Tartu Ringkonnakohus
Kohtunik
Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest
Määruse tegemise koht ja aeg
4. mai 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-14483
Tsiviilasi
Marek Pajumägi hagi Vendipartner Grupp OÜ vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tuvastamiseks, saamata jäänud töötasu, puhkusehüvitise, ülesütlemishüvitise ja viivise saamiseks Vendipartner Grupp OÜ hagi Marek Pajumägi vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 29. jaanuari 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Vendipartner Grupp OÜ määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
Menetlusosalised esindajad
ja
Marek Pajumägi (isikukood nende Hageja: XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Urmas Kõrgesaar Kostja (määruskaebuse esitaja): Vendipartner Grupp OÜ (registrikood 14485047), lepinguline esindaja Toomas Alp
tekkinud
menetluskulud
jätta
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Hagiavalduse kohaselt oli hageja Svalabaluga OÜ (endine ärinimi Vendipartner OÜ) töötaja. 2020. a alguses teavitas äriühingu juhatuse liige Markko Kütt, et ärinime muutumise ja töö ümberkorraldamise tõttu tuleb vana tööleping lõpetada ja sõlmida uus leping. Hageja ja kostja sõlmisid 3. veebruaril 2020 uue töölepingu, mille järgi oli hageja tunnitasu X eurot senise X euro asemel. Muud tingimused jäid samaks. Seega oli tegemist lepingu muutmise või uuendamisega, kuid mitte uue töösuhtega. Hageja arvates on Svalabaluga OÜ ettevõte üle läinud kostjale, kellele läksid mh üle töölepingust tulenevad kohustused töötajate suhtes. Kostja lubas korduvalt tasuda hagejale varasemast perioodist nelja kuu saamata jäänud töötasu. Kuivõrd kostja seda ei teinud, ütles hageja töölepingu TLS § 91 lg 2 p 2 alusel
Töövaidlusasja lahendamisel peab TVK lähtuma tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatust. TVK rikkus selgitamiskohustust ja eelmenetluse ülesandeid (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 392 lg 1) ning eksitas menetlusosalisi sellega, et ei selgitanud kostjale hüvitise nõude seost töölepingu lõpetamise alusega. Seetõttu taotleb kostja hagejapoolse töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude esitamise tähtaja ennistamist.
erakorralise ülesütlemise tühisus ja lugeda tööleping lõppenuks hageja soovil TLS § 85 lg 1 alusel, TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi menetlusse võtmata. Kuna hageja ei soovinud saamata jäänud töötasu 687 euro ja viivise 29 euro 13 sendi väljamõistmist, ei võtnud kohus neid nõudeid menetlusse. Hageja suurendas saamata jäänud töötasult arvestatava viivise nõuet 856 euro 50 sendini. Viivise suurendamine ei ole TsMS § 376 lg 4 p 2 järgi hagi muutmine. Seetõttu võttis kohus selle nõude menetlusse.
Kostja ei ole toonud välja ühtegi asjaolu, mis annaks alust kostja nõuete esitamise tähtaja ennistamiseks. Kostja oleks pidanud TLS § 74 lg 3 alusel nõuet esitades nõude eeldusi kontrollima ning enda seisukohtades selgelt välja tooma, kuidas need eeldused on täidetud. Kuna kostja ei tõendanud, et hageja oleks töölt lahkunud ette teatamata ega soovinud ka töölepingu erakorralist ülesütlemist vaidlustada, polnud TVK-l kohustust kostjale täiendavalt TLS § 74 sisu selgitada. Väheusutav on ka kostja seisukoht, nagu ta tegelikkuses polnud teadlik TLS § 74 lg 3 eeldustest. Samuti kasutas kostja TVK istungil õigusteadmistega esindaja abi, kes oleks pidanud juhtima kostja tähelepanu nõude eelduste vajalikkusele ja nende põhjendamiskohustusele. Isegi kui kohus oleks töölepingu lõpetamise vaidlustamise tähtaja ennistanud, pole kostja tõendanud, et pooltevaheline leping on lõppenud poolte kokkuleppel, mistõttu oleks hageja pidanud TLS § 98 lg 1 järgi olema veel vähemalt 30 päeva tööl ning töölt varem lahkumise tõttu on kostjale tekkinud kahju. Seetõttu pole tähtaja ennistamise puhul kostjal siiski võimalik soovitud eesmärki saavutada, st kahjuhüvitist TLS § 74 lg 3 alusel nõuda. Asjakohatu on kostja väide, et kui tähtaega ei ennistata, jääb hageja õigusrikkumisele hinnang andmata ning seetõttu pole pooled võrdses seisus. Tööandja peab sarnaselt töötajale enda õiguste kaitseks järgima seadustest tulenevat nii materiaal- kui ka menetlusõigust, mis mh seab piiranguid erinevate nõuete esitamise tähtaegadele. Mõlemal osapoolel oli võrdne võimalus töösuhte lõppemisel TVK-sse või kohtusse pöörduda ning seal nõuetekohaselt nõudeid formuleerida ja põhjendada. Ebavõrdsust ei tekita ka see, kui kohus lahendas kostja taotluse tähtaja ennistamiseks enne edasise vaidluse jätkumist. TsMS § 2 järgi on tsiviilkohtumenetluse ülesanne lahendada asi mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Kuivõrd pooled olid kohtumenetluse käigus esitanud mitmeid nõudeid ning neid osaliselt ka parandanud, oli menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt mõistlik selgeks teha, milliste nõuete üle üldse vaidlus saab olla. See välistab olukorra, kus pooled vaidlevad edasi töölepingu lõpetamise aluse üle, kui tegelikkuses on selge, et selle üle vaidlust ei saa olla.
on põhjendatult jätnud kostja taotluse TLS § 105 lg-s 1 sätestatud hagi esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ning kostja nõuded hagejapoolse töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja töölepingu lõppenuks lugemiseks TLS § 85 lg 1 alusel menetlusse võtmata (TsMS § 371 lg 2 p 2). Maakohus on seadusest tulenevat kaalutlusõigust teostanud õiguspäraselt ning ringkonnakohtul puudub alus maakohtu diskretsiooniotsustusse sekkumiseks. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et maakohus oleks asja menetlusse võtmise otsustamisel ületanud nõude piire.
Samuti ei nähtu asja materjalidest, et TVK oleks kostjat kuidagi eksitanud, mis tingiks TLS § 105 lg-s 1 sätestatud hagi esitamise tähtaja ennistamise.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi
Triin Uusen-Nacke
Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.