Kohtulahendid Õigusaktid EL õigus Kohtud Valdkonnad MCP Konto

Kohtulahendid Õigusaktid EL õigus Kohtud Valdkonnad MCP Konto

lahend.eeKohtud Valdkonnad Riigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

Kohtulahendid/2-23-8087/12

Muud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 30.08.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-23-8087/12
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Muud
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 30.08.2024
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 3049

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Põhja Ringkonnaprokuratuur · Väljaminev kiri · 2024-12-17

Põhja Ringkonnaprokuratuur · Sissetulev kiri · 2024-12-10

Põhja Ringkonnaprokuratuur · Väljaminev kiri · 2024-12-10

Päästeamet · Väljaminev kiri · 2026-07-02

Päästeamet · Väljaminev kiri · 2026-07-02

Päästeamet · Väljaminev kiri · 2026-07-01

Viidatud sätted

Riigi Teataja

VÕS § 127 lg 1, 2, 3, 4Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatus KrtS § 34 lg 1, 2Valitsemise üldpõhimõtted TsMS § 477Järelevalve kohtu nimetatud isikute üle VÕS § 113 lg 1Viivis VÕS § 103 lg 1Rikkumise vabandatavus KrtS § 35 lg 2Tavapärane valitsemine TsMS § 138Menetluskulude koosseis ja arvestus TsMS § 139 lg 2Riigilõiv

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

2-23-8087/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja17.07.2023

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Swedbank P&C Insurance AS11269248(Avaldaja)Tallinn, Läänemere tee 3 korteriühistu80131489(Puudutatud isik)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 30.08.2024, Tallinn Kohtuasja number

2-23-8087

Kohtuasi

Swedbank P&C Insurance AS avaldus Tallinn, Läänemere tee 3 korteriühistu vastu kahju hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17.07.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Tallinn, Läänemere tee 3 korteriühistu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (vastustaja): Swedbank P&C Insurance AS (registrikood 11269248, aadress Liivalaia tn 8, 10118 Tallinn), volitatud esindaja BJ (e-post:XXX) Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja): Tallinn, Läänemere tee 3 korteriühistu (registrikood 80131489, epost:XXX), seaduslikud esindajad juhatuse liikmed IB ja OZ

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 17.07.2023 määrus jätta muutmata.

2.Tallinn, Läänemere tee 3 korteriühistu määruskaebus jätta rahuldamata.

3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud ringkonnakohtus määruskaebuse esitaja kanda. Jätta menetluskulud nende puudumise tõttu kindlaks määramata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

Sarnased lahendid

Muud

13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
08.07.20262-26-13408/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
03.07.20262-26-8896/7Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
02.07.20263-26-1962/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
02.07.20262-26-9784/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
02.07.20263-26-1973/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TsMS § 172Menetluskulud hagita menetluses

TsMS § 235Põhistamine

TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena

TsMS § 447Vigade parandamine otsuses

TsMS § 617Määruskaebuse esitamine

TsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisu

TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel

TsMS § 662 lg 3Määruskaebuse sisu

TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus

VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral

VÕS § 115 lg 1Kahju hüvitamine

VÕS § 128 lg 3Hüvitatava kahju liigid

VÕS § 132 lg 4Kahju hüvitamine asja hävimise, kaotsimineku või kahjustamise korral

VÕS § 492 lg 1Nõude üleminek

VÕS § 76Kohustuse täitmine

2-23-8087 Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1.Swedbank P&C Insurance AS esitas 02.06.2023 Harju Maakohtule avalduse, milles palus mõista Tallinn, Läänemere tee 3 korteriühistult (puudutatud isik) Swedbank P&C Insurance AS kasuks välja põhinõue summas 10 540,93 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt summas 1129,32 eurot; viivis põhinõudelt 10 540,93 eurot alates 03.06.2023 kuni põhinõude täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lausest sätestatud määras; jätta kõik menetluskulud Tallinn, Läänemere tee 3 korteriühistu kanda (avalduse esitamise seisuga on avaldaja menetluskuluks riigilõiv 50,00 eurot) ja mõista need Tallinn, Läänemere tee 3 korteriühistult Swedbank P&C Insurance AS kasuks välja koos viivisega menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2.Avalduse kohaselt toimus 01.06.2020 Harju maakonnas Tallinnas Läänemere tee 4 (määruskaebemenetluses täpsustatud Tallinn, Läänemere tee 3) korteris nr 184 kahjujuhtum. Kahjujuhtumi põhjuseks oli keskkütteradiaatori purunemine, mille tagajärjel sai vara siseviimistlus ja kodune vara kahjustada. Kahjujuhtumi toimumise kohta on avaldaja avanud toimiku nr O2012179. Vara oli kahjujuhtumi hetkel kindlustatud kodukindlustuse koguriskikindlustuse lepingu alusel Swedbank P&C Insurance AS-is, mille kinnituseks on väljastatud poliis nr O1010103914. Kahjujuhtumi tagajärgede kõrvaldamiseks on avaldaja maksnud kindlustushüvitisena välja 10 540,93 eurot. 08.09.2021 saatis avaldaja puudutatud isikule nõudekirja nr A01.10-275-02/682, milles palus hüvitada kindlustusjuhtumi raames välja makstud summa 10 540,93 eurot hiljemalt 22.09.2021. Puudutatud isik ei tasunud avaldaja nõuet ning avaldaja andis täiendava tähtaja nõude tasumiseks hiljemalt 18.03.2022. Puudutatud isik ei ole avaldaja nõuet tasunud. Viivist on arvestatud põhinõudelt summas 10 540,93 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 19.03.2022 kuni 02.06.2023 so 441 päeva ning viivisesumma on 1129,32 eurot. Puudutatud isiku seisukoht

3.Puudutatud isik avaldusele ei vastanud. Maakohtu määrus ja põhjendused

4.Harju Maakohus rahuldas avalduse 17.07.2023 määrusega ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kahjuhüvitise summas 10 540,93 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 1129,32 eurot ja viivise põhinõudelt (10 540,93 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 03.06.2023 kuni põhinõude (10 540,93 eurot) täitmiseni, jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud summas 50 eurot ning viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

5.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt leidis maakohus, et avaldus kuulub rahuldamisele. Avaldaja on kindlustusandja kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) § 2 lg 3 tähenduses. Avaldaja nõue põhineb asjaolul, et VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kohus luges esitatud tõenditega tuvastatuks, et avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil Läänemere tee 3-184, Tallinn (dtl 8-10) (avalduses ekslikult märgitud Läänemere tee 4-184). Avalduse kohaselt toimus 01.06.2020 korteris nr 184 kahjujuhtum. Kohtule esitatud tõendist nähtub, et kahjujuhtumi põhjuseks oli keskkütteradiaatori purunemine magamistoas ning selle leke korteris nr 184 (dtl 117-118).

2-23-8087

6.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg 1 on sätestatud, et korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-is sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. KrtS § 34 lg 2 näeb ette, et korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. KrtS § 35 lg 2 p 1 sätestab, et tavapärase valitsemisena käsitatakse muuhulgas eelkõige kaasomandi eseme tavapärast korrashoidu ja remonti. Kohtupraktikas on leitud, et korteriühistul on mh kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid (vt nt 08.10.2014 Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, p 30). Riigikohtu 27.03.2015 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-155-14, p-s 12 on selgitatud, et elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu ühiskasutuses olevad torustikud (sh kanalisatsiooni- ja keskküttetorustikud) kuuluvad korteriomanike kaasomandisse vaatamata sellele, et need läbivad korteriomandi reaalosa (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11611, p 27; 03.12.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-14, p 12). Seega kuulub elamu keskküttetorustik (sh keskkütteradiaator) elamu kaasomanike kaasomandisse.

7.Kuivõrd käesolevas asjas lähtus kahju korteriomanike kaasomandi osa esemeks olevast küttesüsteemist, siis sellistel asjaoludel küttesüsteemi lekkest lähtunud veekahju eest on KrtS § 34 alusel vastutav korteriühistu ehk puudutatud isik. Puudutatud isiku hoolsuskohustuseks KrtS § 35 lg 2 p 1 alusel on puudutatud isikul kohustus hoida kaasomandis olevad tehnosüsteemid (s.h küttesüsteem) korras. Korteriühistul on kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid, kontrollida tehnosüsteemide korrasolekut ning rakendada puuduste ilmnemisel vajalikke abinõusid ohu või puuduste kõrvaldamiseks (RKTKo nr 3-2-1-117-14, p 12; nr 3-2-1-61-14, p 30; nr 3-2-1-12-13, p 51). Juhul, kui puudutatud isik ei täitnud küttesüsteemi kontrollimise ja hooldamise kohustust ning ei taganud selle süsteemi korrasolekut, siis selliselt saab vastutuse aluseks olla mh tegevusetus, sh tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise või parandamise korraldamata jätmine (RKTKo nr 3-2-1-129-13, p 51).

8.Kuivõrd puudutatud isikul on kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid, siis piisas avaldajal avalduse rahuldamiseks selle tõendamisest, et kaasomandi eseme osaks olevas küttesüsteemis tekkis tehniline rike. Kohtule esitatud tõendist nähtub, et kahjujuhtumi põhjuseks oli keskkütteradiaatori purunemine ning selle leke korteris nr 184 (dtl 117-118). Korteriühistu kohustusteks on küttesüsteemi seisundi jälgimine ja selle korrashoiu tagamine, mistõttu annab küttesüsteemis toimunud rike alust eeldada, et puudutatud isik ei täitnud eelnimetatud kohustusi nõuetekohaselt. Vastutusest vabanemiseks tulnuks puudutatud isikul tõendada, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud ning et ta on teinud kõik mõistlikult vajaliku selleks, et kaasomandi eset korras hoida ja kahju tekkimist vältida, näiteks et ta kontrollis küttesüsteemi seisukorda piisava regulaarsuse ja hoolikusega (vt RKTKo nr 2-17-15364, p 12). Puudutatud isik ei ole käesolevas asjas vastuväiteid esitanud ega tõendanud, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud ning et ta on teinud kõik mõistlikult vajaliku selleks, et kaasomandi eset korras hoida ja kahju tekkimist vältida. Kaasomandi eseme tavapärane korrashoid ja remont tähendab muuhulgas ka seda, et tuleb ära hoida korteriomanikele kahju tekkimine. Veekahju on alguse saanud küttesüsteemi tehnilise rikke tagajärjel vee valgumisest Läänemere tee 3 korteri nr 184 ruumidesse. Kuna kahjustav asjaolu lähtus kaasomandi osast, saab eeldada, et korteriühistu rikkus oma hoolsuskohustust.

9.Korteriühistu on rikkunud küttesüsteemi korrashoiu osas oma kohustusi (VÕS § 115 lg 1) ja rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui korteriühistu oleks täitnud tehnosüsteemide korrashoiu kohustust, oleks sisuliselt olnud võimalik välistada kahju tekkimine. Kui kaasomandis olev küttesüsteem ei oleks lekkinud, ei oleks ka vesi korterisse nr 184 tunginud ning kahju ei oleks tekkinud. Kohus leidis, et vee lekke tõttu tekitatud kahju

2-23-8087 hüvitamine on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Riigikohtu 11.12.2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13 p 34 on selgitatud, et korteriomaniku kohustuste üheks eesmärgiks on tagada, et korteriomanikule kuuluva korteri kasutamine ei kahjustaks naaberkortereid. Kohus leidis, et sama põhimõte kehtib ka korteriühistu poolt tekitatud kahju korral. Samuti oli puudutatud isikul mõistlikult võimalik ette näha, et küttesüsteemi tehnilise rikke korral võib välja voolata vesi, mis võib kahjustada kaasomanikke (VÕS § 127 lg 3). Seega vastutab puudutatud isik korteriomanikule tekkinud kahju eest ja VÕS § 492 lg 1 alusel on korteriomanikule makstud hüvitise osas avaldajale üle läinud korteriomaniku nõue ühistu vastu.

10.VÕS § 103 lg 1 teise lause kohaselt eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 103 teise lõike järgi on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Korteriühistu vastutust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohtule pole esitatud tõendeid, millest nähtuvalt oleks korteriühistu kahju vältimiseks midagi teinud.

11.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 ja § 132 lg 3 alusel kuulub asja kahjustamise korral hüvitamisele varalise kahjuna asja kahjueelsesse olukorda taastamise mõistlikud kulud. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Avaldaja esitas piisavaid tõendeid, millest nähtub, et puudutatud isiku poolt keskküttesüsteemi korrashoiu kohustuse rikkumise tagajärjel tekkinud keskküttetoru lõhkemine ja veeleke tekitasid korteriomanikule kahju.

12.Kohtu hinnangul on avaldaja tõendanud ka tekkinud kahju suuruse. Kahjujuhtumi järgsel ülevaatusel 04.06.2020 fikseeriti kindlustatud korteril järgmised kahjustused: magamistoa värvitud betoonlael tumedad pritsmed, magamistoa põrandal laminaatparkett üles kerkinud; magamistoa kapi alumised osad paisunud; koridori põrandal laminaatparkett üles kerkinud; koridori kapi alumised osad paisunud; esiku põrandal laminaatparkett üles kerkinud; elutoa põrandal laminaatparkett üles kerkinud; lastetoa põrandal laminaatparkett üles kerkinud; köögi põrandal laminaatparkett üles kerkinud (dtl 11-71). 09.06.2020 edastas LKB OÜ remondi eelkalkulatsiooni summas 3491,10 eurot (dtl 72). 10.06.2020 väljastas avaldaja Vara Ehitus OÜ ́le garantiikirja nr 252794422 summas 2939,10 eurot (dtl 73). Hinnapakkumisest on välja jäetud köögimööbli eemaldamine ja mööbli liigutamine (dt 73).

13.Avaldaja hüvitas kindlustusvõtjale koduse vara taastamise maksumuse kokku summas 4435,19 eurot: magamistoa ja esiku garderoobid ning nende paigaldus ja kohaletoimetamine, köögimööbli äravedu, hoiustamine, demontaaž ja paigaldus, vana mööbli demontaaž ja utiliseerimine (garderoobid) kokku summas 3 207 eurot (dtl 74); kummut summas 341 eurot (dtl 75); madrats summas 299,99 eurot (dtl 80-93); voodi summas 682,00 eurot (dtl 94-98); tapeet summas 95,20 euro (dtl 99). Kuigi kummuti ja voodi osas pole kohtule esitatud tõenditest hüvitatud asjade täpset maksumust näha, leidis kohus, et avaldaja poolt esitatud tõenditest tuleneb, et hüvitatavad summad olid mõistlikud ning vastavuses sarnaste asjade müügihindadega (dtl 75-79, 94-98). Avalduse kohaselt arvestas avaldaja summast 4625,19 eurot maha kindlustusvõtja omavastutuse summas 190 eurot. Omavastutus 190 eurot nähtub kohtule esitatud kindlustuspoliisilt (dtl 8). Seoses täiendavate töödega edastas 03.09.2020 Vara Ehitus OÜ täiendava müügipakkumise summas 2666,64 eurot (dtl 100). Kohtule nähtub, et

2-23-8087 03.09.2020 väljastas Vara Ehitus OÜ arve nr 20200192 summas 2 939,10 eurot (dtl 104) ning 09.09.2020 summas 2666,64 eurot (105). Lisaks hüvitas avaldaja kindlustatud isikule 500 eurot seoses ajutise elamispinnaga. Kohtule on esitatud vastav üürileping (dtl 101-103). Kokku hüvitas avaldaja 10 540,93 eurot (dtl 106-110).

14.VÕS § 132 lg 4 järgi, kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks, hõlmab kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul. Eluruumi üürimise kulu võib olla käsitatav kahjuna siis, kui eluruumi kasutamine oli võlausaldajale vajalik. Avaldaja selgitas avalduses, et korteri üürimine oli vajalik seetõttu, et niiskuskahjustusi saanud korter vajas suuremahulisi taastustöid. Niiskuskahjustused on nähtavad kohtule esitatud piltidelt (dtl 16-71). Ulatuslikud remonditööd on nähtavad tööde kalkulatsioonidelt (dtl 72, 74, 100). Kahju saanud korteri elanikud esitasid kindlustusandjale üürilepingu, mille järgi on kokkulepitud üüri suuruseks 500 eurot (dtl 101-103). Kohtu hinnangul on üüritasu nõudeõigus korteri üleujutamise korral ettenähtav ning hõlmatud ka rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Kohus leidis, et avaldaja kahjunõue puudutatud isiku vastu summas 10 540,93 eurot on tervikuna põhjendatud.

15.Eelnevat arvestades luges kohus tuvastatuks, et avaldajal on puudutatud isiku vastu kahju hüvitamise nõue summas 10 540,93 eurot (põhinõue), mis tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Kohus leidis, et põhjendatud on ka avaldaja kahjuhüvitisega seotud viivisenõue. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

16.Avaldaja esitas kohtule dokumentaalse tõendi, millest nähtub, et avaldaja on pöördunud kohtueelselt (08.09.2021) puudutatud isiku poole nõudekirjaga kahju hüvitamiseks summas 10 540,93 eurot hiljemalt 22.09.2021 (dtl 112-113). Avaldaja väitel ei ole puudutatud isik tasunud avaldaja nõuet määratud tähtajaks ning avaldaja andis puudutatud isikule täiendava tähtaja nõude tasumiseks hiljemalt 18.03.2022 (dtl 115). Avaldaja on arvestanud viivist summalt 10 540,93 eurot seadusjärgses määras alates 19.03.2022 kuni 02.06.2023 summas 1129,32 eurot (dtl 119). Kohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks sissenõutavaks muutunud viivise summas 1129,32 eurot ning vastavalt taotlusele ja TsMS § 367 sätestatule edasiulatuva viivise alates 03.06.2023 kuni põhinõude täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lausest sätestatud määras.

17.Kohus jättis TsMS § 172 lg-le 1 tuginedes menetluskulud puudutatud isiku kanda ning mõistis temalt TsMS § 138 lg-te 1, 2 ning TsMS § 139 lg 2 alusel avaldaja kasuks välja riigilõivu summas 50 eurot, märkides, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb puudutatud isikul tasuda avaldajale kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus

18.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja jätta menetluskulud avaldaja kanda.

2-23-8087

19.Määruskaebuse põhjenduse kohaselt ei saa KÜ Läänemere 3 vastutada kahjujuhtumi eest, kuna see toimus Läänemere tee 4-184 aadressil. Menetlusosaliste seisukohad

20.Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud puudutatud isiku kanda. Avalduse asjaoludes on ekslikult märgitud toimumiskohaks Läänemere tee 4, mitte Läänemere tee 3. Samas, avalduse resolutsioonis on märgitud õigesti vastutajaks Läänemere tee 3 korterühistu. Samuti tuleb kõikidest lisadest korrektselt välja, et kahjujuhtum toimus aadressil Läänemere tee 3. Seega ei saa olla vaidlust asjaolus, et kahjujuhtum toimus aadressil Läänemere tee 3 ning selle eest on vastutavaks Läänemere tee 3 korteriühistu. Avaldaja palus kohtul parandada määruses ilmselge ebatäpsus ja parandada kohtumääruse tekstis aadress Läänemere tee 4 ja asendada see õige aadressiga Läänemere tee 3. Menetluse edasine käik

21.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

22.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, on seisukohal, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel kõigi maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

23.Määruskaebusest nähtuvalt ei vastuta puudutatud isik kahjujuhtumi eest, kuna see toimus Läänemere tee 4-184 aadressil. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu. Kuigi maakohtule esitatud avalduse punktis 2.1. on faktiliste asjaolude kirjelduses tõepoolest kirjas, et 01.06.2020 toimus kahjujuhtum Harju maakonnas, Tallinnas Läänemere tee 4 korteris 184, ei too see kaasa vaidlustatud määruse tühistamist. Avaldaja on vastuses määruskaebusele selgitanud, et tegemist on eksimusega ja nõnda on sellest aru saanud ka maakohus (vt vaidlustatud määruse põhjenduste punkt 10). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ning on seisukohal, et vaidlustatud määruse tegemisel ei ole menetlusõiguse norme rikutud, sh tõendeid ebaõigesti hinnatud.

24.Nimelt nähtub maakohtule esitatud avaldusele lisatud kodukindlustuse poliisilt, et kindlustuskohaks oli Läänemere tee 3-184, Tallinn, Harjumaa (dtl 8); ehitise ülevaatusaktist ja selle lisast, et see on koostatud ehitise kohta Läänemere tee 3-184, Tallinn, Harjumaa (dtl 1314); eelkalkulatsioonist, et see on tehtud Läänemere tee 3-184, Tallinn korteri kohta (dtl 72); Swedbank AS garantiikirjast, et see on antud seoses Läänemere tee 3-184, Tallinn toimunud kindlustusjuhtumiga (dtl 73); Linvort Mööblikoja hinnapakkumisest, et see on antud AKle elukoha aadressiga Tallinn, Läänemere tee 3-184 (dtl 74), Vara Ehitus müügipakkumisest, et see on tehtud seoses korteriga aadressil Tallinn, Läänemere tee 3-184 (dtl 100); eluruumi üürilepingust, et üürniku elukoha aadressiks on Tallinn, Läänemere tee 3-184 (dtl 101); Vara Ehitus arvetest, et ehitus- ja remonditeenust osutati korteris aadressil Tallinn, Läänemere tee 3184 (dtl 104, 105); Hoonetehooldus OÜ aktist, et 01.06.2020 tuvastati aadressil Tallinn, Läänemere tee 3-184 radiaatori lõhkemisest põhjustatud leke magamistoas (dtl 117) ning

2-23-8087 tagasinõudest (nõudekiri nr A01.10-275-02/682), et nõue on esitatud seoses Tallinn, Läänemere tee 3 korteris nr 184 toimunud kahjujuhtumiga (dtl 112). Nimetatud tõendite alusel järeldas maakohus seega igati õigesti nii seda, et kahjujuhtum leidis aset Läänemere tee 3, Tallinn aadressil asuvas korteris 184, kui ka seda, et avaldaja on avalduses ekslikult märkinud aadressiks Tallinn, Läänemere tee 4.

25.Ringkonnakohtul ei ole seaduslikku alust asuda maakohtust erinevale seisukohale ka määruskaebuse alusel, kuivõrd puudutatud isik on jätnud oma väite, et kahjujuhtum leidis aset Tallinn, Läänemere tee 4 korteris nr 184, põhistamata. TsMS § 235 kohaselt on väite põhistamine kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 662 lg 3 kohaselt on uute tõendite esitamine määruskaebuse põhjendamiseks lubatud. Seda võimalust ei ole määruskaebuse esitaja kasutanud.

26.Ringkonnakohus selgitab ka, et kuigi tegemist on hagita asjaga, mille menetlemisel kehtib TsMS § 477 lg-te 5 ja 7 järgi üldjuhul uurimispõhimõte, ei võta see menetlusosalistelt täielikult ära lahendi tegemiseks vajalike asjaolude esitamise ja tõendamise kohustust (vt RKTKm 20.12.2017, 2-17-4751, p 14). Vastutusest vabanemiseks tulnuks puudutatud isikul määruskaebemenetluses esitada kaebuses esitatud väidet põhistavad tõendid. Tuginemine üksnes paljasõnalisele ütlusele või arvamusele kaebuse edukust ei taga. Võttes arvesse eeltoodut ning asjaolu, et määruskaebuse esitaja ei ole kaebuses ka muid väiteid esitanud, sh ei ole tuginenud asjaolule, et kohustuse rikkumine oli vabandatav vääramatu jõu tõttu, jääb määruskaebus rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata.

27.Seoses avaldaja taotlusega parandada maakohtu määruses ilmne viga, selgitab ringkonnakohus, et TsMS § 447 lg-te 1 ja 2 kohaselt saab kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu, parandada otsuse teinud kohus. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus

28.Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jäävad selle rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 172 lg-st 1 tulenevalt määruskaebuse esitaja, so puudutatud isiku kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad, kuna avaldaja ei ole ringkonnakohtule kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja esitanud ning avaldaja menetluskulusid ei nähtu ka tsiviilasja toimikust.

29.Käesolev määrus on edasikaevatav tulenevalt TsMS § 617 lg-st 1 ja § 178 lg-st 1.

(allkirjastatud digitaalselt) /kohtunik, kohtunik, kohtunik/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

02.07.20262-26-6828/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

02.07.20262-26-4818/14Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja