lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-16357/26

Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 27.05.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-16357/26
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
27.05.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1578
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TMS § 1771 lg 1, 51TsMS § 477Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleTMS § 1774 lg 1, 2PS § 27TMS § 1772 lg 1TMS § 1773 lg 1TsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetlusesTsMS § 651 lg 1Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatusTsMS § 667 lg 2Määruskaebuse lahendamine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

27. mai 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-16357

Tsiviilasi

Kohtutäitur Risto Küti avaldus võlgnik A.A. mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks ja selle andmise keelamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 5. märtsi 2021 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.A. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (võlgnik): A.A. (isikukood XXX)

esindajad

Puudutatud isikud:

1.Kohtutäitur Risto Kütt
2.Sissenõudja B.B. (isikukood XXX)
3.Sissenõudja C.C. (isikukood XXX) Sissenõudjate seaduslik esindaja D.D. , lepinguline esindaja Monica Meristo-Dmitrijev

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Viru Maakohtu 5. märtsi 2021 määrus ja teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta rahuldamata kohtutäitur Risto Küti avaldus A.A. mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamiseks ning selle andmise keelamiseks.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-13408/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 03.07.20262-26-8896/7Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1962/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-9784/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1973/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
2.Rahuldada A.A. määruskaebus.
3.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1.Kohtutäitur Risto Kütt esitas 6. novembril 2020 Viru Maakohtule avalduse A.A. (võlgnik) õiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks. Kohtutäitur palus peatada võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse ning keelata talle uue juhtimisõiguse andmine. Avalduse kohaselt on võlgniku suhtes 24. novembril 2016 algatatud täiteasi nr 163/2016/1479. Täitemenetluse algatamise aluseks on Viru Maakohtu 12. aprilli 2016 kohtuotsus nr 2-15-12245 ja sissenõudjate B.B. ja C.C. täitmisavaldus. Nõude sisuks on igakuine elatis poole kuupalga alammäära ulatuses. 3. septembri 2020 seisuga on elatise võlgnevuse suurus 22 538,01 eurot. Võlgnik on täitemenetluse jooksul 24. novembrist 2016 - 6. novembrini 2020 tasunud sissenõudjatele elatist 3704,50 eurot, viimase makse 100 eurot tasus võlgnik sissenõudjale 31. oktoobril 2020. Kuna võlgnik ei täida ülalpidamiskohustust, esitas sissenõudjate esindaja 10. augustil 2020 kohtutäiturile nõusoleku võlgniku hoiatamiseks vastavalt TMS § 1771 lg-le 1. Võlgnik on
3.septembril 2020 saadetud hoiatuse isiklikult kätte saanud 25. septembril 2020 ja ei olnud kuni kohtusse pöördumiseni sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkulepet ega hakanud korrapäraselt ülalpidamiskohustust täitma. Samuti ei ole võlgnik kohtutäiturile põhjendanud, miks hoiatuses märgitud õiguse ja loa piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige juhul, kui elatise tasumata jätmiseks oli mõjuv põhjus või kui õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut.
2.Võlgniku vastuse kohaselt maksis ta lastele võimaluste piires elatist oma ema pangaarvelt. Võlgnikul puudub sissetulek ning ta palub elatise summat vähendada, kuna ei suuda kohtu määratud suuruses elatist tasuda. Võlgnik on seljavigastusega kodus ega saa tööl käia. Võlgnik palus juhtimisõigust mitte ära võtta, kuna ta kavatseb peale seljavigastuse ravi tööd jätkata, kuid ilma juhtimisõiguseta ei ole see võimalik. Kui võlgnik kaotab töö, ei ole tal ka võimalust lastele elatist maksta ega ise millestki elada.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3.Maakohus rahuldas kohtutäituri avalduse ning peatas TMS § 1773 lg 1 alusel võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse tähtajatult. Maakohus keelas võlgnikule mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise. Maakohus tuvastas, et täitemenetluse registri andmetel ei ole võlgnik täitnud pärast hoiatuse kättesaamist ühtegi TMS § 1774 lg 2 sätestatud tingimustest. Laste kasuks välja mõistetud elatise täitmise eesmärgiks on lapsele pideva ja vajaliku igakuise ülalpidamise kindlustamine ning see tuleb lapsele tagada. Võlgnik igakuist elatist ei tasu ja senised täitemenetluse meetmed ei ole olnud piisavad, mistõttu tuleb kasutada elatise sissenõudmiseks täiendavaid abinõusid. Tulenevalt eeltoodust rahuldas kohus kohtutäituri taotluse.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.Võlgnik (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Võlgnik teeb ehitustöid ja objektid asuvad üle Eesti. Koroonaviiruse leviku tõttu pole võlgnikul õnnestunud stabiilset tööd leida. Võlgnik on võimaluste piires lastele elatist maksnud. Võlgniku võlgnevus tekkis peamiselt karistuse kandmise tõttu kinnipidamisasutuses. Võlgniku õigusi ei või piirata üksnes põhjusel, et võlgnikult on elatis välja mõistetud. Võlgniku õiguste piiramist ei saa põhjendada ka sellega, et elatise võlgnevus on tekkinud pikema aja jooksul. Kohus peab sisuliselt kontrollima, kas võlgniku õiguste piiramise eeldused on konkreetsel juhul täidetud. Muu hulgas tuleb seejuures hinnata seda, kas meetmel, mille kohaldamist taotletakse, võib ka tegelikult olla mõju, mis innustaks võlgnikku lapse elatiskohustust täitma. Võlgnik esitas ringkonnakohtule sissenõudjate esindaja ja võlgniku kompromisslepingu, milles lepiti kokku elatise tasumise maksegraafikus.

vahel

sõlmitud

PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD

5.Kohtutäitur selgitas, et võlgniku arvelt on perioodil 27. jaanuar 2017 kuni 13. mai 2020 kinnipidamisasutuses viibimise ajal tehtud elatise nõude katteks kinnipidamisi ja raha on kantud igakuuliselt kohtutäituri kontole. Alates 14. maist 2020 kuni käesoleva ajani ei ole kohtutäituri arvele elatise nõude katteks raha laekunud. Võlgniku arvelduskontod on arestitud, kuid rahalised vahendid puuduvad. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole võlgnik saanud töötasu. Sissenõudja teavitas
16.septembril 2020 kohtutäiturit, et võlgnik on tasunud talle otse elatist 150 eurot ning 26. oktoobril 2020 225 eurot. Rohkem kohtutäituri andmetel võlgnik elatist pärast kinnipidamisasutusest vabanemist tasunud ei ole. Kui võlgnik ja sissenõudjad on sõlminud kompromissi ning sissenõudjad ei nõua enam võlgniku juhtimisõiguse peatamist, siis on kohtutäitur nõus sellega, et võlgnikule jääks juhtimisõigus alles.
6.Sissenõudjad teatasid vastuseks määruskaebusele, et said võlgnikuga kompromissile ning esimene kompromissijärgne elatismakse on tehtud. Sissenõudjad on sellise summa ja maksmisega nõus, kui see toimib.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7.Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ning teeb uue määruse, millega jätab kohtutäituri avalduse võlgniku juhtimisõiguse peatamiseks ja selle andmise keelamiseks rahuldamata (TsMS § 667 lg 2 esimene lause). Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
8.Võlgnik vaidlustab maakohtu määrust tervikuna, mistõttu hindab ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendatust täies ulatuses (TsMS § 651 lg 1). Maakohus tuvastas, et täidetud on TMS § 1772 lg-s 1 sätestatud eeldused: võlgnik ei ole tasunud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist, seda ei ole õnnestunud sisse nõuda võlgniku vara arvelt ning olemas on sissenõudja nõusolek juhtimisõiguse piiramiseks. Asjas on tuvastatud, et kohtutäitur edastas eelnevalt võlgnikule TMS § 1771 lg 1 alusel hoiatuse ning võlgnik ei ole täitnud ühtegi täitemenetluse seadustikus sätestatud tingimust pärast hoiatuse saamist.
9.Riigikohus on selgitanud, et TMS § 1774 lg 1 kohaselt vaadatakse kohtutäituri avaldus õiguse piiramiseks läbi hagita menetluses ning lõppastmes tuleb võlgnikul tõendada selle põhjuse olemasolu, mis peaks õiguse piiramise tema suhtes välistama. Samas kehtib hagita menetluses TsMS § 477

lg-te 5 ja 7 järgi üldjuhul uurimispõhimõte. See ei võta küll menetlusosalistelt täielikult ära lahendi tegemiseks vajalike asjaolude esitamise ja tõendamise kohustust, kuid kohtu roll tõendite kogumisel on aktiivsem kui hagimenetluses (Riigikohtu 4. oktoobri 2017 määrus tsiviilasjas nr 2-16-14071, p 17.2). Riigikohus on rõhutanud, et kuna võlgniku õiguste piiramise menetluses võidakse piirata võlgniku põhiseaduslikke õigusi (seda küll võlgniku kui lapsevanema PS § 27 lg-st 3 tuleneva kohustuse täitmiseks), tuleks hiljemalt kohtumenetluse alguses võlgnikule tema tõendamiskoormust selgitada (Riigikohtu 9. novembri 2017 määrus tsiviilasjas nr 2-16-12071, p 14.3).

10.Maakohus ei ole võlgnikule tema tõendamiskoormust selgitanud. Ringkonnakohus kõrvaldas maakohtu puuduse ning andis võlgnikule tähtaja tõendamaks neid asjaolusid, mis peaks mootorsõiduki juhtimise õiguse piiramise tema suhtes välistama. Lisaks palus ringkonnakohus võlgnikul avaldada ja tõendada enda sissetulekute ja väljaminekute suurusi. Võlgnik kordas oma varasemaid väiteid, et tal on töö otsimisega probleeme. Võlgnik selgitas, et asutas tööpuuduse tõttu oma firma, mille toimimiseks on juhtimisõiguse olemasolu hädavajalik. Võlgnik esitas koos täiendavate seisukohtadega hulganisti dokumentaalseid tõendeid (19. mai 2015 hagi tagamise määrus tsiviilasjas nr 2-15-12245, K-raha väljavõtted, äriregistri väljavõte, tõend ravil viibimise kohta, epikriisi väljavõte, maksekorraldused), kuid jättis tõendid oma väidete ja seisukohtadega sidumata. Seetõttu jätab ringkonnakohus nimetatud tõendid asja lahendamisel tähelepanuta. Vaatamata ringkonnakohtu korduvatele päringutele ei avaldanud võlgnik ringkonnakohtule ka oma sissetulekute ja kulutuste suurust, vaid esitas 8. mail 2021 võlgniku ja sissenõudjate seadusliku esindaja allkirjastatud kompromisslepingu elatise maksmiseks maksegraafiku alusel. Samuti esitas võlgnik maksekorralduse, mille kohaselt on esimene graafikujärgne makse 390 eurot tasutud. Seega on võlgnik täitnud TMS § 1771 lg 1 p 2 sätestatud eelduse kohtutäituri hoiatuse kehtivuse ajal (TMS § 1771 lg 51). Kuivõrd võlgnik ei esitanud maksegraafikut elatise tasumise kohta ega teinud esimest graafikujärgset makset TMS § 1771 lg-s 1 sätestatud 30 päeva jooksul, ei ole kohtutäiturile etteheidetav võlgniku suhtes õiguste piiramise avaldusega kohtusse pöördumine. Samas ei piira kohtutäituri poolne kohtusse pöördumine võlgniku õigust täita TMS § 1771 lg 1 p-des 1-3 ettenähtud tingimused kohtumenetluse ajal.
11.Ringkonnakohus selgitab, et võlgniku juhtimisõiguse piiramise kui meetme eesmärgiks on, et võlgniku õiguste piiramise tagajärjel hakkas võlgnik lastele korrapäraselt elatist tasuma (vt ka Riigikohtu 20. detsembri 2017 määrus tsiviilasjas nr 2-17-4751, p 16.2). Maakohus ei ole tuvastanud, kas võlgniku õiguste piiramine aitab väljamõistetud elatise maksmisele kaasa (Riigikohtu 4. oktoobri 2017 määrus tsiviilasjas nr 2-16-14071, p 18.1). Kui kohus ei pea usutavaks, et võlgnik hakkab pärast õiguste piiramise meetme kohaldamist lapsele korrapäraselt elatist tasuma, ei ole tegemist tõkendiga, mis peaks võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma sundima, vaid karistusliku meetmega. Lisaks ei ole maakohus kaevatavas määruses analüüsinud, kas mõjuvaks põhjuseks elatise tasumata jätmisel TMS § 1774 lg 2 p 3 mõttes võis olla võlgniku tervislik seisund, millele võlgnik maakohtus viitas (vt ka Riigikohtu 20. detsembri 2017 määrus tsiviilasjas nr 2-17-4751, p-d 16.2 ja 17). Praegusel juhul on ringkonnakohtule esitatud tõenditest ja seisukohtadest tuvastatav, et võlgnik on asunud elatist maksma, sh täitnud TMS § 1771 lg 1 p 2 tingimuse. Kohtutäitur ja sissenõudja ei ole vastu võlgniku õiguste piiramata jätmisele. Eeltoodule tuginedes ei täidaks võlgniku juhtimisõiguse jätkuv piiramine selle eesmärki, mistõttu tuleb maakohtu määrus tühistada. Ringkonnakohus selgitab, et kui võlgnik ei täida sõlmitud kompromissi tingimusi ja jätab temalt kohtuotsusega väljamõistetud elatise taas maksmata, ei ole välistatud uue juhtimisõiguste piiramise avalduse esitamine kohtutäituri poolt.
12.Ringkonnakohtu hinnangul on TsMS § 172 lg 1 alusel õiglane jätta menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda. Ringkonnakohus arvestab siin asjaoluga, et kuigi kohtutäituri avaldus jäi lõppkokkuvõttes rahuldamata, tingis kohtumenetluse algatamise siiski võlgniku enda tegevusetus.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

Triin Uusen-Nacke

Kersti Kerstna-Vaks

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20262-26-6828/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-4818/14Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja