lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-8324/36

Täitmine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 03.02.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-22-8324/36
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
03.02.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2054
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 477Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleTMS § 1774 lg 1, 2TMS § 132 lg 11Sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörataTMS § 1771 lg 1TMS § 1772 lg 1TMS § 1773 lg 1TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 651 lg 1Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-22-8324/24Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja07.11.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

3. veebruar 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-8324

Tsiviilasi

Kohtutäitur Kristel Maalmani avaldus S.K. mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks ja selle andmise keelamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 7. novembri 2022 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

S.K. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (võlgnik): S.K. (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Mihhail Tuštšenko

esindajad

Puudutatud isikud:

1.Kohtutäitur Kristel Maalman
2.Sissenõudja A.A. (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja I.K.

RESOLUTSIOON

1.Jätta Viru Maakohtu 7. novembri 2022 määrus muutmata.
2.Jätta S.K. määruskaebus rahuldamata.
3.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 06.07.20262-26-8450/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 29.06.20262-25-18381/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-8918/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisu
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord

S.K.

kanda.

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1.Kohtutäitur Kristel Maalman (avaldaja; kohtutäitur) esitas 2. juunil 2022 Viru Maakohtule avalduse peatada S.K. (võlgnik) mootorsõiduki juhtimisõigus ning keelata talle juhtimisõiguse andmine TMS § 1773 lg 1 alusel. Avalduse kohaselt on A.A.i (sissenõudja) avalduste alusel algatatud võlgniku suhtes täitemenetlused täiteasjades nr 095/2020/1203 ja 095/2020/1204. Täitedokumendiks on Viru Maakohtu 25. mai 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-18-8766. Sissenõudja nõuab võlgnikult igakuist elatist 158,50 eurot alates
1.juulist 2020 (täiteasi nr 095/2020/1204) ja elatise võlga (täiteasi nr 095/2020/1203). Nõude suurus on 30. juuni 2022 seisuga 4889,10 eurot. Kohtutäitur kinnitas, et võlgnik ei ole asunud pärast täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1771 lg 1 järgse hoiatuse kättetoimetamist elatist nõuetekohaselt tasuma, samuti ei ole võlgnik sõlminud sissenõudjaga maksegraafiku kokkulepet. Kohtutäitur ei ole veendunud võlgniku poolt TMS § 1771 lg 1 p 3 alusel esitatud põhjuse olemasolus või piisavas mõjuvuses. Võlgniku töötasu on arestitud. Viimati laekus võlgnikult sissenõudjale 100 eurot 3. mail 2022. Võlgniku tööleping on lõpetatud 31. augustist 2022. Võlgnikule kuuluvat kinnisasja võõrandada ei saa, sest sellel on Maksu- ja Tolliameti keelumärge ja kinnistu kuulub abikaasade ühisvarasse, mis on jagamata. Kohtutäitur ühisvara jagada ei saa.
2.Võlgnik vaidles avaldusele vastu. Sissenõudja nõuab nõude pööramist võlgniku kinnis- ja vallasasjadele. Täitemenetluses arestiti võlgniku sissetulek ja arvelduskontod. Võlgniku tööandja tegi võlgniku töötasust kinnipidamisi (TMS § 132 lg 11). Seega on võlgnik tasunud regulaarselt elatist maksimaalses ulatuses. Kohtutäitur ei ole pööranud sissenõuet võlgniku kinnis- ja vallasasjadele. Võlgnikule kuulub kinnisasi registriosa nr XXXXXXXX (tl 45), mille enampakkumisel realiseerimisel oleks võimalik sissenõudja nõuded rahuldada. Võlgnik ei ole keeldunud kordagi lapsele elatise maksmisest. Võlgnikul tekkisid elatise maksmisel probleemid alates Covid-19 piirangute kehtestamisest, kui võlgniku tööandjal tekkisid majanduslikud probleemid. Võlgnikul on veel ülalpeetavaid lapsi. Võlgniku ainsaks sissetulekuks on töötasu ettevõttest, mis on seotud eelkõige transpordikorraldusega. Võlgnik vajab juhilube, et sõita tööle ja koju, et ülal pidada oma teisi lapsi, kes täna on kehvemas seisus kui sissenõudja. Sissenõudja saab proportsionaalselt rohkem elatist kui ülejäänud lapsed. Juhtimisõiguse piiramine mõjutab võlgniku edasist tööd. Võlgnikul puudub arvelduskonto käsutamise võimalus, sest kohtutäitur on konto arestinud. Seega on põhjendamatu etteheide elatisraha ülekannete tegemata jätmise kohta. Võlgnik palus jätta juhtimisõiguse peatamata, sest see võtaks temalt viimasegi võimaluse teenida sissetulekut elatise tasumiseks ja ka enda ülalpidamiseks. Võlgnik selgitas maakohtu istungil, et töötab ehitajana ja peab pidevalt sõitma objektidele vahemaaga 50-70 kilomeetrit. Võlgnik peab vedama brigaadi ja tööriistu, töörõivaid. Bussiga sõita ei ole võimalik. Võlgnik töötab peres ainsana. Võlgniku abikaasa läheb tööle oktoobris, siis saaks võlgnik

