Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 1 alusel käiguta ning määras hagiavalduse puuduste kõrvaldamise ajaks 30. märtsi 2015. Maakohus hoiatas hagejat, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse hagiavaldus TsMS § 3401 lg 2 järgi menetlusse võtmata ja tagastatakse. Lisaks hoiatas maakohus hagejat, et TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja ei kõrvaldanud maakohtu hagi käiguta jätmise määruses osutatud puudusi tähtaegselt. Hageja esitas 31. märtsil 2015 ehk päev pärast maakohtu määratud kuupäeva kohtule täiendatud hagiavalduse.

hagi käiguta jätmise määruses antud tähtajal hagi aluseks olevaid asjaolusid sõltuvalt sellest, milliste ja kelle vastu esitatud nõuete juurde hageja jääb. Täitmata on muud TsMS § 363 lg-st 1 tulenevad hagiavalduse kohustuslikud nõuded. Maakohus viitas TsMS § 124 lg-le 1 ja § 134 lg-le 1 ning leidis, et hageja nimetatud hagihind (3500 eurot) ei vasta tegelikkusele. Hageja ei täpsustanud hagi käiguta jätmise määruses antud tähtajal hagihinda ega tasunud vastavalt hagihinnale riigilõivu. Olukorras, kus hageja ei täpsustanud hagi käiguta jätmise määruses antud tähtajal, milliste nõuete juurde ta lõplikult jääb ja millised konkreetsed nõuded on esitatud konkreetsete kostjate vastu, ei saa 30. märtsil 2015 600 euro suuruse riigilõivu tasumist arvestada puuduste kõrvaldamisena. Hagis esitatud 92 958 euro 52 sendi suuruse varalise kahju hüvitamise nõudelt tuleks riigilõivu tasuda 1200 eurot. Lisaks tuleks riigilõivu tasuda ka teiste nõuete eest. Maakohus tagastas TsMS § 372 lg 4 alusel hagiavalduse koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Maakohus viitas TsMS § 372 lg-le 6 ning selgitas, et määrus ei piira hageja õigust sama hagiavaldusega uuesti kohtusse pöörduda.

esitanud põhjendusi hageja hagiavalduse täpsustuse kohta. Ringkonnakohus leidis, et 19. märtsi 2015. a hagiavalduse käiguta jätmise määruse kirjana vormistamine ja hageja e-posti aadressile edastamine (mitte kättetoimetamine) ei saanud mõjutada hagejale nimetatud määruse täitmata jätmisest tulenevaid tagajärgi.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

saanud ringkonnakohus maakohtu põhjendustega TsMS § 654 lg 6 alusel nõustuda. TsMS § 372 lg 4 järgi peab kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkima menetlusse võtmisest keeldumise põhjuse. Maakohus põhjendas (ning ringkonnakohus nõustus TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu põhjendustega) hagi menetlusse võtmisest keeldumist mh sellega, et hageja ei selgitanud hagi käiguta jätmise määruses antud tähtpäevaks, millised on tema nõuded (mh kahjunõude suurust) ning milliste kostjate vastu on konkreetsed nõuded esitatud. Kolleegium jääb varasemas praktikas (vt Riigikohtu 15. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-16, p 10) väljendatud seisukoha juurde, et kui hagiavalduses on esitatud mitu nõuet, peavad kõik nõuded olema selgelt väljendatud, sh raha saamiseks esitatud nõue peab üldjuhul olema summaliselt kindlaks määratud. Seega on hageja kohustuseks oma nõuded arusaadavalt ja selgelt välja tuua. Samas rõhutab kolleegium, et kui hagiavalduses on esitatud mitu nõuet, peab kohus iga nõude puhul analüüsima, kas esinevad nõude menetlemist takistavad puudused, ning vastava nõude osas hagi menetlusse võtmata jätmist põhjendama. Kolleegium jääb varasemas praktikas väljendatud seisukoha juurde, et jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus (vt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1151-14, p 13; Riigikohtu 31. jaanuari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07, p 13; Riigikohtu

võtmisest ka seetõttu, et hageja ei täpsustanud hagi käiguta jätmise määruses antud tähtajal hagihinda (vastavalt sellele, milliste konkreetsete nõuete juurde ta jääb) ega tasunud hagihinnale vastavat riigilõivu. Hageja tasus 30. märtsil 2015 riigilõivuna 600 eurot. Kuivõrd maakohus selgitas, et juba üksnes esialgses hagis esitatud 92 958 euro 52 sendi suuruse varalise kahju hüvitamise nõudelt tuleks riigilõivu tasuda 1200 eurot, on maakohus hagejale ette heitnud ka riigilõivu vales suuruses tasumist. TsMS § 363 lg 1 p 5 järgi on hageja kohustuseks märkida hagiavalduses hagihind, kui hagi ei ole suunatud kindla rahasumma maksmisele. Kolleegium leiab, et praeguses asjas on hageja põhjendamatult leidnud, et kohus oleks pidanud TsMS § 136 lg-st 1 tulenevalt ise tsiviilasja hinna määrama. Maakohus kohustas hagejat täpsustama hagi hinda vastavalt sellele, milliste nõuete juurde hageja jääb. Olukorras, kus hagi ese oli ebaselge, ei saanud maakohus hageja eest tsiviilasja hinda määrata. Küll aga peab kohus olukorras, kus hageja võimalikud nõuded on arusaadavad, kuid hagi ese ei ole üheselt selge, selgitama hagejale tema eelduslike nõuete puhul tsiviilasja hinna määramise aluseid, kuivõrd sellest sõltub tasumisele kuuluva riigilõivu suurus. Praeguses asjas olid hageja võimalikud nõuded hagiavalduse kohaselt rahaline nõue, sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue ja enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõue. Rahalise nõude puhul tuleb hagihinna määramisel lähtuda TsMS §-st 124. Kui hagis on lisaks põhinõudele esitatud ka kõrvalnõudeid, siis tuleb hagihinna määramisel TsMS § 133 lg-st 1 tulenevalt ka neid arvesse võtta. TsMS § 132 lg 5 järgi loetakse hagihinna tähenduses sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue mittevaraliseks ning kohus ei või sellise nõudega hagi hinnaks määrata enam kui 6000 eurot. Kolleegiumi hinnangul tuleb TMS §-s 223 sätestatud enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi lugeda hagihinna mõttes tuvastushagiks TsMS § 125 järgi. Sel juhul võiks hagejale eeldatavalt kuuluva hüve suuruseks lugeda nõude hinna, mille hageja võiks enampakkumise kehtetuks tunnistamisel TMS § 223 lg 2 järgi esitada. TsMS § 125 teise lause kohaselt, kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. TsMS § 132 lg 1 järgi eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3500 eurot. Kui hagis on esitatud mitu nõuet (sh praegusel juhul ka mitme kostja vastu), on asjakohane hagejale selgitada TsMS § 134 alusel hagihinna arvutamisel nõuete liitmisega seostuvat. Olukorras, kus kohus ei ole hagi käiguta jätmise määruses välja toonud konkreetset tsiviilasja hinda, mille alusel tuleb riigilõivu tasuda, hageja on riigilõivu osaliselt tasunud ning hagis on esitatud erinevad nõuded, peab kohus hagejalt küsima, milliste nõuete menetlemist ta soovib (mh on võimalik ka olukord, et hageja on otsustanud oma rahalist nõuet vähendada). Kohus ei või sellises olukorras keelduda tervikuna hagi menetlusse võtmisest põhjendusega, et ühe alguses esitatud (praeguses asjas rahalise) nõude osas ei ole riigilõivu õiges suuruses tasutud. Kohus peab välja selgitama, kas esineb nõudeid, mille menetlemist takistavaid puudusi (nt tasumata riigilõiv) ei esine.

menetlemist takistavaid TsMS §-s 371 sätestatud puudusi. Kui maakohus leiab, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.