Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

kanda jäänud kohtukulud täies ulatuse korteriühistu kanda – tühisus või alternatiivselt tunnistada otsus kehtetuks. Tartu Maakohus mõistis 18. augusti 2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-18609 puudutatud isikult avaldaja õiguseellase Arkaadia Halduse OÜ kasuks välja menetluskulud 2090 eurot ja

MAAKOHTU MÄÄRUS

vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. Vaidlustatud otsuse hindamisel tuleb arvestada päevakorra punkti, mille raames otsus tehti. Korteriomanike 3. novembri 2022 korduskoosoleku protokollist nähtuvalt oli päevakorra punktiks 1 tsiviilasjades nr 2-20-18609 ja 2-21-4456 ühistu kanda jäänud kohtukulude küsimus ja nende jaotus ühistu liikmete vahel. Koosoleku juhataja selgitas, et puudutatud isik tasus väljamõistetud kohtukulud remondifondist, et ei tekiks lisakulusid viivise näol. Tehti järgmised ettepanekud: a) jääb nii, et kohtukulud on makstud remondifondist ja eraldi selleks raha ei korjata või b) korjatakse eraldi raha kohtukulude katteks (Arkaadia Haldus jääb siis kogumisest välja). Võeti vastu otsus jätta ühistu kanda jäänud kohtukulud täies ulatuses korteriühistu kanda. Esitatud asjaoludest ei nähtu, et praegusel juhul oleks otsuse tühisus tagajärjena seaduses otse sätestatud või et koosoleku kokkukutsumisel (KrtS § 29 lg 1) või otsuse vastuvõtmisel oleks oluliselt rikutud selleks ettenähtud korda. Maakohus ei leidnud, et otsus rikuks avaldaja kui kohtuasjades tekkinud ja välja mõistetud menetluskulusid nõudva võlausaldaja kaitseks kehtestatud sätteid või TsMS-st tulenevat menetluskulude kandmise korda. TsMS-i alusel jaotab ja määrab kohus kindlaks menetluskulud konkreetses menetluses selle osaliste, praegusel juhul avaldaja ja puudutatud isiku vahel. Kas ja millises ulatuses osaleb avaldaja menetluskulude kandmises ühistu liikmena, puudutab korteriomanike ja KÜ omavahelisi suhteid, mida reguleerib eelkõige KrtS. Samuti ei ole otsus vastuolus heade kommetega. Riigikohus on selgitanud, et heade kommete vastane on selline tehing, mis eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. Kuna eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgani otsus on tehingu üks liik, siis kohaldatakse selle heade kommete vastasuse hindamisel samu põhimõtteid, nagu tehingu heade kommete vastasuse hindamisel (vt Riigikohtu 05.06.2019 otsus kohtuasjas nr 2-16-19017, p 26). Häid kombeid seostatakse eelkõige moraali ja õiglusega – kõik mis on ebamoraalne ja ebaõiglane, on ühtlasi ka heade kommete vastane (Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K. Saare, K. Sein. Tartu 2023, lk 442; TsÜS 2023). Riigikohus on seisukohal, et õigusabikulude, mida kostjad peaksid kohtuvaidluste kaotamise korral hagejale nagunii hüvitama või mis jääksid hageja kanda, kui kostjad kohtuvaidlused võidavad, nõudmine kostjatelt korteriühistu majandamiskulude raames oleks vastuolus [kuni 31.12.2017 kehtinud] korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lõigetega 1 ja 2. Nende sätete mõtte kohaselt ei pea korteriomanik hüvitama korteriühistule osa õigusabi kuludest, mida teised korteriomanikud korteriühistu kaudu selle korteriomanikuga peetavas kohtuvaidluses korteriühistu kuludena kannavad. Juhul kui kosjad kõnealused kohtuvaidlused võidavad, oleks ebaõiglane ja KOS § 13 lg-te 1 ja 2 mõtte vastane, kui nad peaksid siiski osa võtma hageja õigusabikulude kandmisest muul viisil, st hagejale hageja liikmena majandamiskulude makseid tehes (vt Riigikohtu 06.11.2013 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-89-13, p 14). Samad põhimõtted kehtivad ka käesoleval ajal ning oleks ebaõiglane, kui avaldaja peaks KÜ liikmena võtma osa selliste menetluskulude kandmisest.

eraldi sihtotstarbelist raha kogudes. Nt on võimalik otsustada, et vajalikus ulatuses vähendatakse teatud perioodiks avaldaja tasutavaid majandamiskulude makseid, või tasaarvestatakse ühistu võimalikke nõudeid avaldaja vastu. Puudutatud isiku väitel ei tasunud avaldaja kuni 2020. a sügiseni remondifondi makseid ega osalenud kuni 2022. a jaanuarini majandamiskulude tasumises. Esitatust ei nähtu, et avaldajalt oleks nimetatud makseid nõutud ja nende võimalikku põhjendamatut tasumata jätmist menetluskulude kandmise lahendamisel arvestatud. Puudutatud isiku väited avaldaja kohtusse pöördumise võimalike tegelike eesmärkide kohta ei ole antud vaidluses asjakohased ega välistaks ka tegelikkusele vastavuse korral otsuse tühisuse tuvastamist või kehtetuks tunnistamist, kui esineksid vastavad alused.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

majandamiskulu KrtS § 40 mõttes ning see tuleb jagada ühistu ja kõigi korteriomanike vahelises suhtes (sisesuhe) KrtS § 40 lõike 1 alusel reeglina vastavalt kaasomandi osa suurusele. Teistsugune oleks olukord siis, kui ühistu ei oleks ise välisuhtes kohustatud isikuks, vaid vahendaks teise isiku nõuet korteriomanike vastu (nt KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 kohaselt korteriomaniku eriomandi esemele kaasomandi osast tulenenud kahju korral, kui see pole ühegi isiku kohustuse rikkumise tagajärg, vt ka RKTKm 2-18-13649, p 18; 2-19-9500, p 16). Sellisel juhul vahendab ühistu kahju kandnud isiku nõuet (nõue esitatakse ühistu kaudu) ning korteriühistul on pärast kahju hüvitamist VÕS § 137 lg 2 alusel õigus esitada tagasinõue korteriomanike vastu (vt RKTKm 2-19-9500, p 16). Viimasel juhul ei oleks tegu ühistu kohustusega ega kuludega, mida ühistu peab ise kandma (majandamiskuludega), ning tagasinõuet ei jaotataks korteriomanike vahelises suhtes KrtS § 40 lõike 1 alusel, vaid esitatakse see omanikele VÕS § 137 lõike 2 järgi solidaarselt. Sellist olukorda praeguses tsiviilasjas ei esine ning ebaõiged on avaldaja väited, et vaidluses korteriomanikega peaksid kulusid kandma teised omanikud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.