ei saanud avaldaja oma õigusi kaitsta. Kuna asja lahendamisel tuvastas maakohus avalduse põhjendatuse ja rahuldas avaldaja põhinõude, olnuks õiglane jätta menetluskulud korteriühistu kanda. Riigikohus on leidnud, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (Riigikohtu 2. juuni 2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 18 ja 7. oktoobri 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-11359). Seega tuli menetluskulude poolte endi kanda jätmist maakohtul täiendavalt põhjendada, tuues esile üldjuhust erineva menetluskulude jaotuse tinginud asjaolud. Selliseid asjaolusid ei esinenud. Vastavalt Riigikohtu seisukohtadele tuleb TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
4.Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu ja palub selle rahuldamata jätmist. Maakohus ei ole õigusnormide kohaldamisega eksinud. Kuivõrd asjas tehti lahend avaldaja kasuks, oli menetluskulude osaliselt avaldaja kanda jätmine TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi põhjendatud. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab kohtule õiguse jaotada menetluskulud vastavalt sellele, kuidas asjaolusid arvestades tundub õiglane. Riigikohtu lahendite puhul tuleb silmas pidada, et Riigikohus ei ole seadusandja, vaid ainult seaduse tõlgendaja. Põhiseaduse §-st 146 tulenevalt peab kohus õiguse mõistmisel lähtuma eelkõige kehtivast seadusandlusest, mitte Riigikohtu seisukohtadest.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel menetluskulude jaotuse osas (maakohtu määruse resolutsiooni p 3) tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab menetluskulud täies ulatuses korteriühistu kanda. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
6.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Avaldaja on vaidlustanud maakohtu määruse üksnes menetluskulude jaotuse osas (maakohtu määruse resolutsiooni p 3). Muus osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud ning see on TsMS § 466 lg 3 esimese lause järgi jõustunud.
7.Määruskaebuse kohaselt jättis maakohus põhjendamatult TMS § 172 lg 1 teise lause tähelepanuta ning menetluskulud tuleb jätta korteriühistu kanda. Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja poolt määruskaebuses esitatud etteheited põhjendatud. TsMS § 172 lg-st 1 tuleneb kohtule ulatuslik diskretsiooni- ehk kaalutlusõigus menetluskulude jaotamisel. Õige on ka avaldaja viide, et diskretsiooniotsus peab TsMS § 465 lg 2 p 8 kohaselt

olema põhjendatud. Ringkonnakohtu arvates on maakohus praegusel juhul diskretsiooni piire ületanud ning rikkunud seadusest tulenevat põhjendamiskohustust. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda põhjendades seda õiglusega. On tõsi, et menetluskulude jaotamisel peaks peamiseks lähtekohaks kulude jaotamisel olema just õigluse põhimõte ning eeltoodust tuleb kohtul lähtuda (Riigikohtu 11. märtsi 2015 otsus tsiviilasjas nr 32-1-87-14, p 29), ent õiglus kui selline ei saa olla põhjendus omaette. Määruses, mille peale saab esitada määruskaebuse, tuleb esitada põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis. Praegusel juhul on maakohus jätnud menetluskulude jaotuse täielikult põhjendamata ning järelduseni jõudmist pole võimalik jälgida. Seega pole määrus menetluskulude jaotuse osas ringkonnakohtule ka kontrollitav. Eeltoodust tulenevalt ei vasta maakohtu määrus menetluskulude jaotuse osas TsMS § 465 lg 2 p-s 8 sätestatud nõuetele.

8.Ringkonnakohus leiab, et menetluskulude poolte endi kanda jätmine pole ka õiglane. Vastuseks korteriühistule märgib ringkonnakohus esmalt, et TsMS § 172 lg 1 esimest lauset, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse, tuleks vaadata eelkõige selliste hagita menetluste kontekstis, kus peale avaldaja teisi menetlusosalisi ei ole (Riigikohtu 2. juuni 2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 18). Kuivõrd käesolevas asjas on menetlusosalisteks avaldaja ja korteriühistu, pole tuginemine TsMS § 172 lg 1 esimesele lausele hetkel asjakohane. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et menetluskulude jaotamisel tuleb praegusel juhul kohaldada TsMS § 172 lg 1 teist lauset. Sellest sättest tuleneb, et kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Ka on ringkonnakohtu arvates põhjendatud määruskaebuses toodud seisukoht, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. Kui kohus leiab, et õiglane on jaotada kulud muul viisil, tuleb seda põhjendada (Riigikohtu 2. juuni 2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 18). Maakohus tuvastas korteriühistu üldkoosoleku ja kordusüldkoosoleku otsuste tühisuse ning avaldaja saavutas avaldusega taotletud eesmärgi. Seetõttu on põhjendatud väita, et kohtulahend on tehtud korteriühistu kahjuks. Maakohus ei põhjendanud, miks kohus pidas õiglaseks mitte jätta menetluskulusid avaldaja vastaspoole ehk korteriühistu kanda.
9.Eelmärgitut arvestades on ringkonnakohtu hinnangul õiglane jätta maakohtu menetluses kantud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel korteriühistu kanda.
10.Kuivõrd määruskaebus rahuldatakse, tuleb ka määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 ja § 172 lg 1 teise lause järgi jätta korteriühistu kanda. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 4 ei määra ringkonnakohus menetluskulusid kindlaks. Menetluskulude rahalise suuruse, sh määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulude suuruse, määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Parrest

Üllar Roostoja

Triin Uusen-Nacke

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja