Muud › Teised asjad, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses

Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

MAAKOHTU MÄÄRUS

avalduse osas, mis puudutab kavandatavat kahjunõuet puudutatud isiku II vastu. Kohus määras, et avaldaja kavandatav kahjunõue puudutatud isiku II vastu ei allu Tartu Maakohtule. Kohus jättis menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja soovib tulevases hagis esitada nõude tuvastada puudutatud isiku I kohustus teha koos avaldajaga otsus puudutatud isiku II seltsingust väljaarvamiseks ning asendada tema tahteavaldus kohtuotsusega. Oma nõude esitamisel tugineb avaldaja võlaõigusseaduse (VÕS) § 580 lg-le 2, alternatiivselt VÕS §-le 6 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-le 138. Kohus oli seisukohal, et arvestades VÕS § 580 lg 2 ja § 597 koosmõjus, on VÕS § 606 sätte eesmärk anda seltsinglastele võimalus vabaneda oma kohustuste rikkumisega seltsingulepingu ülesütlemise aluse kaasa toonud seltsinglasest ning jätkata seltsingut ilma temata. Sellest tulenevalt on VÕS § 606 kohane tahteavaldus vabatahtlik ning TsÜS § 68 lg 5 kohaldamisele tulla ei saa. Arvestades seda, et seadus näeb ette avaldajale erinevaid reageerimisvõimalusi olukorras, kus üks seltsinglane rikub oma kohustusi, ei saa puudutatud isikult I eeldada vastavasisulise tahteavalduse andmise kohustust ka hea usu põhimõttest tulenevalt (VÕS § 6, TsÜS § 138). Eeltoodust tulenevalt oli kohus seisukohal, et avaldaja poolt kavandatava nõude esitamisega ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada. VÕS § 580 eesmärgile vastab igale üksikule seltsinglasele seltsingu huvides nõudeõiguse võimaldamine oma kohustusi rikkunud teise seltsinglase suhtes. Sellest tulenevalt võttis kohus menetlusse avaldaja nõude puudutatud isiku II vastu. Avaldaja esitatud hagiavalduse projekti kohaselt sõlmisid avaldaja, puudutatud isik I ja puudutatud isik II 21. detsembril 2011. a ühise tegutsemise lepingu, milles leppisid kokku jätkata varasemat koostööd, et töötada välja ja toota Eestis ujuvmajad, mida seejärel kasutada X piirkonna arendamiseks. Puudutatud isiku II ülesandeks oli asjaajamine Soomes seltsingu huvides. Kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu kohtualluvuse kokkulepet. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. TsMS § 75 lg 3 kohaselt võib isik taotleda kohtult määruse tegemist selle kohta, kas asi allub sellele kohtule, juba enne avalduse esitamist. Avaldusest ja kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on võimaliku kostja, puudutatud isiku II alaline elukoht Soomes. Kuna kostja elab Soomes ja tegemist on tsiviilasjaga, tuleb rahvusvaheline kohtualluvus kindlaks määrata Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse sätete kohaselt. Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 4 lg 1 kohaselt esitatakse hagi isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse, sõltumata nende kodakondsusest. Sama määruse art 7 lg 1 p a kohaselt võib isiku vastu, kelle elukoht on liikmesriigis, esitada hagi teises liikmesriigis lepinguid puudutavates asjades selle paiga

kohtusse, kus tuli täita asjaomane kohustus. Arvestades kohtule esitatud andmeid kavandatakse kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku II vastu esitada seoses sellega, et ta ei ajanud seltsingu huvides asju Soomes nii, nagu oli kokku lepitud. Eeltoodust ja kohtule esitatud andmetest tulenevalt ei nähtu, et puudutatud isiku II vastu kavandatava kahjunõude aluseks olev tegu oleks toime pandud Tartu Maakohtu tööpiirkonnas. Seega määras kohus, et kohtule esitatud andmete põhjal ei allu kavandatav kahjunõue Tartu Maakohtule. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

Maakohus ei ole võtnud seisukohta, kas vaidlusalust seltsingulepingut tuleb pidada trust’iks Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 7 p 6 mõttes. Kuivõrd Eesti isikud moodustavad nii isikulise enamuse seltsingu liikmetest, kui ka üle 2/3 kolmandiku panustest, siis tuleb lugeda seltsingu asukohaks Eesti. Sellepärast annab viidatud määruse art 7 p 6 valikulise kohtualluvusena Eesti kohtu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

saata maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Ülalesitatud põhjendusi arvestades ei vasta ringkonnakohus käesolevas määruses määruskaebuse väidetele, mis puudutavad kavandatava hagiavalduse õiguslikku perspektiivi.

otsuste ohu vältimiseks oleks soovitav neid menetleda ning otsuseid teha üheskoos. Juhul kui maakohus võtab avalduse puudutatud isiku I vastu esitatava nõude osas kohtualluvuse kindlakstegemiseks menetlusse ning leiab, et selle nõude lahendamine allub Eesti kohtule, võib puudutatud isiku II suhtes Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 8 p 2 kohalduda. Kohtul tuleb küll lisaks hinnata potentsiaalsete kostjate vastu esitatavate nõuete omavahelist seotust. Selleks võib kohus paluda avaldajal vajadusel kavandatavat hagiavaldust täpsustada.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Triin Uusen-Nacke

Andra Pärsimägi

Indrek Parrest

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.