Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. mai 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-19-10448
Tsiviilasi
Deniss Anissimovi hagi Alfred Pedari vastu kahju hüvitamiseks 23 965,20 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 7. detsembri 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Deniss Anissimovi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
20. aprill 2021
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Deniss Anissimov (isikukood XXX), esindaja Vladimir Makarov Vastustaja (kostja): Alfred Pedari (isikukood XXX), lepingulised esindajad Danil Lipatov ja Jelena Karžetskaja
esindajad
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Nõue esitati ebaõige isiku vastu. Hageja viidatud Päästeameti kiirmenetluse otsusega ei tunnistatud kostjat süüdi tulekahju põhjustamises. Süüdi tunnistati Limited Project OÜ tuleohutusnõuete rikkumises vastavalt tuleohutuse seaduse (TuOS) § 44 lg 2 ning määrati karistuseks trahv 80 eurot, mis on minimaalne sellise rikkumise eest määratav karistus. Järelikult olid Päästeameti arvates Limited Project OÜ tuleohutusnõuete rikkumised ebaolulised. Hageja esitas nõude isiku vastu, keda kasutas teine isik (tööandja) oma majandus- või kutsetegevuses. Töölepinguseaduse (TLS) § 76 ja § 74 kitsendavad oluliselt hageja võimalust esitada nõue otse töötaja vastu. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi võib selliseks olukorraks olla ka hagi ebaõige kostja vastu esitamine. Kui kohus siiski otsustab hagi läbi vaata, pole hageja faktilisi asjaolusid, sh suulise töölepingu sõlmimist ja kostja süüditunnistamist tulekahju põhjustamises, tõendanud. Nõue on alusetu. Kahju hüvitamise kohustuse tekkimiseks on vajalik tuvastada hageja kahju olemasolu, kostja etteheidetav rikkumine ning põhjuslik seos rikkumise ja tekkinud kahju vahel. Hagiavaldusest polnud aru saada, millist rikkumist kostjale ette heidetakse ja millega tõendatakse põhjusliku seose olemasolu. Tsiviilasjas 2-18-9258 ei proovinud hageja tõendada oma süü puudumist või tuvastada kostja süü olemasolu, kuigi oli kindel, et tulekahju põhjustas just kostja. Seega on menetluskulud 1200 eurot põhjustatud hageja enda käitumisega, mitte kostja tegevusega. Eksperthinnangu tellimine ei olnud seotud kostja süü tõendamisega ega käesoleva tsiviilasjaga. Seega puudub põhjuslik seos kostja tegevuse ja hagejal tekkinud kahju vahel.
Maakohus rikkus otsuse tegemisel oluliselt TsMS § 232 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8 ning ei täitnud selgitamiskohustust. Maakohus ei selgitanud menetlusosalistele, millised asjaolud vajavad kohtu hinnangul täiendavat tõendamist ja mille kohta tuleks taotlusi esitada. Samuti ei juhtinud maakohus tähelepanu pooltevahelise õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja ei selgitanud välja menetluses tähtsust omavaid asjaolusid, eelkõige seda, kas kostja tegutses töövõtulepingu sõlmimisel füüsilise isikuna või Limited Project OÜ seadusliku esindajana. Maakohtu üldsõnaline ettepanek esitada täiendavaid väiteid, asjaolusid ja tõendeid on ebapiisav ega kujuta selgitamiskohustuse täitmist. Maakohus tuvastas ebaõigesti, et hagi esitati vale kostja vastu. Töövõtuleping sõlmiti suuliselt. Kostja ettepanekul tasus hageja kokkulepitud tasu 600 eurot sularahas kostjale, mitte Limited Project OÜ-le. Limited Project OÜ juhatuse liige ja osanik on samuti kostja. Kohtule esitatud telefonivestluse salvestiselt nähtub, et kostja teatab: „Juhul, kui siis näitame läbi osaühingu kuidagi...“ Enne lepingu sõlmimist ei tutvustanud kostja end juriidilise isiku esindajana. Hageja sai kostjast teada oma tuttavate kaudu. Maakohus ei võtnud arvesse, et kui kostja positsioneerib ennast kui osaühingu juhatuse liiget, pidi ta tööde teostamisel sõlmima hagejaga kirjaliku lepingu ja kogu arvestus tööde teostamise kohta oleks toimunud vastavalt raamatupidamisseadusele. Kostja kasutas Limited Project OÜ andmeid, kuna kostja kui füüsiline isik soovis vältida enda karistamist. Maakohus ei võtnud arvesse, et Päästeameti inspektor ei tuvastanud fakti, kes teostas keevitustööd, vaid kirjutas otsusesse seda, mida ütles talle kostja. See ei tõenda, et keevitustööd tegi Limited Project OÜ. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
(allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke
(allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.