Tartu Ringkonnakohus
Kohtunik
Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 19. september 2023
Tsiviilasja number
2-20-9263
Tsiviilasi
AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaali avaldus Yury Matveevi vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 27. jaanuari 2023. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AB "Lietuvos Draudimas" määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Määruskaebuse esitaja (avaldaja): AB "Lietuvos Draudimas" Eesti filiaal (registrikood 110051834), lepinguline esindaja Arvi Luhakooder Vastustajad (puudutatud isikud): Tatiana Matveeva (isikukood XXXXXXXXXXX) ja Alexey Matveev (isikukood
esindaja vandeadvokaadi abi Aleksei Forstiman
Jätta AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaali määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 27. jaanuari 2023. a määrus muutmata.
Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaali kanda.
Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib menetlusosaline esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
asuvad konkreetse omaniku eriomandi piires. Kohus luges tõendatuks, et kraan asub puudutatud isikute eriomandi seina taga ning sinna ei saa muul viisil pääseda kui korteris asuva luugi kaudu – ehk kraan asub puudutatud isikute eriomandi piires. Kui kaasomandi ese asub korteri reaalosa piires, siis tekibki korteriomanikul nn alalhoidmise kohustus, kuna ainult sellel korteriomanikul pidev on ligipääs esemele. Samuti, kui torude osa ja kraan asuvad puudutatud isiku eriomandi piires, peab ta tõendama vastutusest vabanemiseks, et tema ei ole oma kohustust rikkunud. Praeguses asjas ei tugine avaldaja sellele, et puudutatud isik oleks rikkunud või lõhkunud kraani tahtlikult, küll aga tugineb sellele, et puudutatud isik ei kontrollinud kraani korrasolekut. Puudutatud isik esitas korteriühistu tõendi, milles korteriühistu esimees kinnitab, et puudutatud isik teatas regulaarselt veemõõturite näite. Asjas ei ole esitatud tõendeid ega muul viisil põhistatud, et puudutatud isik oleks kraani tahtlikult või hooletusest enda teoga kuidagi lõhkunud. Seda ei saa ka kuidagi esitatud asjaoludest tuletada - puudutatud isiku korteris ei toimunud remonti vms, mille tagajärjel võiks puudutatud isik kuidagi enda teoga kraaniga midagi teha. Seega nõustus kohus avaldaja seisukohaga, et puudutatud isik võis rikkuda enda kohustust sellega, et ei kontrollinud piisava regulaarsusega kraani korrasolekut. Kohus leidis aga, et puudutatud isik on enda kohustust korralikult täitnud. Veetorud ja ka mõõturid paigaldatakse aastateks ja neid aastate jooksul kasutatakse asendamata. Kohtus leidis, et ei ole mõistlik eeldada, et korteriomanik peaks torude konstruktsioone pidevalt igapäevaselt ja ka päeva jooksul kontrollima. Puudutatud isik esitas tõendina korteriühistu esimehe tõendi, et puudutatud isik esitas pidevalt veemõõturite näite. Seega nägi puudutatud isik igakuiselt nii toru kui ka kraani. Avaldaja ei ole selgitanud, kuidas pidi puudutatud isik muul viisil kraani korrasolekut kontrollima. Kohtule ei ole ka teada mingit konkreetset meetodit, kuidas on võimalik kraani korrasolekut kontrollida. Kui kraanil ei ole väliselt nähtavaid puudusi, siis ei saa eeldada, et korteriomanikul tekiks kahtlus võimalikust kahju tekkimisest. Kohus leidis, et toru ja kraani kontroll kord kuus on piisav regulaarsus selliste asjade puhul ja seega täitis puudutatud isik kohustuse vajaliku hoolsusega. Neil põhjustel leidis kohus, et puudutatud isik ei ole oma kohustust rikkunud ega vastuta tekkinud kahju eest. Kuna kohus leidis, et puudutatud isik ei ole kohustust rikkunud, ei analüüsinud kohus väiteid põhjuslikust seosest ega kahju suurusest. Puudutatud isikud esitasid 20. jaanuaril 2023 kohtu tegevuse peale vastuväite, leides, et maakohus rikkus menetlussätteid, kui jättis T. Matveeva vande all üle kuulamata. Kohus selgitas T. Matveeva ülekuulamata jätmist 17. jaanuari 2023. a määruses ega pidanud vajalikuks neid põhjendusi korrata. Kohus jättis puudutatud isikute taotlused T. Matveeva ülekuulamiseks vande all ja arutamise uuendamiseks rahuldamata. Eeltoodu alusel asus kohus seisukohale, et avaldus ei kuulu rahuldamisele. Kohus jättis menetluskulud avaldaja kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1).
hooneosa (kraani) lekkest. Korteriühistu kaasamata jätmine võib olla avalduse rahuldamata jätmise põhjuseks. Avaldajal võib olla nõue korteriomanike vastu läbi korteriühistu. Avaldaja hinnangul ei pea ta tõendama ega põhistama kraani lõhkumist, sest kraani lõhkumist eeldatakse. Tõendada tuleb vastupidist. Kaasomandieseme alalhoiukohustus sisaldab vähemalt kolme alternatiivset kohustust: rikkumise keeldu, lõhkumise keeldu ja jälgimise kohustust. Ebaselgeks jääb kohtu järeldus, et veenäitude teatamine tõendab, et kraani ei ole lõhutud ega rikutud. Rikkumise puudumise peavad tõendama puudutatud isikud. Kohtumäärusest ei selgu, milliste tõendite põhjal on tuvastatud, et puudutatud isikud ei ole lekkima hakanud kraani lõhkunud ega rikkunud. Ei ole teada, mis kraaniga tegelikult juhtus. Puudutatud isik selgitas 24. augusti 2021. a kohtuistungil, et kraani lekke põhjustas selle purustamine. Kohus ei ole sellele tähelepanu pööranud. Kohus on jätnud välja selgitamata asjas tähtsust omavad asjaolud.
korteriühistu. Praegusel juhul esitas avaldaja kahju hüvitamise nõude aga üksnes korteriomaniku vastu. Kuigi TsMS § 198 lg 3 esimese lause järgi kaasab kohus hagita menetluses menetlusosalised omal algatusel, ei olnud korteriühistu avaldaja nõuet arvestades praegusel juhul asjast puudutatud isik ning tema kaasamine polnud vajalik.
tähelepanuta puudutatud isikute taotluse T. Matveeva ülekuulamiseks. Puudutatud isikud esitasid sama taotluse ka maakohtu menetluses, mille maakohus jättis põhjendatult rahuldamata.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.