2-20-18916/30 - Pankrotiõigus - Muud hagimenetluse pankrotiasjad - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

10.detsembril 2020 toimus võlausaldajate üldkoosolek kohtu kaudu korraldatud virtuaalkoosolekuna. Koosolekul osalesid kohtunik, pankrotihaldur, võlausaldaja AML Services Limited esindaja Margus Lentsius, võlausaldaja Tootem OÜ esindaja Rene Varul, võlausaldaja OÜ Centuurios esindaja Priit Kirss ja võlausaldaja AS SEB Pank esindaja Triin Uukkivi. Pankrotihaldur asus koosolekul seisukohale, et kuivõrd pandipidaja peab tulenevalt Riigikohtu praktikast taluma pandiga tagatud nõude rahuldamisel pandieseme müügist saadud rahast pankrotimenetlusega seotud menetluskulude mahaarvamist kuni 15% ulatuses, tuleb kompromissettepaneku üle otsustamisel hääli anda ka võlausaldajale AS SEB Pank, kellele määratigi kuus häält. AS SEB Pank kasuks on seatud esimese järjekoha hüpoteek tervele X kinnisasjale (registriosa nr X), mitte aga 1⁄2 kaasomandile kinnisasjast, nagu koosoleku protokollis ekslikult märgiti. Pankrotihalduri poolt tellitud kinnisasja hindamisakti kohaselt oli kinnisasja eeldatav müügihind 220 000 eurot ning seega oli 1⁄2 kaasomandi eeldatav müügihind 110 000 eurot. AS SEB Pank nõue oli 55 874 eurot 5 senti, mistõttu oli nõue täies ulatuses tagatud ning PankrS § 181 lg 1 kohaselt ei oleks AS SEB Pank kompromissettepaneku üle otsustamisel tohtinud hääletada. Häälte andmine oleks olnud põhjendatud juhul, kui pärast võlausaldaja nõude täielikku rahuldamist ei jätkuks pankrotivarast pankrotimenetluse kulude tasumiseks. Kuna teada oli ligikaudne pankrotivara ja seega ka halduri tasu suurus, jäänuks pankrotivarast pärast halduri tasu maksmist veel ligi 2000 eurot menetluskulude tasumiseks. Teise päevakorrapunkti üle hääletamisele eelnevalt tegi võlausaldaja Tootem OÜ ettepaneku, mille kohaselt pankrotihaldur jätkab vara müügiga ka järgnevate kompromissettepanekute puhul ning nimetatud otsus võeti üldkoosolekul vastu. Ettepanek võeti vastu õigusvastaselt, rikkudes pankrotiseaduse (PankrS) § 79 lg-s 4 sätestatud võlausaldajate üldkoosoleku

3.Tartu Maakohus jättis 22. veebruari 2021. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, jättes menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Maakohtu hinnangul määras pankrotihaldur AS-ile SEB Pank kuus häält kooskõlas PankrS § 181 lg-ga 1 ja § 153 lg-ga 2, mistõttu puudus alus võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. AS SEB Pank nõue on 55 874 eurot 5 senti ja pankrotihaldur müüs 1⁄2 mõttelist osa kinnistust hinnaga 65 610 eurot. Pankrotivara müügist saadav rahasumma polnud teada, kaasomandi lõpetamine X kinnisasja hagejale kuuluva 1⁄4 osa üleandmise ja õiglase hüvitise osas oli kohtumenetluses pooleli, kuid pandipidaja AS SEB Pank kulude kandmises osalemise maksimaalne võimalik ulatus, arvestades tema nõude suurust üldkoosoleku toimumise ajal, oleks 8381 eurot 11 senti. Võlausaldaja õigus osaleda võlausaldajate üldkoosoleku pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on võlausaldajate kollektiivse huvi kaitse seisukohalt põhiline võlausaldaja õigus pankrotimenetluses. Ükski võlausaldaja halduri poolt määratud häälte arvu ei vaidlustanud. Võlgnikul ei ole PankrS § 82 lg-st 4 tulenevalt õigust vaidlustada võlausaldajale häälte määramist. Hageja ei toonud välja, kuidas rikkus AS-le SEB Pank häälte määramine sisuliselt tema õigusi kompromissi tegemisel, sest kompromissettepaneku poolt vajalikku kvalifitseeritud häälteenamust PankrS § 180 lg 3 järgi ei oleks saavutatud ka AS-le SEB Pank hääli määramata. Kuivõrd hageja üldkoosolekul ei osalenud, puudus tal alus väita, et tal ei olnud võimalik koosolekuks välja kuulutatud ebatäpse päevakorra tõttu ette valmistuda. Ka koosolekul osalemise korral poleks hagejal olnud hääleõigust PankrS § 81 lg-st 1 tulenevalt. Maakohtu hinnangul oli pankrotihalduri avaldatud teade piisavalt selge ja päevakorrapunktist „vara müük“ võiks mõistlik võlausaldaja järeldada pankrotivara müügiga seonduva otsustamist. Ükski üldkoosolekul osalenud võlausaldaja üldkoosoleku otsuseid ei vaidlustanud. Kuivõrd üldkoosoleku kokkukutsumisel järgiti PankrS §-s 79 sätestatud korda ja otsus vara müügiga jätkamise kohta ka järgnevate kompromissettepanekute puhul võeti vastu võlausaldajate lihthäälteenamusega PankrS § 81 lg 1 kohaselt, oli otsus kehtiv ja selle kehtetuks tunnistamiseks puudus alus. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda. Kuna kostja menetluskulude väljamõistmist ei taotlenud ega menetluskulude nimekirja esitanud, jättis maakohus menetluskulud kindlaks määramata.

5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Haldur andis AS-le SEB Pank kuus häält tulenevalt sellest, et pankrotivara müügi puhul peab menetluskulusid teatud osas kandma ka pandipidajaks olev võlausaldaja ning seetõttu ei saa ta oma nõuet täies ulatuses rahuldatud. Eeldatava vahesumma ulatuses antigi vaidlusalused hääled. Häälte andmisega AS-le SEB Pank olid nõus kõik võlausaldajad. Hageja ei esitanud maakohtu lahendile sisulisi vastuväiteid. Maakohus kohaldas PankrS § 181 lg-t 1 õigesti. Maakohus väljendas ka õigesti, et hageja ei toonud välja, kuidas on AS-le SEB Pank häälte määramine rikkunud tema õigusi, sest kompromissettepaneku poolt vajalikku kvalifitseeritud häälteenamust PankrS § 180 lg 3 järgi ei oleks saavutatud ka AS-ile SEB Pank hääli määramata. Ainsana oli kompromissi kinnitamise poolt hagejaga seotud võlausaldaja, kuid tema häältega polnud täidetud PankrS § 180 lg 3 tingimused. Kostja palub ringkonnakohtu seisukohta, kas halduril on PankrS § 134 lg 1 järgi õigus jätkata vara müüki juba alates kompromissiettepaneku mittekinnitamise otsuse tegemisest (antud juhul alates 10. detsembrist 2020) või peab vara müügiga ootama kompromissi mittekinnitava otsuse vaidlustamise kohtulahendi jõustumiseni. Kostja saab PankrS § 134 lg-st 1 ja § 180 lg-st 1 aru selliselt, et vara müük on seaduse kohaselt peatunud 10. detsembri 2020 koosoleku otsuste tegemiseni, peale mida on halduril olnud õigus vara müügiga jätkata. Kostja leiab, et haldur ei pea ära ootama hageja poolt kompromissi mittekinnitamise otsuse vaidlustamise jõustunud kohtulahendit. Pankrotiseadus ei sätesta, et võlausaldajate otsuse vaidlustamise korral jõustuks võlausaldajate otsus kohtuotsuse jõustumisel. Pankrotiseaduse loogika kohaselt on võlausaldajate otsused koheselt täitmiseks, need ei vaja jõustumiseks eraldi tähtaega. Hageja ei ole taotlenud hagi tagamist ja selle raames koosoleku otsuse täitmise või vara müügi peatamist. Esitatud kompromissettepanek oli järjekorras juba teine ning sellega ei muudetud ettepaneku sisu hagejaga mitteseotud võlausaldajate suhtes. Eeltoodust tuleneb, et kui hageja vara müük peab