Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Indrek Parrest, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. aprill 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-19-7451
Tsiviilasi
A.A. hagi B.B. ja C.C. vastu tehingu tagasivõitmiseks täitemenetluses
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
7000 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 25. novembri 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
B.B. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja I): B.B. (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja Mihhail Tuštšenko Vastustaja (hageja): A.A. (ik: XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja D.D., lepinguline esindaja advokaat Deivi Vaht Kostja II: C.C. (ik: XXXXXXXXXXX), seaduslikud esindajad B.B. ja E.E., riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Sergei Politšev
(kinkelepingu) ja asjaõiguslepingu ning kohustas kostjat II andma üle Narva kohtutäitur Andrei Kreki käsutusse 1/3 mõttelist osa F.F. pärandvara ühisusest. Menetluskulud jättis maakohus kostjate kanda, vabastades kostja II hageja menetluskulude riigituludesse tasumisest ja määras hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 1329,32 eurot (käibemaksuga). Maakohus mõistis kostjalt I Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulud 1329,32 eurot (sh riigilõiv 500 eurot ning riigi õigusabi tasu ja kulud 829,32 eurot). Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni tasumiseni. Kostja II menetluskulud summas 325,50 eurot jättis maakohus Eesti Vabariigi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on Riigikohus (otsustes 3-2-1-41-13, p 12 ja 2-18-187, p 10) selgitanud, et TMS § 189 lg 1 eeldab, et kahe aasta jooksul enne tagasivõitmise hagi esitamist tehtud kinkelepingud on automaatselt tagasivõidetavad, st et tegemist on sissenõudja huve kahjustava tehinguga. Erandiks on vaid juhtum, mil kostja tõendab, et kinkelepinguga ei ole sissenõudja huvisid kahjustatud. Vaidlust ei olnud, et tegu oli kinkelepinguga ning kohus tegi kindlaks, et vaidlusaluse tehingu tegemise ajast kuni tagasivõitmise hagi esitamiseni ei olnud möödunud kahte aastat ja TMS § 189 lg 1 tulenevalt oli tehing automaatselt tagasivõidetav. Puudus vaidlus, et hageja poolt täitemenetluses esitatud nõuded on käesoleva ajani täies ulatuses rahuldamata. Kohus tuvastas ka, et kostja I pärandvara osa oli kostja I ainuke vara, millele oleks saanud pöörata sissenõuet. Muu vallas- või kinnisvara kostjal I puudus. Samuti ei olnud kostjal I töökohta või muud sissetulekut, millele sissenõuet pöörata. Seega olid täidetud TMS § 187 ja § 189 sätestatud alused tehingu tagasivõitmiseks ning hagi rahuldati.
ühisusest. Kostja I ja kostja II olid vältimatud kaaskostjad kinkelepingu kehtetuks tunnistamise nõudes; 2) on kostja I vastuväited alusetud. Kuivõrd tegemist on vara tasuta saamisega, ei oma kostja II kui kingisaaja huvid tähendust; 3) ei oma tähendust kostja I avaldus töötasu 50% ülekandmiseks hageja elatise katteks. Avaldus on esitatud kaks aastat pärast kinkelepingu sõlmimist; 4) viide PKS § 106 lg 2 on õiguslikult täiesti sisutu. See on hageja õigus, mitte kohustus. Isegi kui hageja sellekohase nõude esitaks, ei muutuks sellest kostja I kohustus hageja ees. Antud asjas on oluline vaid, et sissenõudjal on täitedokument, tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Nimetatud eeldused olid täidetud; 5) jättis kostja I tähelepanuta, et kinni pidades tema töötasust 50%, saaks rahuldada vaid jooksvat elatise nõuet ja mitte sissenõutavaks muutnud elatise võlgnevust, kusjuures ka jooksvat elatise nõuet poleks võimalik rahuldada täies mahus. Maakohus on otsuse põhjenduses selle ka välja toonud, mistõttu on alusetu etteheide, et maakohus pole kostja I palgatõendit ja avaldust tööandjale arvesse võtnud.
rahuldamise võimatuks, st kinkelepingu eesmärgiks oli vältida elatise võla sissenõudmist pärandvara arvelt. Eeltoodut kinnitab elatise võla pidev suurenemine. Kostja I väide, et kinkelepingu eesmärgiks oli ülalpidamiskohustuse täitmine kostja II ees, ei ole antud vaidluses asjakohane.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.