Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

seadusest (õigusabikulud ei ole käsitatavad korteriühistuseaduse (KÜS) §-s 151 sätestatud majandamiskuludena) ning selleks on vaja eraldi otsust. Õigusabikulusid saab hageja kostjatelt nõuda, tuginedes alljärgnevatele tõenditele. Hageja põhikirja p 6.22 alap 8 kohaselt on juhatuse pädevuses korteriühistu haldamiseks, remondiks ja majandamiseks vajalike tariifide ja fondimaksete kehtestamine, muutmine ja tühistamine. Hageja juhatus on 16. märtsi 2010. a koosolekul otsustanud sõlmida tsiviilasjas nr 2-10-5847 kliendilepingu advokaadibürooga ja nõuda sellest tulenevad kulud sisse korteriomanikelt proportsionaalselt ruutmeetrite arvuga. 16. juunil 2010 on hageja üldkoosolek kinnitanud juhatuse esitatud majandustegevuse aastakava 2010, milles on sätestatud, et juriidilised kulud kogutakse vastavalt tekkinud kuludele elamispinna ruutmeetri järgi. 28. juunil 2011 kinnitas hageja üldkoosolek majandustegevuse aastakava 2011, kust nähtub analoogne regulatsioon. Seega on õigusabikulude kandmise otsustamine antud põhikirjaga juhatuse pädevusse ja üldkoosolek on majandamiskava kaudu kinnitanud õigusabikulude kandmise korra. See kord ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Õigusabikulude sissenõudmine ei piira ka kostja põhiseaduslikku õigust pöörduda kohtu poole, seda enam, et kostjad on mitmel korral hageja vastu kohtusse pöördunud. Küsimus remondifondi kasutamisest õigusabikulude katteks on küsimus juhatuse käitumise õiguspärasusest raha kasutamisel ning see ei ole praeguse vaidluse teema.

tekkivaid muid vajalikke kulutusi. Tegemist ei ole menetluskulude kahekordse kandmisega. Praeguses vaidluses ei ole hageja eesmärgiks tekitada kostjatele kahju. Korteriühistu vastu hagi esitamisel peab hagejaks olev korteriühistu liige arvestama võimalusega, et osa ühistu kanda jäetud menetluskuludest tuleb kanda temal kui ühistu liikmel. Kostjad ei ole vaidlustanud kulutuste liikmepõhist jaotust (arvestades korteriomandi suurust). Asjas ei ole alust apellatsioonimenetlust TsMS § 356 lg 1 järgi peatada. Maakohus leidis õigesti, et praeguses asjas otsuse tegemine ei sõltu maakohtu menetluses olevast tsiviilasjast nr 2-10-5847. Ka asjaolu, et juhatuse liige on oma kohustusi rikkunud või muul viisil ühistu huvide vastaselt käitunud, ei mõjuta praeguses asjas tehtavat lahendit. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Maakohtul ei olnud alust jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 4 järgi poolte endi kanda. Maakohus on jätnud õigesti menetluskulud kostjate kanda, kuid leidis ekslikult, et need jaotuvad kostjate vahel võrdsetes osades. Kuna kostjate vastu esitatud nõuded on erineva suurusega, siis vastavalt sellele tuleb määrata ka menetluskulude hüvitamise kohustus. Ka apellatsioonimenetluse kulud tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi jätta kostjate kanda (arvestades nõuete proportsiooni).

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

esitatud arvete järgi. Arvetel on kajastatud ka õigusabikulud, mida hageja on kandnud kohtuvaidluse tõttu tsiviilasjas nr 2-10-5847 ja kohtuvaidluse tõttu praeguses tsiviilasjas. Tsiviilasjas nr 2-10-5847 on korteriomanikud esitanud nõude KORTERIÜHISTU LIIVALAIA 41 vastu, praeguses tsiviilasjas on menetluses KORTERIÜHISTU LIIVALAIA 41 hagi korteriomanike vastu.

Hageja põhikirja p 6.22 alap 8 järgi kuulub hageja juhatuse pädevusse hageja kui korteriühistu haldamiseks, remondiks ja majandamiseks vajalike tariifide ja fondimaksete kehtestamine, muutmine ja tühistamine. Kolleegiumi arvates on see põhikirja säte vastuolus KÜS § 15 lg 1 p-ga 1. Selle sätte järgi koostab ja esitab korteriühistu juhatus igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid. Seega on KÜS § 15 lg 1 p-s 1 imperatiivselt sätestatud, et ainult korteriühistu liikmete üldkoosolekul on pädevus otsustada, mis liiki kulutusi korteriühistu võib majandamiskuludena teha. KÜS § 151 lg 1, mis sätestab majandamiskulude mõiste, ei anna korteriühistu juhatusele volitust otsustada, missuguste majandamiskulutuste hüvitamist korteriühistu liikmetelt nõuda. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja üldkoosolek enne juhatuse 16. märtsi 2010. a koosolekut vastu võtnud otsust õigusabikulude kandmise kohta. MTÜS § 7 lg 2 teine lause sätestab, et kui mittetulundusühistu põhikirja säte on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut. KÜS § 1 lg 2 järgi kohaldatakse korteriühistuseaduses reguleerimata küsimustes korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. Eeltoodust tulenevalt ei andnud hageja põhikirja p 6.22 alap 8 hageja juhatusele õigust otsustada üldkoosoleku asemel, missuguste kulutuste tegemiseks kasutada hageja vara. Seega ei olnud hageja juhatuse 16. märtsi 2010. a otsuse alusel alust hagi rahuldada.

makseid tehes.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.