Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
3-2-1-12-13
Otsuse kuupäev
Tartu, 27. märts 2013. a
Kohtukoosseis
Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Henn Jõks ja Villu Kõve
Kohtuasi
Swedbank Liising Aktsiaseltsi hagi Taavo Katteli vastu 162 992 krooni 26 sendi (10 417 euro 10 sendi) ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 8. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 2-10-64249
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Swedbank Liising Aktsiaseltsi kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
2922 eurot 58 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Swedbank Liising Aktsiaselts (registrikood 10434248), esindaja vandeadvokaat Martin Pärn Kostja Taavo Kattel, esindaja vandeadvokaat Siret Saks
Asja läbivaatamise kuupäev
25. veebruar 2013. a, kirjalik menetlus
nende vahel vastavalt 21. mail 2007 sõlmitud liisingulepingust nr 0163776L veoki liisimiseks (liisinguleping I), 18. juunil 2007 sõlmitud liisingulepingust nr 0167066L maasturi liisimiseks (liisinguleping II) ja 6. septembril 2007 sõlmitud liisingulepingust nr 0175848L kaubiku liisimiseks (liisinguleping III). Liisinguvõtja rikkus liisingulepingutest tulenevaid maksekohustusi ja hageja ütles need lepingud 6. jaanuarist 2010 üles. Kuna liisinguvõtja autosid ei tagastanud, pöördus hageja tagastamiseks Osaühingu Credit Expert (CE) poole. Pärast autode valduse taastamist andis hageja need võõrandamiseks üle OÜ-le BALTI REALISEERIMISKESKUS (BRC). Autode võõrandamisest saadud raha ei katnud hageja nõudeid liisinguvõtja vastu, mille eest vastutab kostja. Autod on võõrandatud turuhinnaga. Üksnes müügikuulutustega ei saa vara väärtust tõendada. Kostja ei ole esitanud ühtegi müügikuulutust ajavahemiku kohta, mil vaidlusalused sõidukid müüdi. Kostja tasaarvestusavaldus on võlaõigusseaduse (VÕS) § 200 lg 4 järgi lubamatu. Liisingulepingu I järgi on hageja nõue 102 712 krooni 75 senti (6564 eurot 54 senti). Liisinguvõtja võlgnevus on 313 912 krooni 75 senti, mis koosneb veoki jääkmaksumusest 299 132 krooni 48 senti, debitoorsest võlgnevusest 11 456 krooni 73 senti ning veoki tagastamise ja võõrandamisega seotud kuludest 3323 krooni 54 senti. Veok võõrandati hinnaga 211 200 krooni (käibemaksuta). Liisingulepingu II järgi on hageja nõue 12 051 krooni 14 senti (770 eurot 21 senti). Liisinguvõtja võlgnevus on 334 576 krooni 14 senti, mis koosneb maasturi jääkmaksumusest 299 879 krooni 29 senti, debitoorsest võlgnevusest 18 541 krooni 23 senti, viivisevõlgnevusest 675 krooni 62 senti, kindlustusmaksete võlgnevusest 79 krooni ning maasturi tagastamise ja võõrandamisega seotud kuludest 15 401 krooni. Maastur võõrandati hinnaga 322 525 krooni (käibemaksuta). Liisingulepingu III järgi on hageja nõue 48 228 krooni 37 senti (3082 eurot 35 senti). Liisinguvõtja võlgnevus on 218 786 krooni 70 senti, mis koosneb kaubiku jääkmaksumusest 194 411 krooni 4 senti, debitoorsest võlgnevusest 13 651 krooni 73 senti, viivisevõlgnevusest 500 krooni 80 senti, kindlustusmaksete võlgnevusest 48 krooni ning kaubiku tagastamise ja võõrandamisega seotud kuludest 10 175 krooni 13 senti. Kaubik võõrandati hinnaga 170 558 krooni 33 senti (käibemaksuta).
tehtud pärast lepingu ülesütlemist. Liisingulepingute II ja III puhul vaidles kostja vastu ka müügiteenuse kulude hüvitamise nõuetele ning kindlustusmakse võlgnevusele. Kostja tunnistas, et liisingulepingust III tulenev hageja nõue liisinguvõtja vastu on 38 005 krooni 24 senti. Liisingulepingute I ja II järgi ei olnud kostja arvates liisinguvõtjal võlgnevust. Kostja arvestuse järgi pidanuks hageja pärast liisingulepingu I ülesütlemist ja veoki võõrandamist vastavalt selle väärtusele liisinguvõtjale aga tagastama 79 410 krooni 79 senti ning liisingulepingu II puhul pärast maasturi väärtusele vastava hinnaga võõrandamist 50 073 krooni 86 senti. Kostja luges nende nõuete arvel hageja liisingulepingust tuleneva nõude kattuvas osas tasaarvestatuks.
Tasaarvestuse puhul on tegemist põhivõlgnikule kuuluva kujundusõigusega, mida käendaja ei saa vastuväitena kasutada.
tegelikult ringkonnakohtu otsust osas, milles jäeti rahuldamata hageja liisingulepingust I tulenev nõue 4559 euro 25 sendi väljamõistmiseks. Selles osas on ringkonnakohtu otsus seega jõustunud.
avalduseks keelduda rahuldamast hageja nõuet, kuna põhivõlgnik võib tema kohustuse aluseks olevast tehingust tuleneva nõude tasaarvestada. Viidatud säte seob käendaja vastuväited põhivõlgniku õigustega ja annab käendajale püsiva täitmisest keeldumise õiguse. Sisuliselt on kostja keeldunud nõuet rahuldamast just liisinguvõtja tasaarvestusõiguse tõttu. Selle tasaarvestusõiguse eeldused on ringkonnakohus tuvastanud. Kostjal on õigus liisingulepingust III tuleneva nõude täitmisest keelduda seni, kuni põhivõlgnikul (liisinguvõtjal) on veel võimalik teha tasaarvestus. Hageja ei ole väitnud, et liisinguvõtja ei saaks enam tasaarvestust teha. Tähtaega tasaarvestuse tegemiseks seadus ei sätesta. Seega jääb hagi rahuldamata VÕS § 149 lg 3 teise lause alusel Riigikohtu otsuse õiguslikel põhjendustel ja tuvastatud asjaoludest lähtudes.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.