lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-139588/10

Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 04.05.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-139588/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
04.05.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1273
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 371 lg 1, 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 372 lg 5Hagi menetlusse võtmise otsustamineTsMS § 465 lg 2Määruse sisuTsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtusTsMS § 667 lg 2Määruskaebuse lahendamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-20-139588/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja22.10.2021

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing SAMARA GROUP11215962(Kostja)ELPE OÜ12294320(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-20-139588

Määruse tegemise aeg ja koht

4. mai 2021, Tallinn

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Margo Klaar, Peeter Pällin

Tsiviilasi

ELPE OÜ hagi osaühingu SAMARA GROUP vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25. märtsi 2021 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

ELPE OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja ELPE OÜ (registrikood 12294320), lepinguline esindaja Indrek Kukner Kostja osaühing SAMARA GROUP (registrikood 11215962)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 25. märtsi 2021. a määrus ja saata tsiviilasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.ELPE OÜ määruskaebus rahuldada.
3.Menetluskulud määrab kindlaks ja jaotab maakohus asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa määruskaebust esitada (TsMS § 372 lg 5).

ASJAOLUD

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
1.ELPE OÜ (avaldaja, hageja) esitas 28.10.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse osaühingu SAMARA GROUP (võlgnik, kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus tegi kohtumäärusega võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite. Kohtunikuabi lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis määrusega asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Harju Maakohus kohustas 13.01.2021 määrusega hagejat esitama kohtule nõuetele vastava hagiavalduse ning tasuma täiendava riigilõivu.
3.Hageja esitas hagiavalduse võlgnevuse väljamõistmiseks 27.01.2021 ja tasus täiendava riigilõivu. Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude 2352 eurot, põhinõudelt sissenõutavaks muutunud viivise (perioodil 26.02.2020-27.01.2021) 173,29 eurot ja sissenõudmiskulu 40 eurot ning viivise alates hagi esitamisest. Hagi asjaolude kohaselt tegi hageja kostjale kui tellijale ehitustöid Jõelähtme vallas Erma tee 32 asuval ehitusobjektil ja esitas 6. veebruaril 2020 e-kirjaga tööde teostamise akti nr 09 summas 2352 eurot. Hageja saatis 11. veebruaril 2020 kostjale arve 2352 euro tasumiseks (sh käibemaks) maksetähtpäevaga 25. veebruar 2020. Kostja nõustus tunnitasuga 14 eurot. Töid teostati 140 tunni ulatuses. Kostja jättis arve tasumata.
4.Maakohus jättis hagiavalduse 2. märtsi 2021 määrusega käiguta ja määras tähtaja hagis esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Maakohus leidis, et hageja nõue on ebaselge. Hageja ei ole sissenõudmiskulude 40 eurot osas viidanud, millisel alusel ta kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist taotleb. Maakohus märkis, et hagist nähtuvalt sõlmisid pooled suulise lepingu, mille alusel esitatud arve tasumiseks on praegune hagi esitatud. Hagist ei selgu, millised kohustused kummalegi poolele sõlmitud lepingust tulenesid, kas pooled jõudsid kokkuleppele kõigis olulistes tingimustes ja millises tasus pooled kokku leppisid. Seega tuleb hagejal selgitada, kuidas toimus lepingu sõlmimine poolte vahel, milliseid läbirääkimisi pidasid pooled enne lepingu sõlmimist, millise pakkumuse hageja kostjale tegi, millise nõustumuse kostja esitas ja millal ning millistel tingimustel loeti pooltevaheline leping sõlmituks. Samuti tuleb hagejal selgitada, kas lepingu sõlmimisel jäid mõned lepingutingimused lahtiseks ja kui jäid, siis millised need lepingutingimused olid. Lisaks tuleb hagejal välja tuua, kas pooled jõudsid kokkuleppele kõigis olulistes tingimustes ja millised need olulised tingimused hageja hinnangul olid. Samuti tuleb hagejal välja tuua, millises tasusummas pooled kokku leppisid. Hagejal tuleb ka selgelt välja tuua, milliseid konkreetseid lepingutingimusi kostja rikkus ja milles rikkumine seisnes. Maakohtule jäi ebaselgeks hagihinna kujunemine.
5.Hageja leidis 5. märtsi 2021 vastuses, et hagi menetlusse võtmiseks ja võlgnevuse väljamõistmiseks piisab sellest, kui on esitatud tõendid selle kohta, et hageja poolt on töövõtukorras kaabeldustööd tehtud kokkulepitud hinnas, akt on tööde üleandmiseks esitatud ja kostja on töö vastu võtnud. Asjas ei oma tähtsust, milliseid läbirääkimisi pooled eelnevalt pidasid. Sissenõudmiskulu aluseks on VÕS §-st 1131 lg 1.
6.Maakohus jättis hagiavalduse 15. märtsi 2021 määrusega käiguta ja määras tähtaja hagis esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Maakohus leidis, et hageja nõue on endiselt ebaselge ning hagejal tuleb välja tuua, kuidas toimus lepingu sõlmimine poolte vahel, milliseid läbirääkimisi pidasid pooled enne lepingu sõlmimist, millise pakkumuse hageja kostjale tegi, millise nõustumuse kostja esitas ja millal ning millistel tingimustel loeti pooltevaheline leping sõlmituks, kas lepingu sõlmimisel jäid mõned lepingutingimused lahtiseks ja kui jäid, siis millised need lepingutingimused olid, kas pooled jõudsid kokkuleppele kõigis olulistes tingimustes ja millised need olulised tingimused hageja hinnangul olid, millises tasusummas

pooled kokku leppisid, milliseid konkreetseid lepingutingimusi kostja rikkus ja milles rikkumine seisnes.

7.Hageja leidis 16. märtsi 2021 vastuses, et hagi on menetlusse võtmiseks piisavalt selge. Maakohtu määrus ja põhjendused
8.Maakohus keeldus 25. märtsi 2021 määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest. Maakohus viitas TsMS § 371 lg 1 p-le 9 ja lg 2 p-le 2 alusel. Maakohus leidis, et hageja ei ole kõiki 15. märtsi 2021 määruses toodud hagis esinevaid puuduseid kõrvaldanud. Hageja ei ole välja toonud, millistel konkreetsetel tingimustel pooled lepingu sõlmisid, milliseid lepingutingimusi kostja rikkus ning milles rikkumine seisnes. Määruskaebus
9.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Hageja selgitas, et ta on menetluses tuginenud sellele, et ta tegi ehitustöid, kaabeldustöid. Hageja on välja toonud, et kostja on jätnud täitmata tasumise kohustuse ning nõude aluseks on tellija tasu maksmise kohustus. Menetluse edasine käik
10.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu (TsMS § 667 lg 2). Asi tuleb saata maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.

Maakohus on jätnud hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p-i 9 ja lg 2 p-i 2 alusel.

12.1.TsMS § 371 lg 1 p 9 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Maakohus ei ole menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkinud, milliseid olulisi hagiavalduse vorminõudeid on hageja rikkunud, mille tõttu on hagi menetlemine takistatud. Sellega on maakohus rikkunud põhjendamiskohustust (TsMS § 465 lg 2 p 8). Ringkonnakohus selgitab, et kohus ei saa jätta hagiavaldust menetlusse võtmata üksnes seetõttu, et hagiavalduses esinenud puudusi määratud tähtpäevaks ei kõrvaldatud. Maakohus peab kontrollima ja põhjendama, et asjas esineb TsMS §-s 371 sätestatud alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks ehk maakohtu määrusest peab nähtuma, et kõrvaldamata jäänud puudus takistab asja menetlemist (vt Riigikohtu 21. detsembri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-120-16, p 11).
12.2.TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Viidatud sättest tuleneb kohtule võimalus, mitte aga kohustus selliselt toimida (Riigikohtu 24. septembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-72-14, p 14). Kui maakohus leiab, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, on kohtul

kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus (Riigikohtu 21. detsembri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-16, p 16). Maakohtu määruse põhjendustest nähtuvalt asus maakohus seisukohale, et hagi aluseks olevate asjaolude osas esinevad ulatuslikud puudused, mistõttu ei ole hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kolleegium selle järeldusega ei nõustu. Hagi asjaolude kohaselt tegi hageja kostjale kui tellijale suulise kokkuleppe alusel ehitustöid Jõelähtme vallas Erma tee 32 asuval ehitusobjektil ja esitas 6. veebruaril 2020 tööde teostamise akti summas 2352 eurot. Hageja saatis 11. veebruaril 2020 kostjale arve 2352 euro tasumiseks (sh käibemaks). Arve tasumise tähtpäev saabus 25. veebruaril 2020. Samuti tõi hageja välja, et kostja nõustus tunnitasuga 14 eurot ning töid teostati 140 tunni ulatuses. Kostja jättis arve tasumata. Seega nähtub eeltoodust, et hageja nõue tuleneb poolte suulisest kokkuleppest. Hageja on nõude õigusliku alusena viidanud töövõtusuhtele poole vahel ning hagis välja toonud, et poolte vahel oli tasu osas selline kokkulepe, et kostja tasub hagejale 14 eurot tunnis, kuid kostja on rikkunud tasu maksmise kohustust. Seega on hageja esitanud kostja vastu töövõtulepingust (kokkulepe) tuleneva tasunõude ning hageja on hagi aluseks olevad faktilised asjaolud piisava põhjalikkusega esile toonud.

13.Eeltoodust tulenevalt on maakohus jätnud põhjendamatult hagiavalduse TsMS §-i 371 lg 1 p-i 9 ja lg 2 p-i 2 alusel menetlusse võtmata, mistõttu tuleb maakohtu määrus tühistada. Asi tuleb saata maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
14.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt maakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja