Kohtuasja number
3-2-1-1-16
Määruse kuupäev
Tartu, 16. märts 2016
Kohtukoosseis
Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Villu Kõve ja Malle Seppik
Kohtuasi
K. V avaldus lapsega suhtlemise korra täiendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 3. novembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-11690
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
K. V määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Avaldaja K. V, esindaja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper Puudutatud isik T.S. B Puudutatud isik S.C.W. B, esindaja advokaat Aleksei Forstiman
Asja läbivaatamise kuupäev
15. veebruar 2016. a, kirjalik menetlus
Hispaanias. Avaldaja ja isa otsustasid omavaheliste ületamatute vastuolude tõttu kooselu lõpetada ning sõlmisid kooselu lõpetamise tingimuste kohta Hispaanias 8. oktoobril 2014 lihtkirjalikus vormis lahutuskokkuleppe (lahutuskokkulepe). Lahutuskokkuleppe kohaselt jäid vanemlikud õigused jagatuks avaldaja ja isa vahel, kuid lapse hooldus- ja eestkosteõigus omistati avaldajale. Avaldajal on õigus ainuisikuliselt otsustada kõiki lapsesse puutuvaid küsimusi. Lahutuskokkuleppes leppisid avaldaja ja isa kokku ka lapse ja isa suhtlemise korra tingimustes, eeldusel et laps elab Hispaanias. Avaldaja asus koos lapsega 18. juunil 2015 püsivalt elama Eestisse. Lennupiletid sõiduks Hispaaniast Eestisse ostis avaldajale, lapsele ja avaldaja tütrele isa. Laps viibib Eestis seaduslikul alusel. Avaldaja hinnangul allub avalduse lahendamine Eesti kohtule. Avaldaja on Eesti kodanik, tal on Eestis elukoht ning lapsepuhkuse tõttu ja majanduslikel põhjustel ei ole tal võimalik Hispaanias oma õigusi kaitsta.
maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt jättis maakohus õigesti avalduse menetlusse võtmata, kuna avaldus ei allu Eesti kohtule. Ringkonnakohus nõustus maakohtu määruse põhjendustega ega korranud neid. Laps viidi ebaseaduslikult ära hooldusõigust omava vanema nõusolekuta EL määruse art 2 p 11 tähenduses. Kohtulikult kinnitamata lahutuskokkulepe ei tõendanud, et isal puudus lapse hooldusõigus. Isa ei ole andnud nõusolekut lapse alaliselt elama asumiseks Eestisse ja on esitanud taotluse lapse tagastamiseks Hispaaniasse. Käesoleval juhul piisas kohtualluvuse määramiseks vajalike asjaolude tuvastamisest.
saamisel kontrollima, millises liikmesriigis on lapse harilik viibimiskoht avalduse esitamise ajal (vt Riigikohtu 28. septembri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-10, p 17). Kui laps kolib õiguspäraselt ühest liikmesriigist teise ja saab seal uue hariliku viibimiskoha, on EL määruse art 8 ja art 9 lg 1 järgi suhtlusõiguse määramisega seotud asju pädev lahendama lapse uue hariliku viibimiskoha riigi kohus, välja arvatud juhul, kui varasema hariliku viibimiskoha riigi kohtu määratud lapsega suhtlemise korda soovitakse muuta kolme kuu jooksul pärast ümberasumist (vt Riigikohtu 28. septembri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-10, p 21). Praeguses asjas palus avaldaja täpsustada ja täiendada lapsega suhtlemise korda ja Hispaania kohus ei ole teinud lahendit, mis isa ja lapse suhtlemist juba reguleeriks.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.