Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
19. jaanuar 2018, Tartu
Tsiviilasja number
2-17-4751
Tsiviilasi
Narva kohtutäituri Andrei Kreki avaldus võlgniku U.R. õiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 25. mai 2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
U.R. määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik/võlgnik): U.R. (ik: XXX), esindaja vandeadvokaat Vahur Krinal Vastustaja (avaldaja): Narva kohtutäitur Andrei Krek Puudutatud isik (sissenõudja): S.R. (ik: XXX), seaduslik esindaja A.V.
esindajad
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
Maakohus tuvastas, et võlgnik teenib miinimummääras sissetulekut. Praeguse töökoha kaotamine ei raskenda võlgniku olukorda, kuna miinimummääras töötasu on võimalik teenida ka töökohtadel (nt kojamees, turvamees), mis ei nõua juhtimisõigust. Praegune töökoht ja sissetulek ei võimalda võlgnikul oma kohustusi sissenõudja ees täita. Perekonnaseaduses (PKS) sätestatud ülalpidamiskohustuse mõtte järgi on kohustatud isikul kohustus aktiivselt otsida tuluallikaid, mis võimaldavad anda oma alaealistele lastele vajalikus ulatuses ülalpidamist. Võlgnik ei tõendanud, et on proovinud otsida tuluallikaid, mis võimaldaksid tal oma vanemakohustusi täielikult täita. Juhtimisõiguse puudumisega võib kaasneda praeguse töökoha kaotus ning töö leidmise võimaluste ahenemine, kuid juhtimisõiguse olemasolu ei ole töö leidmisel ja tööle asumisel vältimatu tingimus. Lapsele elatise tasumise kohustuse rikkumine ei ole üldjuhul vabandatav. Võlgnik ei ole esitanud erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse TMS § 1774 lg 2 p 3 kohaldamiseks. Elatise eesmärk on lapsele pideva ja vajaliku ülalpidamise kindlustamine ning õigussüsteem peab selle tegelikkuses tõhusalt tagama. Senised täitemenetluse meetmed ei ole olnud piisavad. Võlgniku elatise võlgnevus on juhtimisõiguse olemasolule vaatamata kasvanud 7577,08 euro suuruseks. Seega ei pane võlgnikul juhtimisõiguse puudumine sissenõudjat senisest halvemasse olukorda. Juhtimisõiguse peatamine ei piira võlgniku liikumisvõimalusi. Võlgnik elab Pärnu linnas, kus ühistransport on hästi korraldatud. Võlgnik ei ole esile toonud, et ta oma tervisliku seisundi tõttu ei saa ühistranspordiga liigelda.
et 2017. a on võlgnik täitedokumentide täitmiseks tasunud 1300 eurot, kuid sellest pool on sisse nõutud täiteasjas nr 066/2014/323 elatisena lahutatud abikaasa kasuks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul kontrollida, kas olukorras, kus kogu võlgnikult sissenõutud raha oleks arvestatud lapse elatisnõude täitmiseks, oleksid võlgniku õiguste piiramise eeldused täidetud. Kui mitte, siis ei saanud võlgnikule eespool nimetatud meedet kohaldada. Lapse elatisnõue rahuldatakse täitemenetluses üldjuhul eelisjärjekorras või annab see nõue sissenõudjale muu eelise (TMS § 132 lg 11). Seega tuleb ringkonnakohtul kontrollida ka seda, mis alusel on kohtutäitur võlgniku tasutud summa osaliselt arvestanud lahutatud abikaasa elatisnõudeks olukorras, kus lapse elatisnõue on jäänud täitmata. Võlgniku õiguste piiramise hagita menetluses tuleb mh vastata küsimusele, kas võlgniku õiguste piiramine aitab väljamõistetud elatise maksmisele kaasa. Maakohus möönis, et juhtimisõiguse peatamisega võib kaasneda võlgniku töökoha kaotus ja töö leidmise võimaluste ahenemine, kuid ei põhjendanud, kuidas võiks see aidata võlgnikul edaspidi elatist korrapäraselt maksta. Kui kohus ei pea usutavaks, et võlgnik hakkab pärast õiguste piiramise meetme kohaldamist lapsele korrapäraselt elatist tasuma, ei ole tegemist tõkendiga, mis peaks võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma sundima, vaid karistusliku meetmega. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul hinnata ka seda, kas võlgniku tervislik seisund oli TMS § 1774 lg 2 p 3 mõttes mõjuv põhjus elatise tasumata jätmiseks. TMS § 1771 lg 1 p 3 ja § 1774 lg 2 p 3 kohaselt võib võlgnik esitada ka väite, et tema õiguste piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Kohtud ei ole välja selgitanud asjaolusid, mille põhjal saaks otsustada, kas juhtimisõiguse piiramine (ja seetõttu töötuks jäämine) takistab oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut ning kahjustab nende olukorda. Võlgnikule peab jääma võimalus tõendada, et tema elukohas või mõistlikus kauguses elukohast ei ole võimalik leida sama töötasuga või tasuvamat tööd või et nt tervislikel põhjustel ei ole tal võimalik pakutavat (tasuvamat) tööd vastu võtta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED ASJA UUEL LÄBIVAATAMISEL
karistada tehtu eest (elatise tasumata jätmine), vaid et nimetatud meede on pigem tõkend, mis peaks sundima võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma või esitama mõjuva põhjuse, miks ta seda teha ei saa. Seega tuleb võlgniku õiguste piiramise hagita menetluses mh vastata küsimusele, kas võlgniku õiguste piiramine aitab väljamõistetud elatise maksmisele kaasa.
Täiendavalt leidis võlgnik, et kuivõrd tänaseks on lapsele jooksvalt elatis tasutud, puudub ka seetõttu alus juhtimisõiguse peatamiseks. Võlgniku väiteid aset leidnud trauma kohta kinnitab SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla väljavõte haigusloost – 20.01.2017 on võlgnik saanud kukkumisel roiete hulgimurrud, tüsistusena tekkis veel traumaatiline hemotooraks, mille tulemusena suunati võlgnik Rakvere Haiglast PõhjaEesti Regionaalhaiglasse intensiivravile. Sellistest asjaoludest saab järeldada, et tervislik seisund on vähemasti 2017. a esimestel kuudel takistanud võlgnikul töötamist ning ilmselgelt ka tasuvama töö otsimist ja tegemist. Võlgniku väitel on tal periooditi sissetulek üldse puudunud ja tööd saades on töötasu olnud ligilähedane Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumile. Maakohtule 11.04.2017 esitatud vastuse kohaselt töötas võlgnik põllumajandusettevõttes OÜ Sarapiku Piim varustajana, milline töö nõuab autoga mööda ladusid sõitmist. 17.04.2017 kuni 05.06.2017 töötas võlgnik T OÜ-s autojuhina ning esitatud töölepingu kohaselt oli töötasuks kokku lepitud Eesti Vabariigi miinimumtasu. Alates juunist 2017 on võlgnik uuesti asunud tööle OÜ-s Sarapiku Piim. OÜ Sarapiku Piim 2017. a koondpalgateatisest nähtuvalt on perioodil juuni kuni detsember 2017 võlgniku töötasu olnud keskmiselt 530 eurot kuus. Kohtutäituri ja võlgniku esitatud täiendavatest seisukohtadest ja tõenditest nähtub, et võlgniku töötasust on tehtud kinnipidamisi seadusega (TMS § 132 lg1) lubatud ulatuses, sh alates juulist 2017 kuni 2017. a lõpuni (kuue kuu vältel) keskmiselt 211 eurot kuus, kokku 1266,14 eurot. Ei kohtutäitur ega sissenõudja ei ole väitnud, et võlgnik varjaks oma sissetulekuid. Seega elatist on tasutud suuruses, mida võlgniku sissetulek on võimaldanud. Eeltoodu põhjal tuleb ringkonnakohtu arvates asuda seisukohale, et võlgniku puhul esinevad TMS § 1774 lg 2 p-s 3 sätestatud alused. Õiguse piiramine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane, kuivõrd tal on elatise osaliselt tasumata jätmiseks esinenud mõjuv põhjus, s.o väike sissetulek, mis ei ole võimaldanud temalt seaduses sätestatud miinimumsuuruses väljamõistetud elatist täies ulatuses tasuda, ja samuti tervislikust seisundist põhjustatud raskused tasuvama töö leidmisel ja tegemisel. Lisaks takistaks õiguse piiramine oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut – ei ole välistatud, et juhtimisõiguse peatamine halvendab lapse võimalusi võlgnikult ülalpidamist saada veelgi, st võlgnik jääb töötuks ja laps tema poolt täielikult ülalpidamiseta. Miinimumtöötasust on kohtutäituril aga seaduse kohaselt võimalik igakuiselt pool lapse elatiseks kinni pidada ning seega kui võlgnik teenib vähemalt miinimumtöötasu, peaks lapsele elatis laekuma regulaarselt ja ligilähedaselt kohtuotsusega välja mõistetud summas. Seetõttu ei ole juhiloa kehtivuse peatamine antud juhul sobiv abinõu elatise maksmise kohustuse täitmisele kaasaaitamiseks. Samas on hetkel võlgniku puhul täidetud ka TMS § 1774 lg 2 p-s 1 sätestatud alus, kuna võlgnik on asunud elatisnõuet täitma ja on tasunud vähemalt kahe kuu elatise.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.