Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja VahurPeeter Liin
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. mai 2021. a, Tallinn
Kohtuasja number
2-20-4269
Kohtuasi
If Skadeförsäkring AB hagi X vastu kahjuhüvitise ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 1. oktoobri 2020. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
If Skadeförsäkring AB apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
177 446 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) If Skadeförsäkring AB (Rootsi Kuningriigi registrikood 516401-8102), lepinguline esindaja vandeadvokaat Vesse Võhma Kostja (vastustaja) X (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Indrek Repnau
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
2-20-4269 Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
2-20-4269 Kostja vastuväited
2-20-4269 saab kohaldada TsÜS § 146 lg-s 4 sätesatud tähtaega. Hagi esitamise ajaks ei olnud etteheitetud teo toimepanemisest kümneaastane aegumistähtaeg möödunud. Juhul, kui hageja nõudele kohalduvad deliktiõiguse sätted, ei ole hageja nõue TsÜS § 150 lg-te 2 ja 3 järgi aegunud, sest kostja on kahju tekitamise tagajärjel ka alusetult rikastunud ning hagi esitamise ajaks ei olnud etteheitetava teo toimepanemisest kümneaastane aegumistähtaeg möödunud. Ka juhul, kui hageja nõudele kohaldub ÄS § 315 lg-s 3 sätestatud viieaastane aegumistähtaeg, ei ole hageja nõue alates 13. märtsist 2011 kuni 19. märtsini 2012 toime pandud rikkumiste osas aegunud. Maakohus leidis õigesti, et aegumine oli kriminaalmenetluse ajal peatunud, kuid jättis arvestamata, et kostja pani rikkumisi toime kuni 19. märtsini 2012. Pärast 13. märtsi 2011 pani kostja toime 502 rikkumist. Vastustaja seisukoht
2-20-4269 kontrollivatele isikutele teada. Äriühingu juhatuse liikmel on ametis oleku ajal laialdased võimalused oma kuritarvitusi varjata ja juhatuse liikme kohustuste tahtlik rikkumine võidakse seetõttu avastada alles siis, kui juhatuse liige on ametist lahkunud. Kui aga juhatuse liikme tegevust kontrollivatele isikutele oli huvide konflikt teada, ei saa äriühing tugineda kümneaastasele aegumistähtajale (vt Riigikohtu üldkogu 3. märtsi 2021. a otsus kriminaalasjas nr 1-17-2359, p-d 61–67). Praegusel juhul tegi kostja hagis väidetu kohaselt alates 1. jaanuarist 2010 kuni 19. märtsini 2012 äriühingu pangakontolt enda pangakontole ülekandeid, võttis välja sularaha ja kasutas seda kasiinodes kokku 1 304 270 eurot 94 sendi ulatuses, mis võib olla käsitatav tahtliku heade kommete vastase tegevusena, kuid nii äriühingule kui ka hagejale said kostja teod teatavaks enne seda, kui möödus ÄS § 315 lg-s 3 sätestatud viieaastane aegumistähtaeg. Hagejale pidid kostja rikkumised olema teada hiljemalt 25. aprillil 2013, mil ta hüvitas kindlustusandjana äriühingule kostja põhjustatud kahju. Seega ei ole praegusel juhul tegemist olukorraga, et äriühing ei saanud kostja varjamise tõttu tema tegudest aegumistähtaja jooksul teada, mis õigustaks erandina kümneaastase tähtaja kohaldamist Riigikohtu ülal viidatud otsuse järgi.
2-20-4269 kostja pani etteheidetavad teod toime alates 1. jaanuarist 2010 kuni 19. märtsini 2012. Samas asus maakohus põhjendatult seisukohale, et hageja nõude aegumine oli TsÜS § 160 järgi enne aegumistähtaja möödumist kriminaalasjas tsiviilhagi esitamise tõttu alates 11. märtsist 2013 kuni 16. märtsini 2017 peatunud. Aegumise peatumise osas nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega, neid kordamata. Kuna hageja nõude aegumistähtaeg oli viis aastat, kuid lisaks sellele oli aegumine vahepeal neli aastat ja kuus päeva peatunud, ei olnud hagi esitamise ajaks, s.o 18. märtsiks 2020 alates 13. märtsist 2011 toime pandud rikkumistele tuginev kahju hüvitamise nõue aegunud. Hageja tõi apellatsioonkaebuses esile, et alates 13. märtsist 2011 pani kostja kriminaalasjas koostatud menetlusdokumentide kohaselt toime 502 rikkumist ning kandis endale üle või võttis sularahas välja kokku 503 515 eurot. Kostja ei ole hageja arvutuse kohta vastuväiteid esitanud. Hageja nõuab kostjalt üksnes 164 302 euro 17 sendi suurust kahjuhüvitist, sest ülejäänud osas on kostja teinud äriühingule tagasimakseid. Seega on kostja ka pärast 13. märtsi 2011 tekitatud kahju äriühingule suures osas hüvitanud ning hageja nõude aluseks on pärast 13. märtsi 2011 toime pandud rikkumised. Selliste rikkumistega tekitatud kahju hüvitamise nõue ei ole aga ÄS § 315 lg 3 järgi koosmõjus TsÜS § 37 lg-ga 4 aegunud, kui arvestada asjaolu, et nõude aegumine oli vahepeal peatunud.
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Vahur-Peeter Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.