Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke
Määruse tegemise aeg ja koht
25. jaanuar 2022, Tartu
Tsiviilasja number
2-21-9698
Tsiviilasi
Narva kohtutäitur Andrei Kreki avaldus K.K. mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 30. septembri 2021 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
K.K. määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (võlgnik): K.K. (isikukood
esindajad
Avaldaja: kohtutäitur Andrei Krek Puudutatud isik (sissenõudja): A.A. (isikukood: XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Janne-Liisa Ottis
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
on poole aasta jooksul pingutanud, et kategooriad saada ja seeläbi tööd leida. Kui load võetakse ära, siis jäävad ära koolitused ja ei ole üldse võimalust tasuda. Võlgniku õppimist on lihtne kontrollida, kuna õpinguid rahastab Eesti Töötukassa. Võlgniku väitel on ta maksnud otse sissenõudja emale. Lubade äravõtmine ei ole mõistlik, kuna see on ainuke võimalus tööd leida ja elatist maksta.
kolme kuu elatis ning seejärel on võlgnikul võimalik saada tagasi mootorsõiduki juhtimisõigus. Kolme aasta jooksul on võlgnik täitnud oma kohustust osaliselt üksnes kahel korral, kokku 54 eurot 97 senti (16. juulil 2020 summas 28 eurot 93 senti ja 18. augustil 2020 summas 26 eurot 4 senti). Nimetatud perioodil on võlgniku kohustuseks olnud enam kui 7278 eurot. Eluliselt ei ole usutav, et kolme aasta jooksul puudus võlgnikul sissetulek. Võlgnik on esitanud töötamise registri väljavõtte, mille kohaselt töötab ta alates 10. detsembrist 2021 veoauto juhina Osaühingus XX. Võlgnik ei ole tõendanud, et tal oleks veoauto juhiluba, samuti ei ole tõendatud selle omandamist. Sissenõudjale teadaolevalt on Osaühingu XX esindaja võlgniku tuttav ning töötamise registri kanne on tehtud fiktiivselt. Nimetatud tööandjal on võlad Maksu-ja Tolliameti ees ja on probleeme töötajatega, mis ei taga regulaarset sissetulekut, sh ei ole võlgnik esitanud töötasu suurust sisalduvat töölepingut. Võlgnik on 9. detsembril 2021 avaldanud, et alustab läbirääkimistega sissenõudjale elatise tasumiseks, kuid 28. detsembri 2021 seisuga ei ole võlgnik seda teinud. Võlgnik on kinnitanud, et tal on raha, et teisi alaealisi lapsi ülal pidada, lisaks on võlgnikul töökoht, kuid võlgnik ei täida ülalpidamiskohustust sissenõudja ees. Võlgniku poolt esitatud määruskaebusest ning dokumentidest ei nähtu tegevust, mis kinnitaks, et võlgnik hakkab oma kohustust sissenõudja ees täitma. Võlgnikul on võimalik saada load, kui ta tasub kolme kuu elatise. Oleks õigusvastane võimaldada võlgnikul jätkata ülalpidamiskohustuste rikkumist üksnes põhjusel, et ta kohtumenetluse ajal väidetavalt leidis juhiluba vajava töö. Samas kolme aasta jooksul enne kohtumenetlust ei teinud võlgnik endast olenevalt mitte midagi.
võlgnik ei ole täitnud ühtegi täitemenetluse seadustikus sätestatud tingimust pärast hoiatuse saamist. Kuivõrd võlgnik ei esitanud maksegraafikut elatise tasumise kohta ega teinud esimest graafikujärgset makset TMS § 1771 lg-s 1 sätestatud 30 päeva jooksul, on kohtutäitur iseenesest õigesti pöördunud kohtusse võlgniku suhtes muude meetmete kohaldamiseks. Ainuüksi põhjendus, et võlgnik ei ole elatist tasunud, ei ole piisav võlgniku õiguste piiramiseks, kui võlgnik on esitanud TMS § 1774 lg 2 p 3 kohased vastuväited (Riigikohtu 4. oktoobri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-12071, p 13). PS § 27 lg 3 sätestab vanemale kohustuse (ja õiguse) hoolitseda oma lapse eest ja teda kasvatada, PKS § 96 kohustab vanemat andma oma lapsele ülalpidamist. Samas peavad ka võlgnikule olema tagatud menetluslikud ja sisulised garantiid oma õigustatud huvide kaitseks, sh täitemenetluses. TMS § 1771 lg 1 p 3 ja § 1774 lg 2 p 3 näevad võlgnikule ette õiguse vastavalt kohtutäiturile ja kohtule põhjendada, miks õiguse piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane. Selleks on võlgnikul samade sätete järgi eelkõige kaks võimalust: põhjendada, et tal oli elatise tasumata jätmiseks mõjuv põhjus või et õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetava toimetulekut (Riigikohtu 4. oktoobri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-12071, p 17).
võlgnik asus oma kohustust sissenõudja ees täitma. Ringkonnakohus möönab, et kuigi laekunud summa on väiksem, kui kahe kuu elatis TMS § 1774 lg 2 p 1 järgi tuleb arvestada asjaoluga, et võlgnik asus tööle alles 10. detsembril 2021, seega ta oli saanud töötasu ilmselt väiksemas ulatuses. Võlgnik on põhjendanud, et juhtimisõiguse piiramine on tema suhtes ebaõiglane ning takistab oluliselt tema toimetulekut TMS § 1774 lg 2 p 3 mõistes.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Vahur-Peeter Liin
Indrek Parrest
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.