tasuda elatist ja võlgnevust. Juunis-juulis ei olnud võlgnikul tööd, nüüd töötab ehitajana. Võlgnik töötab ametlikult, kuid ei mäleta firma nime. Võlgnik nõustus maksegraafiku sõlmimisega elatise võla tasumiseks.

3.Sissenõudja toetas avaldust ja nõustus maksegraafiku sõlmimisega.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4.Maakohus rahuldas kohtutäituri avalduse ning peatas TMS § 1773 lg 1 alusel võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse tähtajatult. Maakohus keelas võlgnikule mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda. Maakohus tuvastas, et kohtutäituri avalduse esitamiseks TMS § 1771 lg-s 1, § 1772 lg-s 1, § 1773 lg-s 1 sätestatud eeldused on käesoleval juhul täidetud ning TMS § 1774 lg-s 2 nimetatud asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Täitemenetlustes on elatise laekumised on olnud ebakorrapärased (dtl 3, 9, 10). Maakohus ei nõustunud võlgniku seisukohaga, et kuna võlgnikult juba peetakse regulaarselt töötasust kinni sissenõudja avalduse alusel TMS § 132 lg 11 järgne maksimaalne seaduses sätestatud summa, siis toimub ka regulaarne elatise tasumine kinnipeetud summade arvelt. Maakohus ei nõustunud võlgnikuga, et kui tema töötasust ei ole võimalik kinni pidada väljamõistetud elatise summat, siis täidab võlgnik oma kohustust korrektselt. Võlgnik peab tasuma elatist kohtuotsusega välja mõistetud ulatuses. Samuti tuleb likvideerida elatise võlg. Võlgnikule on 28. aprillil 2022 tehtud sissenõudja nõusolekul hoiatus TMS § 1771 lg 1 alusel (dtl 12, 13). Võlgnik on hoiatuse kätte saanud (dtl 14). Võlgnik on tasunud 13. septembril 2022 kohtutäituri kontole täiendavalt 175 eurot (dtl 88), mis ei ole piisav, et kohus saaks menetluse lõpetada ja jätta kohtutäituri avalduse rahuldamata. Võlgnikul tuli sõlmida maksegraafik sissenõudjaga, mis oleks välistanud juhtimisõiguse piiramise. Maksegraafikut ei ole sõlmitud. Võlgnik väidab, et talle kuulub kinnisvara, millele võib pöörata sissenõude. Maakohus nõustus kohtutäituriga, et võlgnikule kuuluvat kinnisasja ei saa võõrandada, kuna sellel on Maksu-ja Tolliameti keelumärge ja kinnistu kuulub ühisvarasse, mis on jagamata. Seega puudub võlgnikul selline vara, millele sissenõude pööramise tulemusena saaks võlgniku kohustust täita. Võlgnik ei ole avaldanud muu vara olemasolu. Maakohus ei ole seda ka tuvastanud. TMS § 1772 lg 1 kohaldamise eeldused on täidetud. Võlgnik ei osanud maakohtule nimetada tööandja nime ning ei esitanud ka tõendit töötamise ja töö iseloomu kohta. Seega pidas maakohus võlgniku ütlusi, et juhtimisõiguse peatamine toob kaasa töö kaotuse, paljasõnalisteks. Võlgnik saab kohtu hinnangul ehitussektoris edasi töötada ka ilma juhtimisõiguseta. Võlgnik ei ole avaldanud, et ta oleks töövõimetu ja/või töötu. Maakohus leidis, et võlgniku esitatud põhjendused ei ole mõjuvaks põhjuseks elatise mittetasumiseks. Võlgnik ei ole esitanud usutavaid asjaolusid, millest saaks järeldada, et mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine oleks tema suhtes ebaõiglane või takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Uue pere olemasolu ei ole põhjuseks jätta täitmata enda kohustused alaealise lapse ees. Võlgnikul on vastavate eelduste olemasolul võimalik esitada elatise vähendamise hagi. Maakohtule ei ole teada võlgniku sissetulek, sest võlgnik ei ole selle kohta tõendeid esitanud. Võlgnik peab kasutama sissetulekut viisil, et täita nõuetekohaselt elatise maksmise kohustust. Võlgniku poolt esitatud asjaoludest ei nähtu erandlikud asjaolud, mis annaksid alust TMS § 1774 lg 2 p 3 kohaldamiseks. Elatise eesmärk on lapsele pideva ülalpidamise kindlustamine ning õigussüsteem peab selle ka tõhusalt tagama. Senised täitemenetluse meetmed ei ole olnud piisavad ning seega tuleb

kasutada võlgnikult elatise sissenõudmiseks täiendavaid abinõusid. Maakohus pidas praegusel juhul võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamist meetmeks, mis aitab elatise maksmisele kaasa. Eeltoodust tulenevalt rahuldas maakohus avalduse.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5.Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Võlgnik palub saata asja uueks lahendamiseks maakohtule. Võlgniku õiguste piiramise menetluses tuleb mh vastata küsimusele, kas võlgniku õiguste piiramine aitab väljamõistetud elatise maksmisele kaasa (Riigikohtu 4. oktoobri 2017 määrus tsiviilasjas nr 2-16-14071, p 18.1). Praeguses asjas avaldaja möönis, et juhtimisõiguse peatamisega võib kaasneda võlgniku töökoha kaotus ja ka töö leidmise võimaluste ahenemine, kuid ei põhjendanud, kuidas võiks see aidata võlgnikul edaspidi elatist korrapäraselt maksta. Arvestades olemasolevat tööturgu Ida-Virumaal, annab juhilubade olemasolu lisavõimalusi tööle saamiseks. Samuti mõjutab see töö eest saadava hüvitise määra. Juhilubade puudumine vähendab võlgniku konkurentsivõimet tööturul. Tuleb arvestada, et võlgnik tasus kohtumenetluse ajal elatise katteks 175 eurot ning maksegraafik jäi sõlmimata sissenõudja süül.

PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD

6.Kohtutäitur palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Menetluskulud palub kohtutäitur jätta võlgniku kanda. Võlgnik ei täida jätkuvalt elatise maksmise kohustust nõuetekohaselt. Võlgniku väide, et ta vajab juhtimisõigust seoses tööülesannete täitmisega ei ole tõsiseltvõetav, sest töötamise registri andmetel on võlgnik töötu alates 31. augustist 2022.
7.Sissenõudja vaidles kaebusele vastu. Võlgnik lubas, et hakkab alates oktoobrist 2022 elatist korrapäraselt maksma, kuna tema elukaaslane pidi minema tööle. Võlgnikul on uus sõiduauto, kuid oktoobris ta elatist ei maksnud. Võlgnik tasus elatisena novembris 55,48 eurot.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8.Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1 koosmõjus §-ga 659). Maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik. Määruskaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks. Võlgnik vaidlustab maakohtu määruse tervikuna, mistõttu hindab ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust tervikuna (TsMS § 651 lg 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6 ja § 659). Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Asja materjalide kohaselt ei tasu võlgnik korrapäraselt sissenõudjale elatist, mistõttu kohtutäitur esitas sissenõudja nõusolekul pärast võlgnikule vastava hoiatuse tegemist võlgniku suhtes TMS § 1773 lg 1 alusel kohtule avalduse võlgniku õiguste piiramiseks ja mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamiseks. Maakohus tuvastas, et täidetud on TMS § 1772 lg-s 1 sätestatud avalduse esitamise

eeldused: võlgnik ei ole lapse elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse ajal tasunud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist, elatist ei ole õnnestunud sisse nõuda võlgniku vara arvelt ning olemas on sissenõudja nõusolek juhtimisõiguse piiramiseks. Asjas on tuvastatud, et kohtutäitur edastas eelnevalt võlgnikule TMS § 1771 lg 1 alusel hoiatuse ning võlgnik ei ole täitnud pärast hoiatuse saamist ühtegi täitemenetluse seadustikus sätestatud tingimust. Võlgnik ei ole eeltoodud asjaolusid määruskaebuses vaidlustanud. Samuti ei väida võlgnik, et ta oleks tasunud kahe kuu elatise või sõlminud sissenõudjaga maksegraafiku ja tasunud vähemalt ühe kuu elatise, mis on TMS § 1774 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi võlgniku õiguste piiramata jätmise aluseks. Võlgnik tugineb määruskaebuses üksnes sellele, et tal on juhilube vaja töölkäimiseks ja töö leidmiseks ning et juhtimisõiguse piiramine ei aita kaasa piirangu eesmärgile, st elatise maksmisele. Ringkonnakohus nõustub võlgnikuga, et võlgniku juhtimisõiguse piiramise kui meetme eesmärgiks on, et võlgniku õiguste piiramise tagajärjel hakkas võlgnik lastele korrapäraselt elatist tasuma (vt ka Riigikohtu 20. detsembri 2017 määrus tsiviilasjas nr 2-17-4751, p 16.2). Selleks tuleb eelkõige TMS § 1771 lg 1 p-st 3 ja § 1774 lg 2 p-st 3 lähtudes vastata küsimusele, kas võlgnik on suuteline väljamõistetud elatist maksma või on tal maksmata jätmiseks selline mõjuv põhjus, mis annab aluse jätta kohtutäituri taotlus rahuldamata ning võlgniku õigus piiramata. Mõjuva põhjuse olemasolul ei ole võlgniku õiguste piiramine sobiv abinõu elatise maksmise kohustuse täitmisele kaasaaitamiseks. Võlgnikul on õiguste piiramise vältimiseks võimalik põhjendada, et tal oli elatise tasumata jätmiseks mõjuv põhjus või et õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetava toimetulekut. Võlgnik tugineb määruskaebuses sellele, et asjas tuleks tuvastada, et esineb mõjuv põhjus juhtimisõiguse piiramata jätmiseks TMS § 1774 lg 2 p 3 tähenduses.

10.TMS § 1774 lg 1 kohaselt vaadatakse kohtutäituri avaldus õiguste piiramiseks läbi hagita menetluses ning lõppastmes tuleb võlgnikul tõendada selle põhjuse olemasolu, mis peaks õiguse piiramise tema suhtes välistama. Kuigi hagita menetluses kehtib TsMS § 477 lg-te 5 ja 7 järgi uurimispõhimõte, ei võta see menetlusosalistelt täielikult ära lahendi tegemiseks vajalike asjaolude esitamise ja tõendamise kohustust. Ringkonnakohus andis võlgnikule tähtaja selgitamaks, kellena ja kus ta töötab ning esitada asjakohane tööleping ning ametijuhend. Võlgnik talle antud tähtajaks ringkonnakohtule selgitusi ei esitanud. Võlgniku esindaja teatas, et võlgnik viibib vahi all seoses kriminaalasjaga nr 22233001266. Ringkonnakohus kontrollis kohtute infosüsteemist, et võlgnik viibib vahi all alates 4. jaanuarist 2023 tähtajaga kaks kuud (kriminaalasi nr 1-23-111). Võlgnik avaldas kriminaalasja istungil, et ta ei tööta alates septembrist, ootab tööle asumist Soomes ning teeb tööd mitteametlikult. Ringkonnakohus leiab kõiki asjas tuvastatud asjaoluasid arvestades, et võlgnik ei ole tõendanud mõjuva põhjuse olemasolu juhtimisõiguse piiramata jätmiseks, sh ei ole tõendatud, et juhtimisõiguse piiramine takistaks võlgnikul tööle asumist. Käesoleval ajal on võlgniku võimalused töölkäimiseks piiratud juba tema vahi alla võtmise tõttu. Seega on maakohus põhjendatult tuvastanud, et ei esine TMS § 1774 lg 2 p-st 3 sätestatud mõjuvat põhjust juhtimisõiguse piiramata jätmiseks. Maakohus on pidanud usutavaks, et võlgnik hakkab pärast õiguste piiramise meetme kohaldamist lapsele korrapäraselt elatist tasuma. Maakohus on seda seisukohta põhjendanud. Eelnevat ei muuda ringkonnakohtu hinnangul asjaolu, et võlgnik viibib käesoleval ajal vahi all. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et senised täitemenetluse meetmed ei ole olnud piisavad ning elatise sissenõudmiseks ja võlgniku mõjutamiseks elatist maksma tuleb kasutada täiendavaid abinõusid. Asjaolu, et sissenõudja ei nõustunud elatise võla osas maksegraafikut sõlmima, ei takistanud võlgnikul elatise võlga ositi tasuda. Asja materjalide kohaselt tasus võlgnik elatist viimati novembris 55, 48 eurot, kuigi peab igakuuliselt tasuma sissenõudjale elatisena 158, 50

eurot. Seega ei ole ka käesolev kohtumenetlus suutnud võlgnikku mõjutada oma suhtumist elatise tasumiseks muutma, mistõttu tuleb tema mõjutamiseks tema õigusi piirata. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata.

11.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud võlgniku kanda (TsMS § 171 lg 1). Kohtutäituril ja sissenõudjal puuduvad kindlaksmääratavad menetluskulud.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

Indrek Parrest

Kersti Kerstna-Vaks

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja