lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL Ă”igusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL Ă”igusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-14206/7

TĂ€itmine

TsiviilasiJÔustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 21.12.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-22-14206/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
TĂ€itmine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
21.12.2022
Staatus
JÔustunud
SÔnade arv
1966
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sÀtted

Riigi Teataja
TMS § 1771 lg 1PÔhiseaduse § 27 lg 3TMS § 1772 lg 1TMS § 1774 lg 2TMS § 1775 lg 1TsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetluses

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Vahur-Peeter Liin, Margit Vutt

MÀÀruse tegemise aeg ja koht

21. detsember 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-14206

Tsiviilasi

KohtutÀitur Natalja Malahhova avaldus vÔlgnik A.A. mootorisÔiduki juhtumisÔiguse peatamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 26. oktoobri 2022. a mÀÀrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.A. mÀÀruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

MÀÀruskaebuse esitaja (vÔlgnik) A.A. (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Avaldaja JÔhvi kohtutÀitur Natalja Malahhova Puudutatud isikud (sissenÔudjad) B.B. (isikukood

XXXXXXXXXXX)

ja C.C. (isikukood

XXXXXXXXXXX),

seaduslik esindaja D.D. (isikukood XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada A.A. mÀÀruskaebus.
2.TĂŒhistada Viru Maakohtu 26. oktoobri 2022. a mÀÀrus ja teha uus mÀÀrus, millega jĂ€tta kohtutĂ€itur Natalja Malahhova avaldus A.A. mootorsĂ”iduki juhtimisĂ”iguse kehtivuse peatamiseks rahuldamata.

Sarnased lahendid

TĂ€itmine
  • 06.07.20262-26-8450/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 29.06.20262-25-18381/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-8918/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
3.JÀtta rahuldamata Natalja Malahhova taotlus A.A. pangakonto vÀljavÔtte vÀljanÔudmiseks.
4.JĂ€tta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Menetlusosalisel on Ôigus esitada mÀÀruskaebus Riigikohtule 15 pÀeva jooksul alates kÀesoleva mÀÀruse kÀttetoimetamisest.

Hagita menetluses vÔib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise vÔi advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tÀhtaja kestel mÀÀruskaebuse. Kaebuse pÔhjendamiseks vÔi riigilÔivu tasumiseks vÔi kaebuses esineva sellise puuduse kÔrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mÔistliku tÀhtaja pÀrast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud pÔhjendamatult vÔi tÀhtaja pikendamise eesmÀrgil.

ASJAOLUD

1.JĂ”hvi kohtutĂ€itur Natalja Malahhova (kohtutĂ€itur) esitas 23. septembril 2022 Viru Maakohtule avalduse A.A. (vĂ”lgnik) mootorsĂ”iduki juhtimisĂ”iguse peatamiseks tĂ€itemenetluse seadustiku (TMS) § 1773 lg 1 alusel. Avalduse kohaselt on vĂ”lgnikul vastavalt 28. oktoobri 2012. a kohtuotsusele tsiviilasjas nr 214-55572 kohustus maksta kahele lapsele (sissenĂ”udjatele) igakuist elatist 1⁄2 palga alammÀÀrast, s.o kokku 584 eurot. VĂ”lgniku suhtes on sissenĂ”udjate seadusliku esindaja avalduse alusel algatatud tĂ€itemenetlus nr 042/2014/2951. NĂ”ude sisuks on igakuine elatis. ElatisevĂ”lg on 1. oktoobri 2022. a seisuga 18 899 eurot 49 senti. NĂ”udele lisandub kohtutĂ€ituri tasu. Töötukassalt laekub iga kuu kohtutĂ€ituri ametialasele kontole töötuskindlustushĂŒvitisest kohtutĂ€ituri aresti alusel kinnipeetav summa. KohtutĂ€itur on arestinud vĂ”lgniku pangakonto ja töövĂ”imetoetuse. Viimase poole aasta kohta töökoha andmeid ei ole. VĂ”lgnikule on korduvalt saadetud hoiatusi, et vastavalt TMS § 1771 vĂ”ib kohus lapse elatise vĂ”lgnevuse tĂ”ttu sissenĂ”udja nĂ”usolekul peatada §-s 1772 loetletud Ă”igused, sh mootorsĂ”iduki juhtimisĂ”iguse. KohtutĂ€itur kinnitas, et vĂ”lgnik ei ole 30 pĂ€eva jooksul hoiatuse kĂ€ttetoimetamisest tĂ€itnud ĂŒhtegi TMS § 1771 lg-s 1 nimetatud tingimust.
2.Maakohtul ei Ônnestunud kohtudokumente vÔlgnikule isiklikult kÀtte toimetada. Maakohus jÀttis dokumendid 11. oktoobril 2022 vÔlgniku eluruumi postkasti. Kirjaliku seisukoha esitamise tÀhtaeg oli 25. oktoober 2022. VÔlgnik ei esitanud avalduse kohta seisukohta.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3.Viru Maakohus rahuldas 26. oktoobri 2022. a mÀÀrusega kohtutĂ€ituri avalduse, peatas vĂ”lgniku mootorsĂ”iduki juhtimisĂ”iguse (juhiluba nr XXXXXXXX, vĂ€ljastatud 3. augustil 2021, kehtiv kuni 28. juulini 2023) kehtivuse tĂ€htajatult ning keelas vĂ”lgnikule juhtimisĂ”iguse andmise. Maakohus mĂ€rkis, et lĂ”petab mÀÀrusega vĂ”lgniku Ă”iguse ja loa kehtivuse peatatuse vĂ”lgniku avalduse alusel, kui: 1) vĂ”lgnik on tasunud vĂ€hemalt kolme kuu elatise; 2) vĂ”lgnik on sĂ”lminud sissenĂ”udjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on tĂ€itnud seda vĂ€hemalt kolme jĂ€rjestikuse kuu jooksul; 3) Ă”iguse piiramise ja loa kehtivuse peatamise ning nende vĂ”i dokumendi andmise keelamise lĂ”petamata jĂ€tmine oleks vĂ”lgniku suhtes ebaĂ”iglane; 4) elatise maksmise kohustus on lĂ”ppenud (TMS § 1775 lg 1). Maakohus jĂ€ttis menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Maakohus leidis, et avaldus on pĂ”hjendatud. Tuvastatud on, et kohtutĂ€ituri menetluses on tĂ€iteasi nr 042/2014/2951 (algatatud Viru Maakohtu 28. oktoobri 2014. a kohtuotsuse nr 2-1455572 alusel) elatise nĂ”udes. SissenĂ”udjate esindaja andis 4. augustil 2021 kohtutĂ€iturile nĂ”usoleku vĂ”lgniku hoiatamiseks TMS § 1772 lg-s 1 nimetatud Ă”iguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning nende andmise keelamiseks. KohtutĂ€itur esitas 10. augustil 2021 ja 28. aprilli 2022 vĂ”lgnikule hoiatuse Ă”iguste peatamise kohta, mille vĂ”lgnik sai kĂ€tte 3. juunil 2022. VĂ”lgnik ei ole pĂ€rast hoiatuse kĂ€ttesaamist tĂ€itnud ĂŒhtegi TMS § 1774 lg-s 2 sĂ€testatud tingimust. Samuti ei ole vĂ”lgnik taotlusele vastu vaielnud.

Lapse kasuks vĂ€lja mĂ”istetud elatise tĂ€itmise eesmĂ€rk on tagada lapsele pidev ja vajalik igakuine ĂŒlalpidamine. VĂ”lgnik igakuist elatist ei tasu ja senised tĂ€itemenetluse meetmed ei ole olnud piisavad. Seega tuleb kasutada tĂ€iendavaid abinĂ”usid.

MÄÄRUSKAEBUS

4.VĂ”lgnik esitas maakohtu mÀÀruse peale mÀÀruskaebuse, milles palub maakohtu mÀÀruse tĂŒhistada ja teha uue mÀÀruse, millega jĂ€tta kohtutĂ€ituri avaldus rahuldamata. Menetluskulud palub vĂ”lgnik jĂ€tta poolte endi kanda. VĂ”lgnik on töövĂ”imetu. Tal puudub parem kĂ€si ja sellest lĂ€htuvalt ei saa ta esitada kirjalikku seisukohta. VĂ”lgnik ei valda ka eesti keelt. KohtutĂ€itur hoiatas 2022. a augustis, et elatisevĂ”lgnevuse tĂ”ttu vĂ”ib kohus peatada sissenĂ”udja nĂ”usolekul vĂ”lgniku Ă”igused vĂ”i tĂŒhistada vĂ”lgnikule vĂ€ljastatud dokumendid. VĂ”lgnik esitas kĂ”ik vajalikud dokumendid kohtutĂ€iturile ja selgitas, miks on mootorsĂ”iduki juhtimisĂ”iguse peatamine ebaĂ”iglane ning takistab oluliselt vĂ”lgniku ja tema ĂŒlalpeetavate toimetulekut. Kui vĂ”lgnik sai menetluse algatamise mÀÀruse, pöördus ta kohtu poole, et saada riigi Ă”igusabi, kuid kohus jĂ€ttis avalduse kĂ€iguta. VĂ”lgnik ei valda eesti keelt. VĂ”lgnik ei saanud selgitada, et soovib riigi Ă”igusabi selleks, et esitada avaldus elatise suuruse vĂ€hendamiseks. VĂ”lgnik ei avaldanud maakohtu menetluses oma seisukohta riigikeele puuduliku oskuse tĂ”ttu ja maakohus tegi mÀÀruse ainult kohtutĂ€ituri esitatud ebaĂ”igete andmete ja pĂ”hjendamatu avalduse alusel. VĂ”lgnikule on mÀÀratud töövĂ”imetoetus 288 eurot 55 senti kuus. Sellest summast pidas kohtutĂ€itur iga kuu kinni 95 eurot 22 senti. Laste emaga ei ole vĂ”imalik maksegraafikut sĂ”lmida. Praeguseks on vĂ”lgnik leidnud endale töökoha toidukullerina XXXXXX OÜ-s (X). Alates 29. septembrist 2022 on vĂ”lgnik fĂŒĂŒsilisest isikust ettevĂ”tja. Oma terviseseisundi tĂ”ttu on vĂ”lgnikul raske leida paremini tasustatud tööd ja kustutada vĂ”lga kiiremini. Samuti ei saa vĂ”lgnik vĂ”tta laenu. Keskmine sissetulek kuus on 200-350 eurot. Selle raha eest ostab vĂ”lgnik ka kĂŒtust. 5. mĂ€rtsil 2020 sĂŒndis vĂ”lgnikul laps. MootorsĂ”iduki juhtimisĂ”iguse kehtivuse peatamisel kaotab vĂ”lgnik vĂ”imaluse teenida lisasissetulekut oma kolme alaealise lapse ĂŒlalpidamiseks. VĂ”lgniku tegelik sissetulek on 288 eurot 55 senti (töötukassa) + 200 eurot (X), kokku 488 eurot. VĂ”lgnik ei saaks elatist maksta rohkem kui 122 eurot kuus igale lapsele (488 : 4). See oleks vĂ”imalik, kui ta jĂ€tkaks töötamist kullerina. Kui ta kullerina ei saaks töötada, siis saaks ta igale lapsele anda ĂŒlalpidamist vaid 72 eurot (288 : 4). VĂ”lgnik esitab lĂ€hiajal hagi kohtuotsusega vĂ€ljamĂ”istetud elatise vĂ€hendamiseks. Kui kohus elatise suurust vĂ€hendab, saab vĂ”lgnik hakata maksma elatist tĂ€ies ulatuses.
5.Avaldaja palub jĂ€tta mÀÀruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud vĂ”lgniku kanda. KohtutĂ€itur saatis hoiatuse korduvalt (28. aprillil 2022 ja 12. mail 2022) e-posti aadressile XXXXXXXXXXXXXXXXXX, millelt vĂ”lgnik on ise korduvalt pöördunud kohtutĂ€ituri poole ja vastanud kohtutĂ€ituri e-kirjadele. Kuller toimetas hoiatuse vĂ”lgnikule kĂ€tte 3. juunil 2022. VĂ”lgnik ei ole hoiatusele reageerinud ega kohtutĂ€ituri poole pöördunud. PĂ€rast 3. juunit 2022, mil vĂ”lgnikule anti ĂŒle hoiatus, ei ole kohtutĂ€itur saanud vĂ”lgnikult ĂŒhtegi dokumenti, avaldust ega selgitust ei paberkandjal ega ka elektrooniliselt. TĂ€itemenetluses on kohtutĂ€itur taganud vĂ”lgnikule talle seadusega ette nĂ€htud arestivaba miinimumi SEB pangas. 12. mail 2022 esitas sissenĂ”udjate esindaja kohtutĂ€iturile avalduse, milles teatas, et vĂ”lgnikul on tĂ€iendav sissetulek Xi kullerina. Samuti on sissenĂ”udjate esindaja sĂ”nul vĂ”lgnik soetanud endale hiljuti auto. Laste elatisraha on laekunud ĂŒksnes sundtĂ€itmisest (kinnipidamised töövĂ”imetoetusest).Vabatahtlikult vĂ”lgnik lastele elatist ei maksa. Seega töötas vĂ”lgnik Xis juba enne kohtutĂ€iturilt hoiatuse kĂ€ttesaamist, kuid ei tĂ€itnud oma kohustust.

Kohtule esitatud mÀÀruskaebusele lisatud SEB pangakonto vÀljavÔttest on nÀha, et vÔlgnikul on arvelduskonto vÀlisriigi pangas. KohtutÀitur palub kohtul taotleda, et vÔlgnik esitaks selle konto vÀljavÔtte, ja lisada see toimikusse.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus leiab, et mÀÀruskaebus tuleb rahuldada ning maakohtu mÀÀrus tuleb tĂŒhistada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 2). Ringkonnakohus teeb uue mÀÀruse, millega jĂ€tab kohtutĂ€ituri avalduse vĂ”lgniku juhtimisĂ”iguse peatamiseks ja selle andmise keelamiseks rahuldamata.
7.Asjaoludest nĂ€htuvalt on TMS § 1772 lg-s 1 sĂ€testatud eeldused tĂ€idetud: vĂ”lgnik ei ole tasunud kolme kuu jooksul korrapĂ€raselt elatist, seda ei ole Ă”nnestunud sisse nĂ”uda vĂ”lgniku vara arvelt ning olemas on sissenĂ”udja nĂ”usolek juhtimisĂ”iguse piiramiseks. KohtutĂ€itur on edastanud vĂ”lgnikule TMS § 1771 lg 1 alusel hoiatuse ja vĂ”lgnik ei ole pĂ€rast hoiatuse saamist tĂ€itnud ĂŒhtegi tĂ€itemenetluse seadustikus sĂ€testatud tingimust. Kuna vĂ”lgnik ei esitanud maksegraafikut elatise tasumise kohta ega teinud esimest graafikujĂ€rgset makset TMS § 1771 lg-s 1 sĂ€testatud 30 pĂ€eva jooksul, oli kohtutĂ€ituril iseenesest alus pöörduda kohtusse, et kohaldada vĂ”lgniku suhtes muid meetmeid.
8.Kuid selleks, et vĂ”lgniku Ă”igusi piirata, tuleb analĂŒĂŒsida, kas Ă”iguste piiramine aitab vĂ€ljamĂ”istetud elatise maksmisele kaasa (Riigikohtu 4. oktoobri 2017. a mÀÀrus tsiviilasjas nr 2-16-14071, p 18.1). VĂ”lgniku Ă”iguste piiramise eesmĂ€rk ei ole karistada vĂ”lgnikku elatise tasumata jĂ€tmise eest. KĂ”nealune meede on pigem tĂ”kend, mis peaks sundima vĂ”lgnikku igakuist elatist korrapĂ€raselt tasuma vĂ”i esitama mĂ”juva pĂ”hjuse, miks ta seda teha ei saa. Kohus ei vĂ”i vĂ”lgniku Ă”igusi piirata ĂŒksnes pĂ”hjendusega, et vĂ”lgnikult on elatis vĂ€lja mĂ”istetud, kuid ta ei ole seda nĂ”uetekohaselt tasunud. Selline kĂ€sitlus tooks kaasa elatisevĂ”lgniku Ă”iguste automaatse piiramise, vĂ€listaks Ă”iguste piiramata jĂ€tmise elatise maksmata jĂ€tmisel mĂ”juva pĂ”hjuse tĂ”ttu ega vĂ”imaldaks kaaluda, kas taotletav abinĂ”u on kohane, et sundida vĂ”lgnikku igakuist elatist korrapĂ€raselt tasuma (Riigikohtu 4. oktoobri 2017. a mÀÀrus tsiviilasjas nr 2-16-14071, p-d 13, 15, 18.3).
9.PĂ”hiseaduse § 27 lg 3 sĂ€testab vanema kohustuse hoolitseda oma lapse eest ja perekonnaseaduse § 96 kohustab vanemat andma oma lapsele ĂŒlalpidamist. Samas peavad ka vĂ”lgnikule olema tagatud menetluslikud ja sisulised garantiid oma Ă”igustatud huvide kaitseks, sh tĂ€itemenetluses. TMS § 1771 lg 1 p 3 ja § 1774 lg 2 p 3 nĂ€evad vĂ”lgnikule ette Ă”iguse pĂ”hjendada kohtutĂ€iturile ja kohtule, miks Ă”iguse piiramine oleks tema suhtes ebaĂ”iglane. Selleks on vĂ”lgnikul eelkĂ”ige kaks vĂ”imalust: pĂ”hjendada, et tal oli elatise tasumata jĂ€tmiseks mĂ”juv pĂ”hjus vĂ”i et Ă”iguse piiramine takistaks oluliselt vĂ”lgniku ja tema ĂŒlalpeetava toimetulekut (Riigikohtu 4. oktoobri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-12071, p 17).
10.VĂ”lgnik on ringkonnakohtule esitatud mÀÀruskaebuses pĂ”hjendanud, et juhtimisĂ”iguse kehtivuse peatamisel kaotab ta vĂ”imaluse teenida lisasissetulekut oma kolme alaealise lapse ĂŒlalpidamiseks. VĂ”lgnik vĂ€idab, et jĂ€ttis kohustused tĂ€itmata, kuna on töövĂ”imetu ja tema ainuke sissetulek on olnud töövĂ”imetuspension. Samas kinnitab vĂ”lgnik, et töötab nĂŒĂŒd kullerina, mis vĂ”imaldab saada lisasissetulekut ja tasuda sissenĂ”udjatele iga kuu edaspidi kokku 240 euro suurust elatist. Ringkonnakohtu hinnangul on vĂ”lgnik mÀÀruskaebemenetluses teinud usutavaks, et ta on asunud tĂ€iendavat sissetulekut teenima ja töötab kullerina. Seega vajab vĂ”lgnik juhtimisĂ”igust selleks, et sissetulekut teenida ja sissenĂ”udjatele elatist tasuda. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole juhtimisĂ”iguse peatamiseks piisav pĂ”hjendus ka see, et vĂ”lgnik on saanud sissetulekut Xi kullerina juba enne maakohtu mÀÀruse tegemist, kuid ei ole asunud oma kohustust tĂ€itma. Sellise kĂ€sitluse jĂ€rgi oleks juhtimisĂ”iguse peatamine karistus ja see ei oleks kooskĂ”las juhtimisĂ”iguse peatamise eesmĂ€rgiga (Riigikohtu 20. detsembri 2017. a mÀÀrus tsiviilasjas nr 2-17-4751, p 16.2). JuhtimisĂ”iguse peatamata jĂ€tmine annab vĂ”lgnikule

vĂ”imaluse jĂ€tkata tĂ€iendava tulu teenimist ja hakata elatist maksma. Samuti on vĂ”lgnik pĂ”histanud, et juhtimisĂ”iguse peatamine oleks vĂ”lgniku suhtes ebaĂ”iglane ning takistaks oluliselt mh tema ĂŒlalpeetavate toimetulekut TMS § 1774 lg 2 p 3 mĂ”ttes.

11.KokkuvĂ”ttes ei ole vĂ”lgniku juhtimisĂ”iguse peatamine ringkonnakohtu arvates praegusel juhul selline meede, mis aitaks elatise maksmisele kaasa ja kui juhtimisĂ”igus peatada, siis muutuks sissenĂ”udjate olukord halvemaks, mitte paremaks. Eeltoodu tĂ”ttu tuleb maakohtu mÀÀrus tĂŒhistada ja jĂ€tta kohtutĂ€ituri avaldus rahuldamata.
12.VĂ”lgnik on mÀÀruskaebuses mĂ€rkinud, et esitab lĂ€hiajal kohtule elatise vĂ€hendamise avalduse. Kohtute infosĂŒsteemist sellise hagi esitamist ei nĂ€htu, kĂŒll aga nĂ€htub sealt, et vĂ”lgnik on 2022. a novembris tĂ”epoolest taotlenud riigi Ă”igusabi, et kohtusse pöörduda, kuid ei ole suutnud oma Ă”iguslikku probleemi piisavalt selgelt kirjeldada. Ringkonnakohus selgitab, et vĂ”lgnikul tuleks taotleda riigi Ă”igusabi elatise vĂ€hendamise hagi esitamiseks, nĂ€idates taotluses Ă€ra pĂ”hjused, miks on temalt kohtuotsusega vĂ€ljamĂ”istetud elatis praegu liiga suur. Juba tekkinud vĂ”la suhtes tuleb vĂ”lgnikul hakata pidama lĂ€birÀÀkimisi kohtutĂ€ituri ja sissenĂ”udjate esindajaga. Praeguses menetluses ei saa kohus elatise suurust vĂ€hendada.
13.KohtutÀitur on ringkonnakohtule esitatud vastuses palunud nÔuda vÔlgnikult vÀlja vÀlisriigi pangakonto vÀljavÔtte. Ringkonnakohus jÀtab selle taotluse rahuldamata. MÀÀruskaebemenetluses kontrollib ringkonnakohus seda, kas maakohtul oli alust vÔlgniku juhtimisÔigus peatada. Asjaolule, et vÔlgnik oleks oma sissetulekuid varjanud, ei ole kohtutÀitur oma avalduses tuginenud.
14.Ringkonnakohus mÀrgib siiski, et kui edaspidi selgub tÀitemenetluses, et vÔlgnik on oma olulisi sissetulekuid varjanud, vÔib juhtimisÔiguse piiramine olla tema elatise maksmisele sundimiseks proportsionaalne abinÔu. Sel juhul on kohtutÀituril seadusest tulenevalt Ôigus pöörduda juhtimisÔiguse peatamise avaldusega uuesti kohtu poole.
15.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus jÀtta TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Kuigi kohtutÀituri avaldus jÀi rahuldamata, tingis kohtumenetluse siiski vÔlgniku tegevusetus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

/allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin

/allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.06.20262-24-14358/30PĂ€rnu Maakohus PĂ€rnu kohtumaja RĂŒĂŒtli tĂ€naval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja