lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-11649/22

Muud › Muud hagiasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 11.03.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-11649/22
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud hagiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
11.03.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1902
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 76 lg 1, 2Asja üleandmine kohtualluvuse järgiTsMS § 104 lg 1, 4Kohtualluvuse kokkulepeTsMS § 106 lg 1Kohtualluvuse kokkuleppe tühisusTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 371 lg 1Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 376Hagi muutmineTsMS § 657 lg 1

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-20-11649/40Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval19.11.2021

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Duo Disain OÜ12497052(Hageja)RETORI Waldhof OÜ14274592(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 11.märts 2021.a, Tallinn Kohtuasja number

2-20-11649

Kohtuasi

Duo Disain OÜ hagi Riia 92 OÜ vastu 13.07.2018 sõlmitud üürilepingu nr 12072018-1 lõppemise tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 10.novembri 2020.a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Duo Disain OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja (määruskaebuse esitaja): Duo Disain OÜ (registrikood 12497052, aadress Savi tn 20, Pärnu linn, 80041), lepinguline esindaja vandeadvokaat Heldur Otti (e-post: xxx) Kostja (vastustaja): Riia 92 OÜ (registrikood 14274592, aadress Riia mnt 92, Pärnu linn, 80042), lepinguline esindaja advokaat Ave-Ly Kõuts (e-post:xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Pärnu Maakohtu 10.novembri 2020.a määrus ja saata tsiviilasi tagasi samale maakohtule menetluse jätkamiseks.
2.Duo Disain OÜ määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (TsMS § 76 lg 2 teine lause). Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-13408/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 03.07.20262-26-8896/7Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1962/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-9784/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1973/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
TsMS § 663Määruskaebuse menetlemine maakohtus
TsMS § 77Asja kohtualluvuse muutumine
TsMS § 79 lg 1Isiku kohtualluvus
TsMS § 99 lg 1Kohtualluvus kinnisasja asukoha järgi
VÕS § 35 lg 1Tüüptingimuse mõiste
VÕS § 42 lg 1Tüüptingimuse tühisus
1.Duo Disain OÜ (hageja) esitas 12.augustil 2020.a Pärnu Maakohtule hagi Riia 92 OÜ (kostja) vastu Duo Disain OÜ ja Riia 92 OÜ vahel 13.juulil 2018.a sõlmitud üürilepingu nr

2-20-11649 12072018-1 lõppemise tuvastamiseks Duo Disain OÜ poolt 22.mail 2020.a tehtud ülesütlemisavaldusega.

2.Pärnu Maakohus võttis hagiavalduse 28.augusti 2020.a määrusega võttis menetlusse.
3.Kostja esitas Pärnu Maakohtule 14.septembril 2020.a vastuse hagiavaldusele ja vastuhagi hagejalt eelnimetatud üürilepingust tuleneva võlgnevuse, leppetrahvi ja sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks ning vastuhagi tagamise taotluse. Pärnu Maakohus tagas 16.septembri 2020.a määrusega vastuhagi.
4.Vastuses hagiavaldusele ja vastuhagis esitas kostja vastuväited hagi menetlusse võtmise kohta. Kostja leidis, et maakohus oleks TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel pidanud jätma hagi menetlusse võtmata, kuivõrd asi allub TsMS 104 lõigete 1 ja 4 ning üürilepingu punktis 14.4 sisalduva kohtualluvuse kokkuleppe alusel Harju Maakohtule. Ka vastuhagi puhul allub asi TsMS 104 lõigete 1 ja 4 ning üürilepingu punktis 14.4 sisalduva kohtualluvuse kokkuleppe alusel Harju Maakohtule. Kostja palus TsMS § 76 lg 1 alusel teha määruse asja üleandmiseks Harju Maakohtule.
5.Hageja esitas Pärnu Maakohtule 06.oktoobril 2020.a hagiavalduse täienduse, milles palus kohtul tuvastada poolte vahel sõlmitud üürilepingu punkti 14.4 tühisuse, leides, et üürilepingu p 14.4 tingimus, mis sätestab, et kui lepingust tulenevaid vaidlusi ei õnnestu lahendada poolte läbirääkimistega, lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus, on tüüptingimus VÕS § 35 lg 1 tähenduses ning tühine VÕS § 42 lg 1 tähenduses. Hageja palus jätkata asja menetlemist Pärnu Maakohtus, andmata seda Harju Maakohtule üle.
6.Kostja esitas Pärnu Maakohtule 22.oktoobril 2020.a seisukoha, leides, et lepingust tuleneva kohtualluvuse tõttu tuleb hagi ja vastuhagi kohtualluvuse korras menetleda Harju Maakohtus. Hageja ei ole tõendanud, et tegemist on tüüptingimusega. Kostja on esitanud tõendid, et hagejal oli võimalik läbirääkimiste käigus kõiki lepingutingimusi muuta ja mõjutada. Hageja ei avaldanud kordagi soovi kohtualluvuse kokkulepet muuta või lepingust eemaldada. Seega ei ole üürilepingu punkt 14.4 tüüptingimus. Tingimus ei ole üht poolt ebamõistlikult kahjustav. Kohtualluvuse kokkulepe ei vii poolte õigusi ja kohustusi tasakaalust välja ega loo ühele poolele eeliseid teise ees. Maakohtu määrus ja põhjendused
7.Pärnu Maakohus andis tsiviilasja 10.novembri 2020.a määrusega kohtualluvuse järgi menetlemiseks üle Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale. Kohus määras edastada tsiviilasi pärast kohtualluvust muutva kohtumääruse jõustumist Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale.
8.Määruse põhjendustest nähtuvalt tugines maakohus TsMS § 76 lg-le 1.
9.Hageja hagiavaldus tugineb hageja ja kostja vahel 13.juulil 2018.a sõlmitud üürilepingu lõppemise tuvastamiseks 22.mail 2020.a vastavalt hageja poolt tehtud ülesütlemisavaldusele. Üürilepingu p 14.4 sätestab, et kui lepingust tulenevaid vaidlusi ei õnnestu lahendada poolte läbirääkimistega, lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus. Hageja esitas hagi Pärnu Maakohtusse TsMS § 79 lg 1 alusel kostjaks oleva juriidilise isiku asukoha järgi. Kostja esitas vastuses hagile vastuväite hagi menetlusse võtmise kohta Pärnu Maakohtus, leides, et asi allub TsMS 104 lõigete 1 ja 4 ning üürilepingu punktis 14.4 sisalduva kohtualluvuse kokkuleppe alusel Harju Maakohtule.

2-20-11649

10.Kohtualluvuse kokkuleppe sätestab TsMS § 104 lg 1, mille kohaselt kohus võib kohtualluvuse järgi asja läbi vaadata ka juhul, kui selle kohtu alluvus on ette nähtud poolte kokkuleppega. TsMS 104 lg 4 kohaselt on kokkulepitud kohtualluvus erandlik, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 13.juulil 2018.a sõlmitud üürilepingu p-s 14.4 on pooled kokku leppinud, et kui lepingust tulenevaid vaidlusi ei õnnestu lahendada poolte läbirääkimistega, lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus.
11.Kohus oli seisukohal, et kahe juriidilise isiku vahel sõlmitud üürilepingu p-s 14.4 sisalduv kohtualluvuse kokkulepe ei ole tüüptingimus VÕS § 35 lg 1 järgi. VÕS § 35 lg 1 kohaselt loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Kostja on kohtule esitatud kirjavahetusega tõendanud, et hagejal oli lepingu sõlmimise eel korduvalt võimalik läbirääkimiste käigus kõiki lepingutingimusi muuta ja mõjutada. Hageja ei ole avaldanud soovi kohtualluvuse kokkulepet muuta või lepingust eemaldada. Eeltoodu alusel oli kohus seisukohal, et üürilepingus oleva kohtualluvuse kokkuleppe näol ei ole tegemist tüüptingimusega.
12.Kohus oli seisukohal, et üürilepingu p 14.4 ei ole ka tühine VÕS § 42 lg 1 mõttes, s.o kui tüüptingimus lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärkide saavutamine muutub küsitavaks. Üürilepingus p-s 14.4 sätestatud tingimus ei ole üht poolt ebamõistlikult kahjustav. Kohtualluvuse kokkulepe poolte vahel lepingu sõlmimisel ei vii poolte õigusi ja kohustusi tasakaalust välja ega loo ühele poolele eeliseid teise ees ning hageja ei ole välja toonud, milles seisneb kohtualluvuse puhul tema õiguste ebamõistlik kahjustamine. Kuivõrd mõlemad pooled on Pärnus registreeritud aadressidega äriühingud ja üürilepingu punkt 14.4 rakendub mõlemale poolele ühtmoodi, siis ei teki olukorda, kus üks pool oleks lepingutingimuse tõttu paremas seisus kui teine. Asja menetlemine muus kohtumajas kui Pärnu kohtumajas ei saa olla takistuseks asja õiglasel menetlemisel. Tegu ei ole ebamõistlikult kahjustavad tingimusega, sest mõlemad pooled on sellest tingimusest võrdselt mõjutatud.
13.Kohus oli seisukohal, et kuivõrd üürilepingu punkt 14.4 on kehtiv, siis lepingu p-s 14.4 sisalduva kohtualluvuse kokkuleppe alusel on asja pädev menetlema Harju Maakohus ning tsiviilasi tuleb kohtualluvuse järgi anda menetlemiseks üle Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale. Kuivõrd kostja vastuhagi ei ole kohus veel menetlusse võtnud, siis otsustab vastuhagi menetlusse võtmise Harju Maakohus. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
14.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus määrus, millega määrata jätkata tsiviilasja menetlemist Pärnu Maakohtus, alternatiivselt – saata asi selle kohtualluvuse küsimuses uueks läbivaatamiseks tagasi Pärnu Maakohtule.
15.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole määrus kooskõlas menetlusõigusega. Praeguses asjas on hageja 06.oktoobril 2020.a esitanud Pärnu Maakohtule täiendava haginõude – tuvastada Duo Disain OÜ ja Riia 92 OÜ vahel 12.juulil 2018.a sõlmitud üürilepingu nr

2-20-11649 12072018-1 p 14.4 tühisus osas, milles see sätestab tüüptingimusena, et kui lepingust tulenevaid vaidlusi ei õnnestu lahendada poolte läbirääkimistega, lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus.

16.Maakohus, asudes määruses hindama hageja poolt esitatud täiendava haginõude vaidlustamiseks kostja poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid, lahendas sellega asja sisuliselt. Kohtumäärusega on sisuliselt otsustatud, et hageja täiendav haginõue ei kuulu rahuldamisele, millise järeldusega hageja ei nõustu. Kehtiv menetlusõigus ei luba hinnata tõendeid protsessuaalselt kohtumäärusega ilma pooltega asja arutamata TsMS §-ga 351 lg 1 ettenähtud tingimustel. TsMS § 77 mõtte kohaselt lahendab kohus asja sisuliselt, kui asi on võetud menetlusse õigesti. Hageja leiab, et Pärnu Maakohus on võtnud asja menetlusse õigesti ning käesolevalt puuduvad menetlusõiguslikud alused ja võimalused asja üleandmiseks Harju Maakohtu menetlusse.
17.Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus ei ole hageja 06.oktoobril 2020.a esitatud täiendavat nõuet menetlusse võtnud, mistõttu ei saa olla vaidlust selle osas, et kohus oleks hageja nõude juba lahendanud. Hageja poolt esitatud täiendava nõude menetlusse võtmise või võtmata jätmise otsustab Harju Maakohus. Asjaolu, et hageja on esitanud täiendava nõude tuvastada üürilepingu punkti 14.4 tühisus, ei ole aluseks kohtu poolt kohtualluvuse küsimuse lahendamata jätmiseks.
18.Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

19.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le 3, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et esitatud määruskaebus on põhjendatud, vaidlustatud Pärnu Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada ning asi saata menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
20.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et maakohus on määruse tegemisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme.
21.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja pärast hagiavalduse menetlusse võtmist esitanud maakohtule taotluse anda asi kohtualluvuselt üle kostja hinnangul pädevale kohtule, so Harju Maakohtule. Maakohus, olles seotud taotluse lahendamisega, küsis sellele õigesti hageja seisukohta. Hageja vastas kohtule täiendava haginõude esitamisega, mis sisuliselt kujutab endast hagi muutmist ja on käesolevas asjas TsMS § 376 lg-st 1 tulenevalt võimalik vaid kostja või kohtu nõusolekul.
22.Asja materjalidest ei nähtu aga, et maakohus oleks täiendava haginõude osas kostja seisukohta küsinud või oma otsustust selle menetlusse võtmise kohta teinud. Ometi on maakohus vaidlustatud määruses sisuliselt analüüsinud kohtualluvuse kokkuleppe materiaalõiguslikku kehtivust. Maakohtu eksimus ei seisne vaid eeltoodus, vaid ka selles, et kohus jättis kontrollimata, kas kohtualluvuse kokkulepe võib olla seadusest tulenevalt tühine.
23.Iseenesest järeldas maakohus TsMS § 104 lg 4 alusel õigesti, et poolte vahel sõlmitud üürilepingu punktis 14.4. sisalduv kohtualluvus on erandlik. Sealjuures võis maakohus hinnata ka poolte esitatud tõendeid, eelkõige hagiavaldusele lisatud üürilepingut. Ka kohtualluvuse kindlakstegemiseks (TsMS § 371 lg 1 p 2) võib olla vajalik tõendeid hinnata. Ulatuses, mis on

2-20-11649 vajalik kohtualluvuse kindlaksmääramiseks, võib kohus seega nõuda pooltelt oma väidete tõendamist, lähtudes TsMS § 230 lg 1 esimesest lausest tulenevast kummagi poole kohustusest tõendada hagimenetluses neid asjaolusid, millele tema väited tuginevad. Eelkõige võivad niisugusteks tõendatavateks asjaoludeks olla kostja elu- või asukoht, viibimis- või tegevuskoht, isiku staatus tarbijana või tema vara asukoht Eestis, kohtualluvuse kokkuleppe olemasolu ja muud sellised asjaolud (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19. aprilli 2017.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-17, p 29.2).

24.Maakohus oleks pidanud aga hindama, kas hageja ja kostja vahel sõlmitud üürilepingu p-s
14.4.sisalduv kohtualluvuse kokkulepe võib olla seadusest tulenevalt (TsMS § 106) tühine.
25.TsMS § 106 lg 1 p 4 kohaselt loetakse kohtualluvuse kokkulepe tühiseks, kui hagi esitamiseks on seaduses ette nähtud erandlik kohtualluvus. TsMS § 99 lg 1 p 6 kohaselt esitatakse kinnisasja asukoha järgi hagi, mille esemeks on kinnisasja üüri- või rendilepingust või muust kinnisasja kasutamise võlaõiguslikust lepingust või selle kehtivusest tulenev nõue. Ringkonnakohtu hinnangul loetakse sellisteks nõueteks kõik üürilepinguid reguleerivatele seadustele tuginevad, mh ka üürilepingu ülesütlemisest tulenevad, nõuded.
26.Praegusel juhul nähtub hagiavaldusest ja selle lisast 1, et hagi esemeks on hageja ja kostja vahel 12.mail 2018.a sõlmitud üürilepingu nr 12072018-1, mille objektiks olid kostjale kuuluval kinnistul aadressil Riia mnt 92, Pärnu (registriosa nr 1925805) asuva hoone I korrusel kuuluvad äriruumid üldpindalaga 95,70 m2, lõppemise tuvastamise nõue hageja poolt kostjale 22.mail 2020.a tehtud ülesütlemisavalduse alusel.
27.Seega on hageja ja kostja vahel sõlmitud üürilepingu punktis 14.4. sisalduv kohtualluvuse erandlik kokkulepe TsMS § 106 lg 1 p 4 alusel tühine ning hagiavaldus, arvestades üürilepingu esemeks oleva kinnisasja asukohta (Pärnu) TsMS § 99 lg 1 p 6 kohaselt esitatud kohtualluvuselt õigele maakohtule, so Pärnu Maakohtule.
28.Eeltoodust tulenevalt tuleb vaidlustatud määrus tühistada ning asi saata tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Tsiviilasja edasisel menetlemisel tuleb maakohtul seaduse nõuetele vastavalt lahendada nii vastuhagi kui ka hageja täiendava haginõude menetlusse võtmine. Menetluskulude jaotus ja edasikaebeõigus
29.TsMS § 173 lg 3 tulenevalt jääb menetluskulude jaotus maakohtu otsustada. Käesolev määrus ei ole edasikaevatav tulenevalt TsMS § 76 lg 2 teisest lausest.

(allkirjastatud digitaalselt) /kohtunik, kohtunik, kohtunik/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20262-26-6828/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-4818/14Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja